Ei iial jookseb alla mööda külge. On tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad. Tere, lapsed. Täna oleme sellise stuudios, ma vaatan siilipoiss. Sa oled nii ametisse, ei taha üldse Telegi öelda. Tere. Sul on mingi raamat kaasas ja oled nii süvenenud selle lugemisse. Ja see on, see on see metsauudised. Ja aga kullasiilipoiss, me peame nüüd hakkama saadet tegema. Võib-olla ma loengi siit ühe jutuka sügishüüd on jutu pealkiri. Üks puu uhkustas oma sügisrüüga. Võimatu on välja mõtelda ilusamat rüüd kui minu oma. Selles leidub punast, rohelist, roosat, oranži ja kollast. Mõnel lehel on isegi iga hõlmise värvi. Aga mina arvan, et säärane kiidurüü soliidsele pull ei, sobib. Ütles lähemal kasvav teine puu. Kõige tagasihoidlikum, kõige kaunim värv on roheline. Mina ei loobud kunagi sellest värvusest. Mu lehed isegi langevaid rohelistena maha ja hõlmad su lehtedel on üleliigsed. Palju paremad on pisikesed sakid nagu minu lehtedelt. Ja sinu küsimus, arvake ära, missuguste puude vahel see kõnelus oli? Ja ma arvan, see sakilist servadega hõlmudega kirju puu, et see võis olla vaher, aga see teine, kas sa ise tead? Vot see on sellepärast hea raamatuid, siit saab tagant kohe kõik vastused ka teada. Kõnelus toimus vahtra ja lepa vahel. Ja no nii on hea mõistatusi lahendada küll, kui me võtame ette ühe raamatu esitama mõistatusi ja sealt alt loeme kohe kavastuse Jah, aga võib ka teistmoodi mõelda, et kõigepealt püüame ise leida mõistatusele vastuse ja siis kontrollime, kas mõtlesime õigesti või mitte. Me oleme sellest raamatust küll oma saadetis mitmel korral juttu teinud, aga see on üks huvitav raamat, sest sinagi siilipoiss, oled seda mitu korda lugenud ja avastanud jälle midagi põnevat. Ja siin on igasuguseid jutte. Aga mulle meeldivad küll vahtralehed, sellepärast, et nad on värvilised. Aga millised lehed sulle meeldivad? Anne? Mulle meeldivad ka vahtralehed ja kui ma väike olin, siis meeldisid ka kõige rohkem vahtralehed. Esiteks, sellepärast need on nii suured ja nii kirevad, seal sees oli mõnus sahistada ja hästi tore linik korjata. Ja ka minul haavapuu ja eriti see, kuidas tema sügisel kirjus läheb, sest mõned lähevad kollaseks ja mõned lähevad punaseks ja metsas kasvab see puu tihtipeale kuuskede mändide vahele, siis see selline rõõmus värvilaik seal rohelise keskel on hästi kena vaadata. Ja haavaleheks arvasid ka, nad on sakiliste servadega ja mitte liiga suured ja mitte liiga väikesed, kenasti lipperdavad seal tuule käes, kui päike peale paistab, see haavapuu on hästi ilus vaadata. Ja muidugi on ka väga ilus vaadatakasepuud. Nii nagu tõesti oleks puu kuldseid lehti täis ja, ja tänavune sügis üldse hästi värvikirev ja siin on kõikvõimalike värv, nendest pihlakad on hästi punased, tänaval ja parkides ja aedades on väga palju erinevad kirjapuid ja põõsaid, iga päev nad muutuvad üha uuemaks ja kirjevamaks ja selles mõttes on isegi näiteks tööle või kooli minna. Päris mõnus vaadata, iga päev on kuus tee, mida mööda sa lähed, nii kiiresti kõik muutub. Aga varsti saab see kirju aeg otsa ja vihma sajab. Siis tuleb porijad, siis tuleb lumi ja nojah, neid kirjusid lehtede ilus vaadata, aga tegelikult saab siin teha ka tõsiseid vaatlusi. Kui keegi nüüd viitsib ja on parajasti vaba aega, siis võiks vaadata, millised puud on juba päris raagus. Millised puud alles hakkavad värvi muutma, milliseid üldse värvi muuda roheliste oma lehed maha viskavad ja millised varem lehed maha heidavad ja millised kõige kauem lehti hoiavad, nii et vot juba siinsamas selle kirju puu juures tuli nii palju küsimusi, et katsuge nüüd neile kuidagi vastata kogu metsa puid ei jõua jälgida, ka valida välja kolm-neli, niipalju kui te soovite, nii mitu puuliiki ja siis vaadata, kuidas nad muutuvad. Ja siis pange need vaatlustulemused kirja ja kirjutaks meile ka. Ma valin männipuu, kuusepuu ja vahtrapuu võib olla papliga, peab mõtlema. No ja muidugi eriti põhjalikult tuleb vaadata sul männi ja kuusepuud. Sellepärast et ma ei usu, et nad eriti kollaseks hakkavad minema, eriti palju neid okkadki maha heidavad, aga noh, vaadata vaid neid ka. No aga vahel ikka nad mõne okka ju kahedavad maad. Nad heidavad okkaid maha küll see on õige ja, ja neid okkaid tuleb eriti kevadisel ajal päris palju sinna puude alla. No et sügisel need eriti seal tähele ei pane, aga üldiselt raagu, nii nagu lehtpuud kuusk, mänd kunagi, aga meil Eestimaal kasvatatakse küll okaspuud, mis talveks jääb täiesti raagus kõikuma, hakkab maha ja ma arvan, et sa lihtsalt tahtsidki selle puu endale vaatlusobjektiks võtta. Võib-olla küll, jah, see puu on see lehis see Puunia lehis, jah, mul läks sassi siis, tegelikult ma mõtlesin ikka lehist. Eks ma seda vaatan. Kuulame nüüd ühe toreda sügislaulu ja siis räägime jälle jutt edasi. Georg, aga sinul on haju raamatut, kas mina ei ole ainuke, kes raamatut on tundnud? Ja eelmisel nädalal metsiili saadet ei olnud ja ja siis ma rääkisin ühest mehest, kellel nimeks Konrad Lorenz ja kes on uurinud paljude loomade käitumist ja siin on mul kaasas raamat, nüüd mille ta on kirjutanud hanede kohta, ta elas pikka aega, võiks öelda koos hanedega hanedel vaba päästja pajata käis hanepojad sabas mööda küla ringi, nii et oli neile nagu emakas ja kasvatas neid üles, jälgisid neid hästi lähedalt ja vot see raamat ongi siis kirjutatud hall hanedest. Ja siin on väga palju ilusaid pilte. Valasin lastele öelda, et on ka selline raamat olemas. Kondad Loorents, et ta ei ole küll kahjuks eesti keeles. See raamat on kirjutatud vene keeles, aga raamatukogudes peaks olemas olema. Ega siin erilist keele oskust vaja ei olegi, kes natukene loomade vastu huvi tunneb, siis saab neid pilte vaadates väga hea ettekujutuse, kuidas üks seltskond hanesid koos elab ja mis nendega kõik selle elu jooksul juhtuda võib kõikum piltidel ilusti näha, tuleb ainult raamatut hoolega vaadata ja, ja saate väga palju hanede kohta teada. Äärmiselt huvitav. Üks pilt on selline, et võib mitmelt poolt vaadata, mis Ani, see on, kohe peaaegu või ei ole, kahe peal ka, see on hallhani, kes ujub ja imetleb oma peegelpilti vees, ta peegeldub nii kenasti siin vee sees, et tõesti jääb mulje, nagu oleks neid kaks tükki, üks sujuks vee peal ja teine v Aldal vastas igal juhul, nad on vist igavesed eputis, võrutan ümber jalgade, värvilised näevad välja, nagu oleksid sõrmused neil ümber jala pandud või käevõrud. Aga need on tegelikult sellised rõngad, värvilised rõngad, mille järgi siis uurija tunneb ära, millise Hannega tal täpselt tegemist on, et ühel Odin Ühe jala ümber must ja sinine ja teise jala ümber hall, teisel on ühe jala ümber roheline ja punane ja teise jala ümber pruun rõngas. Ja vot nii, nad on kõik erinevate värvidega rõngastatud ja nii kaugelt on võimalik neid vaadata ja vahet teha, sest noh, minu jaoks on need haned küll kõik nii ühte nägu, ilma rõngad ei oleks vist neid üldse võimalik üksteisest eristada. Kuigi ma tean jah, mõned uurijad, kes neid on pikka aega ja lähedalt uurinud, nemad ütlevad, igal hanel on nii nagu igal inimesel oma nägu ja näo järgi on võimalik neid ära tunda. No ja näed, siin on pilt, kuidas üks hanepoeg munast välja hakkab parajasti pugema ja ja siis on pilt ka sellest, kuidas üks hanepesa on ära rüüstatud ja vares istub eemalt puu otsas, nii et on kohe näha, kes selle pesa on ära rüüstanud ja kuidas siis need pojad algus, pisikesed on ja suureks kasvavad ja ema-isaga jalutuskäike ette võtavad ja tore pilt, hanepojal on noku mustaga, suurel hanel on punane. Ja nii see on ja see nokk läheb tal punaseks alles siis, kui ta on päris täiskasvanud ja lapsel on igal juhul see poeg päris kullavärvi, imearmsad sulepallikesed, aga siis tasapisi hakkavad neile sellega kasvõi sellised hallid suled, aga see must nokia päris kauaks neile veel enne kui nad suureks kasvavad. Nojah, ja selle raamatu autor Konrad Lorenz, nagu ma juba ütlesin ja pealkiri eesti keelde tõlkida andis hallhane aasta aga vene keeles kod, see raba kuus ja see on ilmunud aastal 1984 kirjastuse Mir välja anda sind kohe sise leheküljel on Konrad Lorenz oma hanekarjaga jalutamas ja need haned käivad nii sõbralikult tema kõrval, arvates et tema on üks nende hulgast nüüd võiksist kuulata seda ka, mis häält haned teevad. Nojah, ja seda võib kuulda praegu ka väljas need, kes ära ei tunne, siis jätke meid saatest meelde, kuidas laul kõlab, nagu väljas kuulete hanede rände ajal siis tunnete hanede parved kaela. Ja nüüd kuulete jälle vastuseid oma küsimustele. Me võiksime alustada nendest peaaegu koledatest tegelastest, nendest kummalistest, kaheksajalgadest. Ja neid peetakse tõesti millegipärast väga koledatakse kummaliseks. Ja need on selles mõttes kummalised loomad, et nad kuulud peajalgsete hulka, see nimi juba ütleb, et jalad on siis pea küljes, nad näevad välja tõesti nagu pooltühi ja natuke kortsus õhupall, millel on pikad nöörid külge pandud, ainult nöörid on siis kaunikesti jämedad ja varustatud suure hulga iminapa, tegum sellistega nagu on mitmesugustel nooltel, mida saab seina külge kinni lasta. Nende imi napadega sisse, loom haarab oma saagist või saab ronida mööda merepõhja või kaljusid edasi, tõsta kivikesi, kui tal vaja on. Nendega on väga-väga palju asju teha. Kaheksa algasid, on tegelikult maailmas väga palju. Kui palju neid täpselt on, ei oska keegi öelda, sest süstemaatika segane, need elab väga palju seal merepõhjas, kust me lihtsalt neid kätte ei saa ja nii et meil päris selget ettekujutust nende elust ei olegi terve rida on selliseid üpris tavalisi liike siis sagedasti ette satuvad inimestele neid, siis püütakse ka lausa niimoodi traalidega välja. Ja süüakse ka siis kaheksajalgu. Noh, meil on siin kaheksajalgade sugulane, kalmaar, aeg-ajalt poodides müügil. No tema on veel 10 haarmega 10 jalaga, nii et veelgi huvitavam tegelane, need kaheksajalad, neid kutsutusega merede primaatideks, primaadid, need loomad, kelle hulka kuuluda ahvid ja ka inimene, nii et nad on siis väga intelligentsed loomad ja neid suudetud õpetada selgeks väga keerulisi ülesandeid ja suudavad ka väga keerulisi ülesandeid täita, neid on suhteliselt suur aju ja nad on targad loomad, nad oskad näiteks labürindis väga keerulisi käike pidi käia ja on nähtud, kuidas nad olla siis ühes akvaariumis suutelised Ongitsema välja kõrval, akvaariumis toidu isegi siis, kui nad seda toitu ei näe ja ühesõnaga väga targad loomad, aga inimesed neid pelgavad, arvates, et tegemist on pahatahtlike õelate loomadega ja kes on lugenud neid ulmejutte, siis seal on kirjas, kuidas hiigelsuur kaheksajalg või kalmaar on püüdnud siis kas laeva ära uputada või allveelaeva ära raputada või siis sukeldujad kägistada. Praegused uurijad küll väidavad, et kaheksajalad on kaunikesti rahumeelselt, nendega on võimalik lausa suhelda. Ja on terve rida uurijaid, kes on nendega mitmeid aastaid tegelenud ja siis lausa sõpradeks saanud. Nüüd ta teab, kus kohas kaheksajalg teda ootab, laskub merepõhja, käib talle pai tegemas, pidi kaheksajalgadele lausa meeldima, kui neid paitataksin, hakkavad moodi mõnusasti värvi muutma ja nende kehapind on ka selline, et aeg-ajalt on ta lausa Silja, kas nad hoopis taastati kasud punnikesija näsakesi välja, muutut cropelseks, siis nad lähed jälle siledaks tagasi ja ja vastavalt sellele, kuidas need meeleolu muutub, nende värv, punased, hallid ja siis, kui neil õige paha tuju nad minema tahavad minna, siis nad purskavad oma kehaõõnest välja tindi Bilbekese. Mis siis ajab selle jälitaja segadusse ja niimoodi pääsevad siis nad selle jälitaja või, või kiusaja käest. Kui inimene näiteks need taga ajab lihtsalt minema inimene hetkeks nagu kaotab orienteerumise kusse kaheksajalg on, ja niimoodi siis loom pääseb minema, siis need loomad püüavad kalu leidnud, püüavad oma haarmetega ja siis kuda see kala või mõne muu eluka, kes tal parajasti selle ette satub, kätte on saanud. Siis hammustab ta teda oma nokaga, tal on selline nokk nagu papagoi õlgi kõvast Ekitiin kestast sarjast ainest. Ja see noka sees on ka mürginäärmed, nii et see kaheksajalg on põhimõtteliselt ka mürgine loom. Troopilistes meredes, kus need päris palju on, juhtub vahel ka nii, et ujujad satud kaheksa jalaga kokku ja võivad siis hammustada saada selle kaheksajala käest. Aga üldiselt ta on siiski rahumeelne ja heatahtlik loom ja selleks, et ta hammustama hakkaks, peab teda väga kõvasti ärrituma. Ma lugesin hiljaaegu raamatut, kus nendest juttu tuleb. Seal näiteks üks uurija kirjeldas, et tema on kaheksa jalgadega tegelenud kaheksa aastat ja neid tõstnud küll akvaariumist ja merest välja igalt poolt. Ja ükski kaheksajalga isegi pole proovinud teda hammustada, hammustamisest rääkimata. Näiteks kui keegi satub Vahemere äärde, sest seal on kaheksajalgu päris palju ja seal võib neid näha nii suuri kui väikeseid. Ma ühes filmis juhtusin nägema imearmsat pisikest kaheksa jalga, kes oli umbes poole sõrme pikkune, siis sukeldaja mängis, temaga, võttis selle kaheksajalapeo peale, lasin tal seal käe peal ennast ära peita, küll see vaeseke oli siis hädas, ta ei osanud kuhugi minna, küll ta üritas varrukast sisse pugeda, kellarihma taha ennast ära peita ja Estaliibus kaenla alla selle sukeldajale. Ja seda oli päris tore vaadata, kuidas ta seal niimoodi mõtles välja, vaid püüdis leida erinevaid põgenemise ja, ja nähtamatuks jäämise viis ja värv kogu aeg muutus, temal see pisike kaheksajalg oli küll imearmas. Ta võis ilmselt väga. Segaduses olla, kus tema teadis, mida see suur koletis temaga teha tahab. Aga üks tegelane on huvitava nimega, see on erakvähk. Miks tal selline nimi on? Ta ei tahagi seltsi või. Nojah, ta kummaline tegelane küll ja see nimi on talle pandud vist sellepärast, et tema eraldub teistest omaette majakeses. Nimelt on nendel erak vähkidel hästi pehme, ilma paksu kitiin koorikute tagakeha natuke isegi spiraalselt rullunud tagakeha, aga tavaliselt vähkidel on, eks ole, selline lame ja päris tugeva kitiin koorikuga kaetud tagakeha ja sabamoodi osa ka seal veel ja siis, et oma seda nõrka tagakeha varjata ja seda kaitsta siis selleks erakvähk otsib merepõhjast, mõned elavad ka maismaal siis rannast endale mingisuguse teokarbi ja ronib siis tagakehaga sinna karbi sisse ja peidab selle sinna sisse ära. Ja siis on tal veel hästi suured sõrad, millega ta paneb selle karbi ava niimoodi kinni, et kuidagimoodi ei ole võimalik sinna karpi sisse vaenlasel tungida, tema on seal karbi sees siis kinni. Ja kuidas kasvab, siis ta väikse karbi jätab maha, läheb, otsib jälle endale uue karpi kuuris ronid ja mõned uurijad ütlevad, et sel ajal, kui ta karpi vahetab, ühest tarbist ronib, välja, püüab teise sisse ronida, siis võiks teda iseloomustada nagu suplejad, kes järsku veest välja tulnud ja avastab kaldal, et tema riided on ära varastatud ja häbelikult hiilib siis niimoodi uusi riideid otsima. Aga hirmsasti ennast kindlustada armastav loomakene. Vähe sellest, et ta võtab mingi karbi ja ronib sinna sisse ja paneb ukse kõvasti kinni. Ta püüab veel leida merest meriroosilised sihukeste kõrverakkudega ainulaadsed loomad, istutada selle mereroosi või vahel ka mitu tükki veel endale koja katusele, nii et mis kindel, see kindel. Kui sa ise ei suuda ennast kaitsta, siis kaitseb siinse meriroos ja meriroosi kaitsva tiiva all ei tule siis temale keegi kallale ja samal ajal pudeneb temale see meriroosi kinni püütud saagist jäätmeid, mida ta võib siis rahulikult ka süüa. Hangib endale ka siis söögi eest muretsema partnerile. Mõnedel elak vähkidel ei ole kommet endale meriroosi katusele istutada, vaid nemad korjavad endale sõrgade vahele. Mereroosikese vaenlane tuleb, vehivad selle mereroosiga, ütlevad, mine minema, et ära sa tule midagi nii väga lähedal, see on umbes nii nagu filmides olete näinud, tõrvikutega püütakse vaenlast eemale peletada, vehitakse tõrvikuga, merirooside haarmed kõrvetavad täpselt samamoodi nagu tuligi põletada. Ja, ja siis erakvähk on veel selline, et mõned liigid armastavad endale veel ka koristaja võtta, lisaks sellele, et tal majavalvur on mõned hulkharjasussid, elavad tal sealsamas karbi sees ja kui sinna karpi siis pudeneb toidujäänuseid, siis nad võisid seal roiskuma minna, aga siis ussike käib ja sööb selle karbi ilusti puhtaks ja erakvähk teda ka ei puuduta, laseb tal siis seal elada aku, samasugune uss juhtub möödujumisid, ta paneb selle rõõmsalt nahka ja oma uss tuntakse kenasti ära ja kuude karpi kolimine on siis võetakse lisaks selle meriroosile, mis ümber istutakse, uue karbi koja peale kasussikene gaase sokutatakse sinna uude karpi jälle elama, nii et väga huvitavad tegelased on ja väga mõnusat, niiet oma sõpradest ei loobu, ei sõpradest, loobuja, lõunamere saartel elab üks liik, kes kasutab ainult ühe juba välja surnud karbikodasid, karp enam ei ole, ainult kodasid vedelejatel rannas. Ja nüüd uurijatel on päris põnev nüüd selgitada, et mis siis saab, kui ühel heal päeval need karbid otsa lõpevad, kas siis vähid vahetavad selle karbi mõne elava teokarbi vastu või surevad siis karpide puudusel lihtsalt välja? Aga kas ta siis veedabki oma aja seal karbis, kas ta ringi ei käi, liikumas jalutamas ussikesega? Ta käib jalutamas külla, käib koos selle karpi ja meriroosi ussikese kõiki leiab ta koosnenud. Igal juhul väga huvitav, aga siis ta nii väga eraklik ei olegi, kui tal on see ussike Roosja Nende roosidega tuli meelde, et Urmas pidi ju ka täna roosidest rääkima, sellepärast et lapsed küsisid, kui palju on botaanikaaias roosisorte? Muidugi mitte neid meri, loose, neid päris Louise. Ja meie rosaarium, mis, mis on vabariigi suurim kasvab üle 400 erineva roosisordi ja neid on mitmes sordirühmast on idee hübriid roosaka, Floribunud roose ja Poluente ja kääbused, miniroosa ja samuti ka pargiroose viimane uus moodne sordirühm on pinnakatteroosid ehk pooden, tekker, roosid nendel ei kasvab varred püsti, vaid varred on lamavad. Mööda maad roomavad ja varred võivad juurduda sõlmekohtadelt. Kes käis suvel Tallinna botaanikaaias, võis näha seda ilusat roosivaipa. Ja see on praegugi veel tumeroheliste nahkede läikivate lehtedega kaetud ja suvel nad õitsevad ühekordsete pooltäidisõitega õied on neil valged, roosad punakad. Sort on väga palju erinevaid ja igale inimesele võib-olla meeldivad ka eri sordid. Näiteks mulle meeldib üks väga ilus kollane roos, selle nimi on freesia. See on küllaltki uus sort. Hea omadus on sellel freesija sordil. See, et tema seisab väga kaua punga faasis, enne kui ta täielikult avaneb istutama ilusas nupuseisuses pikka aega. Väga väikeste õitega sordid kuuluvad enamuses polüantide sordirühma, näiteks seal on väga ilusa rikkalikult õitsev ja talvekindel mõrsja roos, mis on meie botaanikaaias aretatud. Neid Roose kirjeldada on väga raske, neid peab nägema ja nende keskel olema, aga on vast ka mõni raamat, kus siis need, kes tõesti väga tahavad neid roose näha ja natuke rohkem teada saada rooside kohta. Mida need keerulised sõnadki siin tähendavad, mida sa ütlesid siis, kust võiks vaadata? Ja eesti keeles on ilmunud Vello Veski raamat roosid ja rooside kohta ilmub ka üsna sageli artikleid ajakirjades. Taimetargast on ka rooside kohta kirjutatud rooside paljundamise kohta. Üks küsimus on veel kakluste kohta roosidele, nokad ja siilidele, nokad ja kaktusel on okkad nii et kõik sobib. Üks küsimus oli, mitu kaktust on botaanikaaias või mitte mitu, vaid, kui palju on botaanikaaiast kaktuse, liikett. Botaanikaaia kahtlased on need kõik kasvuhoonetaimed, valdav enamik kaktused meil Eestimaal õues talvitub, kuigi on ka üksikuid niisuguseid liike, mis ka meie eestimaise karmi kliima välja taluvad ja erinevaid kaktuse liiklejate isendeid ja ka pisut sorte kasvab botaanikaaia kasvuhooneklaaside kaitse all umbes 300 erinevat ühikut. Nii et seal on siis imepisikesi ja hiiglasuuri Lausa puukujulisi kaktused, üpris vanu ja väikeseid, mis kasvaga vanemaks saades suureks. Ja samuti on ka umbes 300 erinevat liiki suculente paksulehelisi ja mitmesuguseid muid lihakate, paksude lehtede või lihakate vartega taimi, mis kasvavad looduses, kõrbe ja poolkõrbealadel ja enamus kaktused on pikaealised, võivad elada mitmesaja aasta vanuseks. Ja kas see on tõsi, et kaklused on mürgised ja enamus kaktused ei ole mürgised, aga nende torketest võivad tundlikud inimesed küll saada, kas nahapõletiku või lihtsalt nahk võib hakata sügelema. Need väikesed Okakesed ja kloriidid võivad jääda naha sisse, aga paljude kakluste viljad on hoopiski söödavad ja väga hea maitsega. Kuigi on olemas ka tõesti mürgiseid kaklaseid, mis näiteks Ameerikas On korjamise ja kasvatamise keelu oli selline, näiteks uimakaktus Lofora. Ja ka need kaktused, mis meil enamasti kodudes on, need ei ole ju mürgised, ei maksa ainult paitava minna. Ja ja mitte peale istuda enamus on tõesti ohutada kuld-viigikaktus, väikeste kollakad, Okakeste kimpude, ka neid väikesi oksakesi kutsutakse Klofiididekse. Tema jääb küll väiksemal puudutusel naha külge ja võib tekitada naha kihelemist ja nahk võib minna sealt punaseks ja, ja praegu on hea võimalus kahtlustega lähemalt tutvuda. Nimelt loodusmuuseumis on avatud kaktusenäitus ja see on avatud kuni 14. oktoobrini. Seal on väljas ka kaktused botaanikaaia kaktusekasvatajate kollektsioonist. Nüüd veel rääkida üldisest bioloogia ajaloost. Me oleme jõudnud oma jutuga juba päris kaugele nimelt aastasse 1588 sellel aastal, siis avaldas Saksa arst ja botaanik Joachim kammeraarius kataloogides oli Nürnbergi botaanikaaiakataloog ja seal oli siis üles loetud kõik need taimeliigid, mis selles botaanikaaias kasvasid ja seal oli ka päris juba eksootilisi taimi, näiteks agaabid ja mõned palmiliigid, mis siis looduses Saksamaal sugugi mitte ei kasva. Siis mõned aastad hiljem, 1590. aastal tehti leiutis, mis hiljem uurijatel elu palju kergemaks tegi, nimelt leiutas Sahhaarius Jensen mikroskoobi kude kooli raamatust olete lugenud, siis seal märgitakse tema autoriks ikkagi hollandlaste löövethukega tegelikult mikroskoop, siis sai valmis juba tunduvalt varem, aga lävend hoog oli üks tuntumaid mehi, kes siis mikroskoopi kasutas ka uurimisel. Ja tema täiustas seda mikroskoop, nii et päris mikroskoop natuke varem valmis, kui teil kooli raamatu kirjutada. Minule mikroskoop küll väga meeldib, ta teeb väiksed asjad nii suureks, igal juhul kuidagi äärmiselt huviga. Nojah, tänapäeval mikroskoobid, tavalised valgusmikroskoobid suurendavad ikka mõned juba kuni 1200 korda, nii et tõesti teeb pisikese asja hirmus hirmus suureks küll. Nii, ja lähme edasi, nüüd 1592. aastal avaldati raamat taimedest, seda tegi Tšehhi botaanik ja tema kirjeldas siis taimi ja püüdis määrata ka taimede suguvad senimaani olise taimede sooprobleeme üldse, kas taimedel on mingit sugu või, või ei ole, see oligi segane, aga tema siis lahendas selle probleemi ära ja see oli botaanikaarengus jällegi üks väga tähtis samm ja siis asutiga loomi klassifitseerima ilmus väga põhjalik loomade klassifikatsioon, see oli pikaajaline töö. Ilmus aastatel 1599 kuni 1616 ja autoriks oli siis itaalia teadlane Aldrovandi ja tema jagas siis kõik loomad, mida ta sel hetkel tundise teadis 10-sse erinevasse klassi. No kes tänapäeva neid raamatuid vaatab, mõni võiks näiteks huvi pärast loomade elu läbi lehitseda ja vaadata, kui palju klasse loomaklass ja praegusel hetkel teada on. See võiks olla ka väike kodune ülesanne. Nii, ja nüüd jõuamegi juba seitsmeteistkümnendasse sajandisse, sellel sajandil algas siis geoloogias üks tähtis etapp, nimelt uuriti hästi palju kõiki võimalikke kristall ja entomoloogias. Seda putukateaduses koostati esimesed suured putukate kollektsioonid ja siis avaldati ka nende putukakollektsioonide ja üldse putukate kirjeldused. Kui hakati neid kollektsioone kokku panema, siis said inimesed alles teada, et see on see kõige arvukam ka kõige suurem loomarühm üldse. Nii jätkati ikka veel nende Aasia, Aafrika ja eriti Ameerika uurimist ja avaldati siis palju andmeid ja seitsmeteistkümnenda sajandi alguses ka ameerika looduse kohta. Ja selle seitsmeteistkümnenda sajandi alguses avaldati ka päris huvitavaid mõtteid elu olemuse kohta, nimelt sellel ajal püüti esmakordselt elu kirjeldada kui lihtsalt keemiliste protsesside jada, noh nii nagu me praegugi püüame teda keemiliste protsessidele ja füüsikaliste protsesside kirjeldada. Aga kuni selle seitsmeteistkümnenda sajandi alguseni kellelgi ei tekkinud erilist kahtlustki, et see elu võiks olla mingi keemiliste protsesside jadavõtjad, arvati seotud kuidagi, selliseid keerulisem on maailmaga nii ja nüüd kõigile seitsmenda klassi lastele kohe eriline rõõmusõnum. Nemad on kõik hädas, selle mäletseb neljaosalise mao selgeks õppimisega ja siis teile teadmiseks, et vot see mäletate, mu kirjeldus ilmus esmakordselt aastal 1600 kus siis üks itaalia anatu seda magu täpselt kirjeldas seal, tänu temale te siis saate praegu oma kooliprogrammis õppida selle mäletsejate maowskeemia maoosi meelde tuletada, et selle mehe nimi oli see salpino. Temale peate siis selle töö eest, aitäh, ütleb. Täna saime jälle väga palju põnevaid asju teada. Jah, ja selleks korraks ongi kõik. Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea iial jookse Allane rakendamine on tõesti siililegi selge.
