Olen Elisabass tegelane metsaökoloogiaga Tartu Ülikoolis  ning enda uuringutes olen spetsialiseerunud metsise elupaikadele. Ja praegu me viibimegi ühes väga esinduslikus metsise elupaigas. Kõrvemaal, et siin on näha, et kõik olulised tingimused  metsisele on olemas. Metsis on Eesti looduse üks põlisemaid asukaid. Ta on Eestimaa pinnal elanud juba inimesest kauem. Ta on elupaiga muutuste suhtes hästi paindumatu,  et ütleme, et kui ta elupaigas toimub mingi suur muutus,  siis tema sellega väga ei kohane. Üks väga omapärane asi metsiste juures on  ka nende paaritumis rituaalid metsisemängud metsise mängu  paik näeb siis välja selline lagedam koht ühes vanas  mannikus kus on siis neile palju ruumi tiibadega manööverdada,  enda oskusi demonstreerida ning üheks, väga oluliseks  tunnuseks nendes kohtades on sellised suured jändrike  okstega männid, mille peal siis kuked saavad istuda  ning nendel platsidel siis toimuvad nende paaritumise rituaalid,  kus siis kuked võitlevad, demonstreerivad enda oskusi nii-öelda,  teevad häält, teevad tiibadega võitlusliigutusi  ning metsisekanad siis vaatavad eemalt pealt,  kuidas see mäng käib ja valivad siis isased välja. Metsise arvukus on väga tugevas languses Eestis see sai  alguse juba mõnikümmend aastat tagasi, kui hakati  ulatuslikult soometsasid kuivendama ning kuna  ka metsise kaitsealadel lubatakse siiamaani veel tegelikult  teha ka lageraiet, siis siin võibki see probleem peituda  ja vaatamata teadlased uurivad ja pingutavad,  et metsis sigimis edukus hakkab, peaks uuesti tõusma  siis sellele nagu suurt edu ei ole saavutatud,  et ainukesed edulood ongi suurtel kaitsealadel,  kus nad saavad siis jah segamatult tegutseda  ja kus ümberringi on siis majandamise tegevuse välistatud. Miks see metsis kadumine Eesti loodusest oleks erakordselt  kurb on just see, et tegemist on väga suure  ja võimsa linnuga, kes on siis hästi vanapärane  ja sellise põlise looduse sümbol. Lisaks sellele on ta väga atraktiivne, et kõik,  kes on näinud metsise, kukkesid mängimas kõik on tulnud  tagasi niimoodi, et silmad säravad, et midagi sellist ei ole  nad näinud varem. Metsise kaitse kaudu kaitseme ka mitmete teiste liikide elupaikasid,  et näiteks kolmanda kaitsekategooria alune hoburästas  pesitseb tihti metsisega sarnastes kohtades,  samuti öösorrid ning kindlasti leidub ka mitmeid sambliku liikisid,  kes eelistavad sama elupaika metsisega ehk  siis metsise kaitse alla võtmisega. Hakkame tervet väikest ökosüsteemi kaitsma.
