Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, kus lahkame teadlastega viimaseid huvitavamaid teadusuudiseid. Minu nimi on Sandra Saar ja sel nädalal on mul hea meel üritada siin stuudios Tartu Ülikooli zooloogid Randel Kreitzbergi. Tere, Randel. Sandra. Ja täna me räägime Lukatest. Erinevaid putukaid on maailmas ju väga-väga palju, aga paraku jääb neid püha vähemaks ja see teeb paljud inimesed murelikuks. Randel, kuivõrd mures sina oled selles osas, et putukate liigirikkus kahaneb? Putukaid on tõesti hästi-hästi palju. Kunagi mu zooloogia professor isegi ütles midagi sellist. Kui me ütleksime, et kõik maailmaloomad, putukad siis me ei valetaks väga palju, et see oleks väike üldistus, aga mitte väga, väga hull üldistus, et putukaid on lausa nii palju, et aga, aga jah, viimasel ajal on vähemaks jäänud nii putuka, et siukest liigirikkust, ehk siis seda, kui palju erinevaid liike, mingisuguse mahlad, piibel on kui ka seda, kui palju neid putukaid üldse kokku on, ehk siis see nii-öelda putukate biomass. Et meil on vaja mõelda kõige lihtsamate toiduahelate peale, selleks, et lind saaks kõhu täis, peate sööma mingisugused grammid, neid putukaid ja kui putukate üleüldine biomass on väike, siis lindudel ei ole lihtsalt toitu ei söö mõtlema, et mispärast meil akna taga linnud ei laula. Et ühesõnaga jah, seda on siin mõnda aega putukateadlased rõhutanud ja erinevate artiklitega teadusartiklitega ka nii-öelda väljendanud, et putukate olukord on kriitiline ja muutused meie planeedil, sellised globaalsed muutused avaldavad neile üha suuremat mõju ja on põhjust muretsemiseks. Paljude jaoks putukad on sellised pigem ebameeldivad tegelased, kes võib-olla tulevad kohtadesse, kuhu nad tulema ei peaks, siis tegelikult meil on ikkagi väga oluline roll, nagu sa mainisid, et linnud jäävad muidu ju nälga. Ja inimene ja samamoodi nälga, sellepärast putukad tolmeldavad meie põlluviljasid. Ma ei tea, mesilased, lisaks seal korjavad mett ja, ja neid neid nii-öelda kasulikke aspekte nende putukad, kusjuures miks meil on vaja, et seda putukate liigirikkust oleks? Neid on kindlasti palju, et tõepoolest sääsk võib olla tüütu, kui ta verd imeb, aga seda sääski on siia maailma vaja. Ja üks selliseid looduskaitse põhiprintsiip või? Võib kõlada natukene naljakana, aga, aga see on väga tõene, on see, et mõni tasub kaitsta ka nii-öelda igaks juhuks. Sest kui me jääme mingisugusest liigist ilma, siis seda liiki tagasi enam ei saa. Aga avastame tagantjärele, et oi jeerum, et nüüd on tõeliselt jama, et see liik on läinud, siis me nagu mitte midagi teha ka ei saa. Ehk siis see ka igaks juhuks looduse kaitsmine. Kuigi ta võib, võib kõlada, mitte aga teaduslikult on absoluutselt põhjendatud. Kuidas üldse seda uuritakse, kas mingeid putukaliike on vähemaks jäänud või hoopis juurde tulnud? No ja iga teadustöö näiteks putukateadlaste poolt tehtud teadustöö tõstatab mingisugused hüpoteesid, mis nendel teadlastel on siis tekkinud ja mida nad siis kontrollivad. Aga lisaks endale, igasugustele eksporimentidele ja hüpoteesidele on lihtsalt tavaline seire putukate seire. Ka siin Eestis on tehtud näiteks üle-eestilist liblikate seiret või sellist kaardistamist, kus siis üritatakse teada saada, mida muutub pika aja jooksul putukad arvukusega ja biomassiga liigirikkusega. Selleks pannakse siis mingisuguseid püüniseid, erinevad püünised meelitavad need putukad kas valguse või lõhnava asjaga sinna püünisesse. Tihtipeale nad seal ikkagi hukkuvad selle püüdmise tulemusena ja siis järgmine teadlane saab siis rahulikult üle lugeda, et mis liigid seal on ja kui palju neid on ja võrrelda varasemate aastatega. Aga see on siis fakt ikkagi putukaid on vähemaks jäänud ja seda võib küll öelda, mis juhtunud on, et neid vähemaks on jäänud. Meil on terve hulk globaalselt toimunud muutuseid, siin kliimamuutused on, on hästi populaarsed, millest on, on räägitud. Aga siin viimasel ajal rõhutatakse just nimelt eluslooduse seisukohast rohkem isegi muutusi maakasutuses. Et põhimõtteliselt ei ole enam alles seda head elupaika, mis tagaks kõikide loomade vajadused ja soovid. Mistõttu siis on osad loomad tõrjutud kuskile kaugemale. Ja, ja need elupaigad, mis on meil siin, meie läheduses, meie ümber, need on sellised liigivaesed, et täiesti täiesti pädev asi, kus seda näha, näiteks see, et kui suveõhtul autoga mööda maanteed sõidad ja pärast vaatad oma esiklaasi või auto numbrimärki, no ei ole nii palju neid putuka laipasid enam seal auto numbrimärgile esiklaasil. Ja, ja need muutused maastikus tähendavad siis seda, et maastikud on muutunud üheülbaliseks et ei ole seda mitmekesisust, et sul on seal erinevaid puid, põõsaid, erinevaid roht taimesid vaid on vaid on suured, elutud, niidetud muruplatsid või siis suured põllud, monokultuursed, põllud, mis, mis kindlasti ei ole hea sellise mitmekesise loomariigi elukeskkonnana ehk siis tegelikult linnastumine linnastumine, aga mitte ainult, ka Need, tänavad ja majad, vaid ka maapiirkondades sadu hektareid suured põllud, kus on ainult üks Laive kultuur, et kus kohas sul need erinevad, paljudel eri liblikatel on vaja erinevaid toidu taimesid, näiteks mida nende röövikud saavad süüa. Kui seal neid toidutaimesid ei ole, sul on terve põldudel ainult rapsi täis, siis sul ei ole seal liblikaid, et nii lihtne see ongi. Sellest me juba rääkisime, miks putukaid vaja on, aga mis me siis teha saaksime omalt poolt, et nende putukate liigirikkus ikkagi säiliks. Peaaegu kõik need tegevused on seotud natukese sellise inimese elu ebamugavamaks tegemisega. On päris palju ettepanekuid teadlaste poolt ja näiteks maapiirkondades on üheks ettepanekuks jäta laiemad põlluservad teha, põllud mitmekesisemaks, nii nagu vanasti olid need kivihunnikuid ja saarekesed keset põldusid kus siis saavad elada need putukad või rästikud või, või linnud. Aga, aga see kõik muidugi mõjub siis selle põllupidaja rahakotile sellepärast et see kasulike ruutmeetrite arv väheneb. Linnades oleks võimalik rajada selliseid niidupeenraid, midagi tehakse, mitte nii aktiivselt muru niita, selleks et seal kasvaks rohkem erinevaid taimeliike, mis siis toetavad erinevate putukate elu. Kasutatakse ka ehitatakse ka selliseid, nii öelda vertikaalseid taimes Einasid majaseintele, siis aitavad majasid jahutada näiteks põuaperioodil ja toetavad samuti putukate elurikkust. Siin on teada suurlinnasid, mille katustel peetakse mesilasi. Et selliseid uut tüüpi noh, kas just tehnoloogiaid või sellist põnevat mitmekesistamist tegelikult juba natukene hakatakse tegema, aga, aga võiks veel rohkem olla. Kas juba see, kui mina suvel enda hoovis iganädalaselt muru ei niida, mängib mingit rolli või see on ikkagi liiga liiga väike asi, mida teha? Ma arvan küll, et mängib minul endal kodus maja ümber see nii-öelda maalapp on natukene üle 1000 ruutmeetri ja ma olen sealt pannud kirja erinevaid liike, kes seal elavad ja mul on mitusada loomaliike, kellega mina koos seda tuhandet ruutmeetrit jagan. Ja mul on äärmiselt hea meel selle üle ja kui ma näen tõesti, mul on seal muru sees, kasvab valge ristik, on mingi periood, kui nad kõik hakkavad õitsema seal ja ma ei tea, kust need mesilased tulevad. Kuskilt tulevad, ma ei raatsi seda ära niita ja mõnikord tõepoolest muru on nii kõrge, et mööduvad naabrid võib-olla vaatavad juba natukene imelikult. Aga samas mul on hea meel, et mingid mesilased saavad sealt endale endale nektarit ja ma arvan, et ma olen rikkam selle tulemusena, kui mul on neid taimi ja loomasid seal rohkem. Tartu linnal on viimased aastad olnud üks projekt, mis on saanud väga palju toetust, samas ka väga palju kriitikat, nimelt nemad just sellistes linna parkides või mingid sellised muud muruga kohad on otsustanud neid suvel niita mingit teatud kohtasid siis vaid lastaksegi elu rikkusel vohada. Kas see võiks ka olla üks üks asi, mis aitaks neid putukaliike päästa? Ja kindlasti ja aga noh, loomulikult siin ongi see häda, et inimesed hakkavad arvama kohe appi puugid ründavad. Nii, kui rohi on pikem ja ja noh, tõepoolest mingisuguseid ebameeldivusi võib see kõrgem rohi siin-seal tekitada, eks seda peab natuke valima, et et kus kohas sa jätad kasvama, kuskohas mitte. Aga kindlasti oleks kasu sellest Näiteks ringteedel on jäetud Kasvama, ja see on minu arust väga vahva võtta. Seal niikuinii keegi ei jaluta ja muru peal golfi mängimas ei käi, et mitte ainult see, et sa jätad niitmata, siis võtab selle mitmekesisuse tekkimine suhteliselt kaua aega. Aga sul on võimalik ka täitsa vabalt osta neid looduslikke niidutaimede seemneid külvata ja, ja nii on võimalik, see niidupeenar tegelikult õitseb ja näeb selline ilus välja, oluliselt kiiremini saavutada. Järgmisel suvel, siis kui jälle läheb niitmiseks, siis tasub enne mõelda, et kas tasub nii tihti kogu aeg kõike maha niita või on äkki mingeid muid võimalusi. Aga selline sai meie tänane saade, aitäh sulle, Randel ja aitäh. Head kuulajad. Kohtume teiega juba homme. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
