Juba mõnda aega tuleb riigimetsa majandamise keskusel kohalike elanikega arvestada asustusüksuste lähedal asuvates metsades räägitakse kohalikega läbi, proovitakse kokule pele jõuda, mil moel neid metsi majandada. Niisuguseid alasid on üle 130. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp tõdeb, et praegune seadus jätab mitmed otsad lahtiseks. On nurinat olnud selle üle, et kuidas sellised olulised alad siis kohalikele välja valitakse, kuidas toimub kaasamisprotsess ja, ja kellele jääb lõplik sõna. Läinud nädalal kooskõlastusringile saadetud eelnõu annaks RMK ja kogukonna suhtlemisele kindlad raamid. Kohalike elanike kogukondade kõige parem esindusorgan on kohalike omavalitsuste, nendel on tõepoolest siis üldplaneeringu kaudu nüüd õigus või kohustus määratleda need olulised riigimetsalad. Nendele aladele metsamajandamiskava koostades Peaks RMK omavalitsuselt kooskõlastuse saama lihtsustatult annakse muudatus võimaluse määrata asustusüksuse lähedaseks metsaks kogu vallas laiuva riigimetsa. Võimalik oleks ka see, et kooskõlastamata jäetaks kõik metsamajanduskavad, kus mainitakse lageraiet. Tahaks loota, et seda nii-öelda võimalust ei hakataks siis nii-öelda kurjalt ära kasutama, vaid see ikkagi oleks siis seotud otseselt nende elanike, kas siis enda kodude lähiümbrusega või neile nii-öelda muul viisil oluliste aladega. Riigimetsa majandamise keskuse juhil Aigar Kallasele on seaduseelnõu üle hea meel. Ta selgitab, et senine kord tekitas omajagu segadust. Sageli ongi juhtunud just see, et me oleme saanud osade inimeste huvi ja tähelepanu, oleme saanud nendega rääkida, läbi rääkida ja kokku leppida ja siis on selgunud, et tegelikult on meil teisi inimesi ka, kes tahaksid kaasa rääkida, lihtsalt pole märganud. Kallas tõdeb, et kui viimane sõna metsa majandamisel jääb, omavalitsusele mitte RMK-le võib vaidlusi esialgu juurde tulla. Samas usub ta, et pikas plaanis jääb probleeme vähemaks. Enamus inimesi ikkagi on pragmaatilisi aru saavat, kui nad ka kohe aru ei saa ja olemegi sunnitud siis tegema mingisuguse metsakasvatuslik, kust seisukohast, vaadates rumaluse, mis rumalus avaldub üsna kiiresti ja, ja ma arvan, et inimesed, kui nad näevad, et midagi on valesti, on samamoodi õppimisvõimest. Kodanikuühendus Eesti metsa abiks esindaja Mati Sepp suhtub eelnõusse skeptiliselt. Ta märgib, et paljud üldplaneeringud on äsja kehtestatud või kohe kehtestamisel ja vaevalt neid metsade pärast uuesti lahti võetakse. Lisaks ei ususepp, et omavalitsused on metsateemadel kaasarääkimiseks niisama motiveeritum kui kohalikud elanikud. RMK-l kaob otsene vajadus pidada neid tuliseid debatte rahvaga seal nende raielankide üle põhimõtteliselt mina isiklikult esialgsel hinnangul, mis võib olla küll ekslik, on see rahval, jääb vähem võimalusi.
