Tere häda, kus sa, raadio, kullaolev Alpri valdo ja kõneled Sipakase tuust kandinsünnis. Dima Haatse koolilatsi, võro keelitside kirjad õievõistluse, minu Võromaa parema kiradi oma kallase Kuimudu läts kõneles võistluse korraldaja kabuna kaile Võro instituudist. Pina võrama kiradel võistlusele Niall järjekorra lõppu 30-ni, lask saadeti Timachama 70 tüüd neid tolli üle vana Võromaa ja setomaalt ja Esidki Tallinast aituma Kirotaile. Muidugi ta enne juhendailit, kes yks jõudma õpilaisi kiratama, Ärguta kähvi jaanakäpa koolist, Astrid lindia Eve kiilsi koolist, Astapasu Haanits Mõniste koolist. Kersti leid Haani koolist, maajad, laser oravakoolist Ülle Ermel osala koolist, Ene Kärg Parksepa koolist, Hedi saar Viluste koolist, Helena Linnamäe Võro Kreutzwaldi Koolist, Vello Jürjo Mikitamäekoolist, Maret Vabarna, Tiina purikija, Ilme hoidmets Värska gümnaasiumist ja Tiia Allas Vastseliina gümnaasiumist. Viimasel aastal oleme jopaid kaudu teed andma, topilansil ei ole keelelt juttugi äratamise man keelesaatmises vanembite apiga pruukiat, nüüd saag ütelda suurtena vanem pilet ja viiti vaalart sil võro keele pääle märki. Parem bitte tõrje välla vallimises kutseinstituut appi Helle Laanpere võrolatsi raamatukogust, Aimi Hollo Kreutzwaldi muuseumist, Uma Lehe tae toimendaja ja keramehe Jan Rahmani, Ines kitse, võro keele Oppaja Helju Sarapu ja siis õpilasi hinde seast. Keele tundja hell aida kokkuvõttena jutte ja luuletusi, saak ja ei jäägi muud üle, kui nakata. Adwowindu valmis pandma. Auhindu valiti nelanud vannuse rühmann esimesest kolmanda klassini, Kirot võidutüüp Aasperelske ATA põhikoolist. Vanuserühmal neljandast kuuenda klassini sai Edi metsakodusse Plado, Mariette, Arianne Viluste põhikoolist. Seitsmendast üheksanda klassini olid kõge paremad kirataja Vegneri Taavi Viluste põhikoolist ja gümnaasiumiastmel languse melaniini Regle Vastseliina gümnaasiumist. Täit nimekirja Time haavatse, mina Võromaa parem pistõiest Sagaia Võro Instituudi kodulehe päält, keda ja Tügise Inemise yks koduaia tuld tegema ja talvest perre jäänuid, ossi ja muud Asku palatama. Aga oma ilma väga kuiva ja tuulitse mina tähenda stuud Chansest tule tegemisest Omberis sakest. Kahja tuli valla päästnud, kui palju oma päästja pidanud Palamyysik istutama ja müansse ilmaga võidulteta, seletas päästeameti Võromaa päästmispiirkonna juht Silmeri Kaino. Ilma Lämmi ja hästi kuiv ja tuul on ka valija ongi kõik väga soodustamis põhjustatud neid õnnetusi kah ja kui inimesele väga hooletu tehase olema viriseda, Malaga kipub tulema nagu õnnetus, et kui palju te olete pidanud jadana ide palatamiisi kihutama, võiks olla teisi mitukümmend Jabaduda maakonna peale kokku õnnes mõttes vähem kui nii võtta aastaid tagasi sismika nali sadadest, aga sonitaks õnnesse inimese mõistlikum kulu on ka vast vähem ja guru pallutamine üldse keeletu, teda ei tohi petta jäädvuse lihtsalt palju trahvi tuuest, kutse, inimesi rohkem kõrale, mätsanu juhtumise oma onu Raiste küla kõrrepõldlass, Palama, kus ta lätseedijadis vana nusi kõla, mõtsaalune kulub palasi, aga noh, konkreetne asi, setomaal ütlesime, ended, teeks lõket ja siis jätsin lõke veidikene nii-ütelda omapäi seal pala maja siis tuulakestol ja nii ta siis Palamalets kulu edasi ja pool hektarit naabia varsti vaja emmesildagen, eks ta proosa siis esika seal toimetada ja kustutada, aga kus ta siis jõuate, spidi päästa, appi minema ja viina juhtus see, et ega siis nii ongi, et ta põhiprobleem ikka lõkke tegemisest tatra, Palamad kuluni otseselt vägati äkki pautavad sellest? Too ei ole väga mõistlik tegu ja keskkonna hoidmise kotuse pealt ei vaata kahe asi üldse, kas inimesi tegema siis võlts rehkendused, kas too lõke on tulnud palju suurvõime, andsidki muu põhjuse põhipõhjus, millest Miku algud kanali nii et ei vali ilmatuna veidikene, aga valid, et ongi põhiline ja siis muidugi järelvalveta ei taha peatada, jätad Graz valveta ja siis tuli vallalat mäletatud tuul või alla, et võidvil lõketeta piiram vantuvad 5,4 meetrit sekundis tuukriga viimases Empi toomises nagu saaduste kihutatu, ega siis pead ka valima vilt kotustajat vahemaa kaks omast majastki ja, ja mõtsast ja kuhjata sinna kokku suut unikutud šveitsi viisi palutlusele, et siis ongi, kui sa suure tuledid ja siis ta jõuab paladajastiku tuur lasest, siis saad, hädan. Ja ongi seoskaras kõik saate saatuse kokku Harju Ülle lugi val pri, Valdo vahtsane võrokeelne saade. Tule jal nädali pärast neljapäeva kell katesse teist 45.
