Tänases kesksaate sajab Loomaaia vanemteaduri Gear Kaheriga juttu Anne Parksepp ja juttu tuleb madudest. See on küll praegu kajaka kisaga juttu tahaks tänasel ööl. Teha hoopis madudest, Georg aherloomaaia vanemteadur. Teie olete nüüd üle aasta juba nende kraatsiliste loomadega tegelenud nende ealisi tavaliselt hirmu peale ajavad? Nende madude kohta on mitmesuguseid arvamusi. Ühed ütlevad, et targad, teised, et on väga rumalad kolmandad kavalad siis, et hoopis inimsõbralikud. Kes need siis on? Tegelikult? No seda on väga raske öelda, kes madu tegelikult on, see oleneb ilmselt sellest inimesest, kes seda madu parajasti vaatad. No minu jaoks, madu on üks väga-väga meeldiv ja, ja tore olevus, kellega. On meeldiv suhelda, kui seda asja need suhtlemisvõib nimetada, sest tema vaatab minu peale nagu nagu puutüki peale või puuoksa peale ja ega tema rohkem minust välja ei tee ja kui mina temale haiget ei tee, siis sellega meie suhtlemine enamasti piirdubki. Nii et selles sellepärast on väga raske nii kohe vastata, kas ta nüüd kui rumal ma ise arvan, ta kipub ikka rohkem rumalapoolne loom olevast, seda aju temal ei ole kuigi palju antud. Elu on näidanud, noh maailma kogemus on näidanud, et ega neile madudel suurt midagi selgeks, et teda ei ole võimalik see aju osa, millega siis on seotud need kõrgemad närviprotsesside õppimine ja kõik muu taoline. See on neil lihtsalt niivõrd pisikene, et sinna ei mahu midagi, tarkust sinna ei mahu ja nemad on suuresti ikkagi instinkti loomad. Ja kuna nende eluümbrus on suhteliselt lihtne, ei nõua neilt sellist aju pingutamist, ajugümnastikat meil vaja teha ei ole siis sellepärast madudel ilmselt ilmselt saju evolutsiooni käigus nii väga välja arenenud ei ole ka. Aga inimesed muidugi madudesse suhtunud väga erinevalt ja erinevates kultuurides on see madude osa olnud väga mitmesugune näiteks meie oma esivanemad või esiisad, eriti need, kes on elanud meie läänerajoonides, Lääne Eestis või saartel, aga Kagu-Eestis nendel on olnud pikki aegu selline omapärane traditsioon pidada kodus koduussi või noh, see on siis, tuleb mõelda madusest või nojah, see on siis hiirte vastu peetud, aga teda peetud õnneloomaks ja enamasti ööseks oli selleks kodu ussiks nastik rästik, kuid nagu vähem kodudes peetud ilmselt sellepärast trastik on ikkagi noh, meie oludes juba küllalt ohtlik madu tallab mürgihambad Anastiks on täiesti kahjutu ilma mürgita ja ja ka küllalt sellise rahuliku loomusega madu ja sellepärast teda oli hea pidada. Muidugi rästik on selles mõttes jälle parem madu kodus et tema tõesti püüab ka hiiri nastiku põhitoiduks kipuvad olema siiski konnad ja kallad ja tema seetõttu nii väärtuslik ei ole. Nii et võta sa kinni, mis, mis see parem siis on, mille järgi nad siis seda madu pidasid. Aga näiteks on teada, et hiiu maal meremehed on pidanud madusid kodus selleks, et neid merele kaasa võtta, siis pidi on kasutatud neid madusid eeskätt just rästikud kompassi asemel pandud ta kastiga siis laeva kaasa. Ja siis pidi olema niimoodi avamerelise kast avades. Madu hoiab alati pead põhja suunas ja selle järgi olevat siis olnud ja orienteeruda. Kas see nüüd päris nii on, teab siin maismaal ei ole küll nagu tähele pandud, nad hoiaksid pead alati kindlas suunas, neil on nii, kuidas, kuidas juhtub, kuidas parajasti ümbrus nõuab, nii nad seda omapead panevad. Kust ta on tulnud siis see arvamus, et madu on tark, teeb vahet kurja ja hea vahel. Meie oludes on seda väga raske öelda. Kust see pärineb, selline arvamus, aga seda huvitavam on jälgida, seda tarkust omistatakse madudele väga mitmetes kultuurides. Noh, on teada, näiteks mitmetes indiaanikultuurides on maod väga pühad loomad. On olemas spetsiaalsed madude templit kohe. On teada teekidel tolteekidel olid, kelle templit see oli väga palju madusid korraldatud, spetsiaalseid madude austamise rituaal. Isegi praeguse ajani on säilunud Ühendriikide lõunaosariikides mõningad sellised madude kummardajate rühmitused kus siis aastas ühel päeval korraldatakse suured mao austamise tantsud. Seal on siis kasutusel taga mürgised lõgismaod, kellega siis tantsitakse väga oma kindlat rituaali reeglite järgi toimuv etendus ja siis see tantsu lõpuks puistatakse need maod üle, maisiteradega on niisugune sümboolne toitmine ja varasematel aegadel siis see rituaal, nagu alguse sai. Nendel aegadel olid spetsiaalselt nende madude hoidmise pühad majad kohe, kuhu tohtisid siis indiaani hõimudel pärinev komme matut hoidmise pühad majad kuhu siis tohtisid siseneda ainult täiskasvanud mehed. Ja see oli siis kaunistatud sellist omapärast eesriietega see maja, kuhu otsis kantud peale madude, teised ja aplikatsiooni neile riietele ja need olid tehtud, niiet kui riie liiguks, siis jäi mulje, nagu see madu seal peal roomaks. See oli kõik selleks, et siukest pühaduse tunnet siis suurendada ja inimestele siis rohkem nagu austust nende madude vastu sisendada. Aga seal ruumides olevat toimunud tegelikult väga niisugused noh, kuidas öelda, tavalised toiminguid, nimelt valmistati seal ette madusid, nendeks krituaalseteks tantsud, eks, ja need maod siis vabastati mürgihammastest, sest noh, ikkagi teatud piirini võib riskida, aga enne rituaalset tantse, et õnnetusi ikkagi vältida, siis mürgihambad võeti, murti ära. Rõdudel sellest mürgi hambamurdmisest ilmselt suurt häda ei tõusnud, sellepärast et mürgihambad kasvavad pidevalt uuesti tagasi. Ja enamasti on juba niimoodi, et suusk on need pikad mürgihambad madudel olemas, siis selle taga juba on näha väikesi asendushambaid, mis siis hakkavad kasvama, need esimesed langevad ära, järgmised kasvavad sinna asemele. Nõustuks kolleeg Ashabadi oli siin, kes tegeleb mürgi võtmisega mürkmadudest ja tema teadis oma kogemustest rääkida ühest Eeeffvast, kellel oraga suus neli paari mürgihambaid ja kui ta selle mao suu avas, siis see oli nagu reha oleks seal suus olnud. Siin praegu vaatab teadestiks kobra tuntud tantsija. Kas ta siis on nii musikaalne? Nii nagu paljud arvavad natuke kobru ei ole üldsegi musikaalne, musikaalne ta sel lihtsal põhjusel, et ta lihtsalt ei kuule mitte kõik maod, kaasa arvatud kobraan, kurbid, Se näiline musikaalsus tegelikult saavutatakse fakeeride poolt osava maotundmisega, nimelt püüavad need indieefakeerid kõikama maod ise, nad käivad spetsiaalselt teele lähedal on üks väike külakene, seal asub niinimetatud maoakadeemia, kus need fakeerid siis õpivad, seal õpetatakse neid siis madusid käsitlema ja kogu see tants põhineb. Millegi peale pahaseks ja tuleme ära, meid näeks millegipärast ärritatud natukene Mao taltsutamise koolis õppivad kiirid madudega ümber käima. Ja sega maotaltsutamine vaid Antsitamine põhineb siis sellisel lihtsal võttel maod enne etenduse algust pannakse korvi korrun tihedalt kaanega kinni ja siis, kui Faceer korvi järsu liigutusega avab ja näo sinna korvi kohal viib, siis madu ärritub ja ajab kohe kobradelonse asend ajab pea püsti ja hakkab vaatama, kus siis oht tema poole tuleb ja enamasti on esimeseks, mida see madusid näeb pile pill ja hakkab siis oma silmadega jälgima selle vilepilli liikumist ja kui siis seda vilepilli ühele ja teisele poole liigutada, teda puhuda või mittepuud ei ole üldse tähtis, siis madu hakkab teda lihtsalt jälgima ja on võimalik niimoodi osavalt siis tantsu imiteerida. Tegelikult tantsib see Fagiir ja teda jälitab lihtsalt maopea, kes kogu aeg vaatab, et kas ei ole tema jaoks mingi hädaoht ja noh, tekib küsimus, see modusse, hammusta ja ei juhtu seda lihtsal põhjusel, et need maod enne tantsimise algust dresseeritakse ja minu meelest kaunis julmal viisil dresseeritakse neid, kui seda dressoriks üldse võib nimetada. Nimelt tehakse sellised metallist plaadid, mis isegi kuumutatakse ära, tehakse ta inimese näo suurused ja enam-vähem sellise väljaulatuv osa ka, nagu pill on ja siis ärritataks sellega madu ja madu siis lööb ninna vastastele metalli või kuuma metalli ja õige pea õpib ära, et et sellist asja ei tohi puutuda, et see toob endaga kaasa tohutu Su valu. Ja kui ta on paar korda seda niimoodi teinud, siis ta lihtsalt väldib ründamist, ainult hoiab ennast niimoodi ärritatud olekus püsti, aga ei ründa enam. Ja sellel see maa tantsitamine või taltsutamine siis põhinebki. Maoliikumine on lausa fantastiline, milleks ta suuteline. Kujutage ette nüüd sellist elusolendit, kes tõstab endale peale püsti praktiliselt kaks kolmandiku või isegi neli viiendikku kogu kehast on maast lahti ainult üks viiendik, seda siis üleval hoiab, millised lihased seal taga peavad olema, jagu madu käes hoida, siis on väga just erutav tunda, kuidas need lihased liiguvad ja mängivad käes pehmelt ja mõnusalt, ta voolab. Nüüd see on tõesti minu meelest üks kaunimaid liikaks üldse looduses leida või näha võib. Võtame ühe pihku silitama, ta ei hammusta, vahel võib hammustada, ega ma ei tea, vaatan, mismoodi ta peab ennast. Siin on neid mitu tükkinud, puntrasse ühtne on raske kätte saada, see mürgine või ei, tema ei ole mürgine liiva boa. Mina mõtlesin, et ta on külm ja libeda tuleb väljetan hoopis pehme ja soe. Ja sest tema elab meil siin sihukeste heade punaste lampide all ja tema seal soojuse võtab kohe niimoodi otse külge. Kui graatsiline miljon tonni graatsiline voolas mul bionäpu pimedasse käevõru saab temast kohe huvitava. Noh, on midagi võru moodi, ei taha olla, ta tahab ära minna minu käest, paneme ta sinna liiva sisse tagasi, ega need inimesel inimesel vahet ei tee, eksole? Ei nõiduslikuks loomus Peetriste ilmselt sellepärast et ta näeb ikka nii teistmoodi välja, tema, see vingerdab liikumine ja see salapärane sussi, sisemine keele väljaajamine ja kõik see ikkagi, mis seal kuidagi tekitatakse kõheda tunde, kuulmist neil ei ole, nad on kurdid, nägemine on ka kaunis, Saint juba paari meetri pealt nad praktiliselt ei eralda mitte midagi, mis nende elu sisukaks muudab, on suurepärane lõhnataju ja see lõhna tunnevad nad siis mitte ninaavade kaudu ei tule, vaid keele kaudu see keel, kaheharuline keerimist, lips, lips, kogu aeg suust välja käib see tegelikult on nende lõhnade saamisallikas keelega püütakse kinni, lõhnamolekulid, suus on eriline elund, Jakobsoni elund ja seal analüüsitakse need lõhnad ja sellega siis võtab infot väliskeskkonnast tagasi, läheb sööma või, või läheb siis jooma või läheb siis peitu või läheb kuivemaks, niiskemasse paika. Üsna kõik. Kogu tema elu möödub just selles lõhnade maailmas. Meil on see muidugi raske ette kujutada, sest meie inimese lõhnataju on suhteliselt nigel. Ega me tunneme väga suuri, kangeid haise mida, millele inimese nina reageerib, no väga huvitav elund on lõgis madudel, nimelt neil on veel lisaks lõhnatundlikkusele on ka temperatuuritundlikke elemente nagu termoelemendid, Kaksugust, lohukest nina kõrval ja see on väga tundlik elundit, lõgismadu suudab eristada näiteks väliskeskkonna temperatuurist 0,1 kraadi võrra erinevat temperatuuri ja selle selle temperatuuri järgi siis leidma üles sama saakobjekti ja viimasel ajal näiteks osa uurijaid on avaldanud isegi arvamust, et termoelement nendel lõgis madudel. Et see ei ole midagi muud kui infrapunane nägemine. Teile ka siin laua peal üks raamat, kus siis üks daam kugistes seda madu alla. Nojah, tähendab, on olemas tõesti sellised etendused veel madudega, Need on just seal Kagu-Aasia maades sihukestesse ööklubidesse sihukestesse kastes ettevõtetes levinud tantsuviisid või kuivõrd tantsus võib nimetada näiteks tehakse madudega siukseid rikked, peenikesed maod aetakse suust sisse, ta läheb suust sisse ja roomab nina kaudu välja, siis vastupidi ja, ja tihtipeale lõpevad sellised etendused veel sellega, et et madu elus madu neelatakse alla ja seeditakse siis elus madu ära. Need inimesed, kes sellega tegelevad, paistavad ikka nad on suhteliselt vaesed ja ja viimane häda on neid taolisi trikke tegema tegema pannud. Palju minu meelest siukseid, huvitavamaid trikke teevad tai mitmesugustes templites mao, tantsi andnudki esinevates kuningKobladega ja seal etendus lõpeb, sellega suudeldakse madu lauba peale ja enamasti esinevad sellise tantsuga 14 15 aastased tütarlapsed, kes siis kusagil pooletunnise tantsu ajal kogu aeg keerlevad ümber nende surmavalt mürgiste madude. Aga noh, nad on 10 aastat ka ettevalmistunud nendeks tantsudeks. Ja nad tunnevad seda mao liikumist tema reaktsiooni niivõrd hästi, et enamasti noh, peaaegu peaaegu, mitte kunagi nendega õnnetusi ei juhtu ja nad suudavad siis ka selle tantsu lõpetada alati efektse suudlusega mao pealaele. Noh, see on tõesti julgustükk, mis võtab ausalt öeldes jalad nõrgaks. Aga, aga nemad seda teevad ja, ja teevad seda isegi mitte raha eest, vaid see on niuke, usu kultuslik rituaal. Ja muidugi on olemas veel sellised inimesed, maotantsijanna tantsitajad, kes esinevad siis ööklubides või kusagil numbritega, millest võtavad osa peale selle tantsijanna veel neli-viis suurt püüton, Võboad kasutatakse enamasti tiigerpüüton või kuningpuhasid, need nagu kõige rahumeelsemad neist madudest, ega madu seal ka ei tantsi, jällegi see tantsijanna on väga graatsiline ja esitab suurepäraseid selliseid akrobaatilisi ja tantsulise numbreid ja samal ajal siis ta manipuleerib nende madudega. Ja kui noh, on teada näiteks mõned tantsijanna Don seal kasutanud madusid, kelle pikkus on kusagil neli meetrit või isegi üle nelja meetri ja kui selline elukas kaalub 25 35 kilogrammi, siis see on ikka suur füüsiline koormus ja ta on ka ohtlik, sellepärast et taoline madu on võimeline inimese ümber keerama, noh, näiteks ümber kaela juhtub keerama ja kiiresti abi ei saa, siis võib juhtuda, katta ära lämmatab paar sellist juhust on maailma praktikas. Aga kui ikka niisugune suur kolme-neljameetrine madu vastu tuleb, tema eest jalga ei saa lasta, siis, siis lõpeb see asi. Kõrvalt üldiselt maad ei ole sellised agressiivsed, nad enamasti on väga rahulikud ja püüavad inimese eest ära minna, vaatamata sellele, kui suur väikese madu on, ta peab tõesti olema siis ärritatud või talle midagi tehakse, kohe püütakse paha teha, näiteks kinni püüda. Vaat siis ta kipub ründama ja võib inimesele kallale tulla ka selliseid selliseid juhtumeid, kus ta lihtsalt heast peast inimest ründaks. Faktiliselt teada ei ole. Mis puutub nendesse juttudesse troopikametsades madude ohvriks langenud inimeste kohta, siis praeguse ajani on teada ainult üks usaldusväärne tõestatud juhus, kus madu hiidmadu anakonda on ära söönud, siis inimese ma nüüd täpselt ei mäleta, aga minu meelest oli ta kusagil seitsme meetri pikkune ja see poisike niisugune 13 12 kolmeteistaastane poiss, kes siis on mao ohvriks langenud täiskasvanud inimesega on maal juba sellepärast raskusi, et madu peab koguma saaki alla neelama tervelt. Ja no kui ma vaatan mao pead isegi hiidmadude pead, siis see on suhteliselt väike, kaunis raske ette kujutada, suundud nii veniks, et täiskasvanud inimene sinna suhu üldse sisse mahuks. Kõige suurem saak, mida praegu niimoodi teatakse, mida madu on võimeline alla neelama, ilmata endale kahju teeks, on, ütleme, siukse keskmise seasuurune loom. Kui palju siis üldse on madusid erinevaid liike? Erinevaid liike peaks olema kusagil 2700 kuni 3000 ringis, nii imetlusväärne, kui see ka ei ole, iga aasta leitakse terve rida uusi maoliike ja kui siis korrastada, takse seda vana süsteem, mis leitakse, et see, mida seni vaadeldud ühe liigina tegelikult mitu erinevat liiki ja nii edasi, nii et noh, seda täpset arvu on väga raske öelda. Aga nii 2000 703000 otse sellises vahemikus neid madusid peaks olema kusjuures noh, ütleme kolmest 1000-st on hea arvestada üks, kolmandik ainult mürkmaod, kaks kolmandikku on ilma mürgita ja ja täiesti sellised kahjutud Johutud mood. Kas Tallinna loomaaias on suur kollektsioon? Madude kollektsioon nüüd eriti silmapaistev ei ole, näiteks Moskvas on ikka hästi võimas ilus kollektsioon. Aga ega meil midagi häbeneda ka ei ole. Meil on siiski päris mitu liiki sind huvitavat liiki on sees. Ma nimetaksin näiteks nüüd India tiigerpüüton neid või, või tiigerpüüton neid, kes on päris kopsakat, eks, kasvanud üle kolme meetri pikad ja kaunis jämedad kolm väga ilusat loomulikuks on neist vana juba üle 10 aasta, teised on kusagil kolme aasta ringis, oli vanaemal oma üle on meil hea meel, sellepärast et ta esimese püütan meie loomaaias munes kümmekond muna, kahjuks need olid küll noh, niinimetatud rasvamunad tähendab veel viljastamata, aga, aga see näitab, et ta siiski on paljunemisvõimeline. Kui see noor isa meil nüüd kasvab veel natukene juurde nad uuesti Ühe pulmatantsu siin maha peavad, siis võib-olla, et sünnivad isegi meil noored väikesed tiigerpüüton ja see on väga uhke vaadata, sest tiigerpüüton vähesed maod, kes ise hauvad oma mune nad munevad munad, keeravad enda sinna munade ümber kerasse ja siis hakkavad keha lihaseid niimoodi tasakesi pingutama, käivad napsutõmblused kehast läbi, sellega nad toodavad soojustel munade ümber on kusagil neli, viis vahel isegi seitse kraadi kõrgem temperatuur kui välisõhu temperatuur ja nad istuvad siis pesa peal, nii nagu linnud, ütleme nii nagu kanagi ja kaitsevad väga vihaselt oma poegi ja need paar kuud nad enamasti ei söö ka, mis nad seal munade ümber istuvad. Siis on meil huvitavad ilusad Baod on praegu kobrad Kesk-Aasia kobra, väga ilusad on meil Eefad, kollased Anakondad. Mulle endale meeldivad väga Brasiilia hiidnastikud, kellest emaloom on kusagil kaks meetrit, 25 sentimeetrit pikk, hästi taltsas. Hiljaaegu saime ilusa kuningboa, mis on ka üle kahe meetri pikk, hästi sõbralik ja suvel siin õues tihtipeale pingi peal inimestel neid silitada ja katsuda. Ta ühtilise ametile Ta on nii sametine ja pehme ja kui päike talle peale paistab, seda särab lauset kõigis vikerkaarevärvides, nii et on lausa kaunis. Ena see muster on ka, tal on väga ilus selline saba, meie loomal on ta saba, tumepruun või kirsipunane, aga ma olen näinud ka täitsa erkpunase sabaga loom ja need kohe fantastiliselt ilusad. Madun üldse väga ilusa nahaga, väga ilusate mustritega, need maod kõik. Ja need värvikombinatsioonid, mida madudel võib kohata, et me oleme harjunud ainult oma rästiku nastiku, kes on hallid või mustad, aga tegelikult näiteks on teada troopikas madusid, kes on sinised, siuksed, metalli, sinised, säravad on hallid punaste täppidega mustad punaste täppidega, nagu siin kõrval need armeenia rästikud korallmaod, kes on punase-musta ja kollase vöödilised ja noh, need värvivariandid või ilusad erkrohelised puu püütanid, kes säravad säravrohelised oma värvide kombinatsioonide järgi tegelikult ega maod lindudest suurt alla jääkonnad ilmselt ületavad kõiki loomi oma nende kombinatsioonide, värvirikkuse, kirevuse poolest. Madu võib pugeda maa alla. Ta liigub maa peal, ronib puu otsa, ujub vees, aga lendab. Ja lendab ka tähendab muidu väga palju neid lendajaid madusid ei ole. Aga mõned Kagu-Aasia maades elutsevad maod. Neid kutsutakse siis kohe lend madudeks ka väga paljudes keeltes. Need on võimelised oma ribid, nii nagu kobra ainult paisutab kaela, ajab kaela laiali, tekib seal peab iseloomulik kobra asend, vot tema suudab peaaegu kogu keha ulatuses need ribid niimoodi laiali ajada, et kui ta ühelt poolt enda lahti tõukab, siis selle laiali aetud ribidega see keha pin niivõrd suureneb, ta planeerib teise puu peale ja suudab nende rippidega klammerduda puu külge, võimeline maanduma, mitte puuoksale niimoodi vaid lausa tüve peale seisma jääda. Ja noh, võimelises puu otsast maha lendama ja ja noh, päris lendamise muidugi olla tiibuda ei lehvita. Aga planeerimiseks võib seda julgelt nimetada. Aga missugused on kõige väiksemad ja missugused kõige suuremad? Maad väiksemate kohta on raske öelda, need on mitmesugused maa sisse kaevuvad maod, kes tõesti meenutavad kangesti ussi, sest noh, näiteks maailma suurimad ussid on kusagil kaks pool kolm meetrit pikad, siuksed, suured vihmaussid ja kõige väiksemad maod, mida mina tean, on paarikümne sentimeetri pikkused pime maod elavad tegelikult nii nagu ussid ja enam-vähem toituvad ka samamoodi, aga suured maod tähendab hiidmaad, seal ei ole mingit kahtlust, nisuuss ei ole olemas. Ja kõige suuremateks madudest, mida mina tean, on vist Anakondad. Anakondasid on ka kaks liike, aga see päris anakonda mitte kollane anakonda ja tema usaldusväärsete mõõtmete alusel on kasvanud 11 meetri ja 43 sentimeetri pikkuseks ja temaga enam-vähem samas mõõtmetes võivad olla näiteks tiigerpüüton, ide võrkpüüton, kes kasvavad ka kusagil kaheksa, üheksa meetri pikkuseks. Siis tulevad juba niimoodi väiksemad maad. Kuningboa näiteks kasvab, seal on neli pool meetrit ja viis meetrit pikaks ja ja hieroglüüfpüüton näiteks on kaunis pikk Maduga kusagil nelja poole meetri pikkune ja mürkmadudest kõige suurem, keda praegu teatakse, on kuningkobra, tema on võimeline kasvama kuni kuus meetrit pikaks ja tema kõige mürgisem madu, keda üldse praegu tuntaks, sest noh, sellises suure maomürginäärmed mahub lihtsalt väga palju. Ja tema hammustus enamasti kipub ikka surma poole. Selles suhtes esineb ka väikesi liialdusi, näiteks meie Taskuteatmik A joon andnud andmed, et selle kuningkobra hammustus sureb igal aastal kusagil 100000 inimest. No ma kardan, et seal on lihtsalt kellelgil kusagil käsi nullidega natuke vääratanud ja kaks nulli lõpust ära võtta, siis enam-vähem saab selle tõepärase arvu arvu kätte viimasel ajal just need hiidmaod on muutunud maailmas väga haruldaseks. Nagu ma ütlesin, juba anakonda ja ja siis võrkpüüton ja nad on muutunud haruldaseks väga sugusel. Kummalisel põhjusel inimene on nad lihtsalt kas siis ära söönud või on nad maha tapnud, sellepärast et, et saada väga ilusat ja, ja vastupidavat nahka, millest on võimalik ka suuri ja ilusaid esemeid, jakke ja kleit ja kotte ja ja kõikvõimalikku muud kraami teha mürkmadudest ei teagi praegu, kes need kõige haruldasemad on, noh, meil liidus näiteks kipub olema kesk-aasia kobra selline see, kes meil siinsamas kõrval puuris praegu rahulikult magab, tema kipub olema siis üks haruldasem, et tema on kantud Liidu punasesse raamatusse ja ka maailma punasesse raamatusse. Meie madude arv ka hakkab kahanema, kahaneb jälle sellepärast, et inimene lihtsalt tungib peale, madu armastab rahu, tema ei taha segamist ja, ja ärritamist saada ja inimene segab teda ja muudab tema elupaigad ka kaunis nii ebaõdusatakse madu kolib ära ja kui ta ei leia endale sobivat elupaika, ta sureb maha ja kuna tegemist on aeglase loomaks viimasel ajal on hakanud väga palju madusid hukka saama, meie teedel sõidetakse neist lihtsalt üle külje all ratta mootorrattaautoga. Ja noh, väga palju madusid tapetakse ikkagi maha ka lihtsalt sellepärast, et ta madu. Ja, ja kui ta on juba madu, siis ta tuleks igaks juhuks maha lüüa, sest ristiusk on õpetanud, kes mao maha tapab, see saab üheksa pattu andeks. Praegusel hetkel mul on tunne, et pigem see teeb üheksa patu, kes maa maha lööb, sest tegelikult on tegemist ikkagi väga vajaliku lüliga meie ökosüsteemides, kes hoiavad tasakaalus näriliste arvuga kukkust suruvad seda õigemini alla. Nad on ise väga väärtuslik toit terve reale meie loomadele, kes jääksid muidu ilmu, modudeta nälga või noh, kes meil madusid söövad, metsad, suured linnud, mitmesugused kotkad, kured, kuigi näiteks toonekure kohta käivates kirjatükkides ma olen lugenud, et toonekurg nagu ei tassi madusid, aga ma olen ise oma silmaga näinud, kuidas kurg dismaonoka vahel ja lendas temaga ja ei olnud mitte põgus, nii nagu raamat kirjutab, vaid lendas madu noka vahel pesa poole ja siilid, jaht, tuhkrud ja väikesed loomad. Ega nad suurt aukartust selle mao ees ei tunne, inimene ilmselt kardab madu nagu kõige rohkem inimese kõrval veel on ahvid ka, kes lausa paaniliselt kardavad osa uurijaid arvabki, et inimese, see maa hirm, kartus ongi pärit juba esivanematelt ahvist esivanematelt. Aga see vist ikka ei ole päris õige, sest minu enda kogemused ja kirjandusest väga palju niimoodi tõestust selle asja kohta leidnud näitavad seda et väikesed lapsed näiteks ei tunne maos mingit hirmu siin terrariumis, meil on käinud palju väikesi lapsi emade-isadega, kui siis lubada neil madu katsuda, siis laps võtab hea meelega mao ja ütleb oi kui ilus ja kui, kui mõnus loomakene. Aga ema ladistab, teisel pool õpetab ikka last seal niimoodi, et see on ohtlik ja paha ja siis järgneb sihuke pikk selgitustöö veel, kui halvad loovad, need maod on. Ja lõpuks ongi järgmine kord, kus seesama laps juba tagasi tuleb Vastava kasvatuse saanud siis ta juba oskab teha siukseid, tõelisi etendusi, purjes, näidata väljas oma vastikust ja hirmu ja kõike. Ja niimoodi siis arvan, vot see on see maohirmu põhjusse, mehe kasvatus. On mitmesuguseid inimesi, need, kes madu paaniliselt kardavad ja neid, kes tahavad neid lausa koju tassida. Vot see viimane inimese tüüp on minu meelest veel halvem kui see tüüp, kes madusid paaniliselt kardab, sest kui inimene paaniliselt kardab seda enamasti seda objekti, keda ta kardab, ei lähe torkima, ei hakka sellega midagi ette võtma, ta läheb lihtsalt püüab jalga lasta sealt. No näiteks siin hiljaaegu õismäel oli juhus, kus siis keegi asjaarmastaja oli endale koju toonud mitte küll mao suure stepivaskussi või nagu nüüd teda nimetatakse Zoltobuusiku. See on ilma jalgadeta sisalik, meie vaskussi sugulane ja kui see oli tal lihtsalt korterist jalga lasknud, siis hoidis ärevil poolt Õismäe elamurajooni ja vanemad inimesed ei julgenud õues käia, keldris käia ja lõppude lõpuks kogu pahandus tuli loomaaia peale, sest süüdistati loomaaeda. Loomaaiast on ära jooksnud Anakondaalid vastavas sildidki trükitud uste peale valmis. See muidugi ei ole ilus, aga noh, näiteks liidus on hakanud viimasel ajal populaarseks muutuma mürkmadude kodus pidamine. Vot, sellel ei oska keegi, võib-olla inimene tänapäeva maailmas, kus kõik on nii rahulik ja, ja niimoodi sujuv ja loid, tahab teravaid elamusi ja saab need teravad elamused sel viisil, et ta hoiab kodus siis mingit mürgist elukat ja on teada näiteks õige palju surmajuhtumeid just nende mürkmadude läbi, keda kodus ettevaatamatult hoitakse. Lehtedest olen lugenud, et leitakse keset neid Moskva kesklinnas lastehaigla territooriumil leiti terve pesakond mürkmadusid ja Moskva haljasaladelt on hakatud leidma nii suurte gruppide kaupa mürkmadusid noh, inimesed, kellel maad on kodus maad, kodus paljunevad, ei ole nendega midagi peale hakata, siis nad püüavad need ära sokutada. Ja niimoodi ilmutis sellisesse kohta, kus üldse madusid ei tohiks olla, laste mänguväljakud ja haljasalad, ilmud järsku mürkmaod ja millist traagikat see endaga kaasa võib tuua, see on lihtsalt ilma seletamatagi selg. Muidugi praegu on antud välja kui seadus, mis keelab loomade püüdmise ja nende kodus pidamise. Aga noh, praktiliselt selle seaduse täitmist keegi ei kontrolli. Ja kellel ikka nii väga on niimoodi asja teise teise korterisse, vaata mida ta seal kasvatama või mida ta seal teeb. Nii et selles osas muidugi on, on probleemid suured. Oma lohutuseks võin öelda, et mujal maailmas on need probleemid veelgi hullemad. Näiteks Ühendriikides on väga tõsiselt päevakorda tõusnud selline madude pidamine üldse kohtlike loomade kodus pidamist. Sestpeale madude peetakse väga populaarseks loomas praegu mitmesuguseid krokodille. Hiljaaegu võis lugeda ühte õuduslugu meie ajakirjanduses, kus krokodill oli pääsenud kanalisatsiooni ja seal palju pahandust tegi. No Saksamaa liitvabariigis on mürkmadude pidamine muutunud äärmiselt populaarseks ja üldse kõigis maades, kus terroristika või siis selliste roomajate pidamine moodi on läinud, sellest on kujunemas praegu ülemaailmne suur probleem, probleem veel selles mõttes, et lisaks sellele ohule, mida see endaga kaasa toob, nende inimestele loomad tuleb kusagilt võtta, need püütakse salakaubana loodusest ja tuuakse siis riikidesse salakaubana sisse. Ja praegused aruanded näiteks näitavad seda, et igal aastal püütakse seal paar-kolm miljonit madu just põhised sellist asjaarmastajate kätte kodudesse ja kuna eriti hästi neid pidada osata, siis madude suremus on väga suur ja järgmisel aastal jälle tuleb aina rohkem ja rohkem püüda. Ja kui, kui mingeid elukaid kogu aeg välja püütakse, sellise intensiivsusega, selge see, et kuigi kauaks ei jätku väga palju madusid, püütakse mao kaevanduste jaoks, kus siis võetakse maomürki ja näiteks nõukogude liidus on. Viimasel ajal on tulnud juba kaks sellist serpentaariumit maokasvandust sulgeda, et ei ole enam võimalik loodusest madusid saada. Nende kommentaariumide tarvis. Nüüd tegelikult on see madu sõbralik loom. Kui talle liiga ei kipu tegema ja Kasulik ka veel. Nojah, inimene ikkagi kõiki asju hindab niimoodi oma seisukohalt, kas on kasulik või kahjulik loom või mina, ütleks nii, et madu on lihtsalt üks. Maod on õieti üks omapärane rühm teiste loomade hulgast nad ei ole paremad kui teised, halvem kui teised, lihtsalt neile tuleb vaadata samamoodi nagu kõigi teiste loomade peale vaatame. Vot selliseid suhteid tegelikult loos ei ole, üks on parem, teine halvem. On olemas igal loomal oma väike ülesanne oma roll seal looduses täita. Ta tuleb sellega toime, kui ta ei tule toime, ta sureb lihtsalt välja. Ja vot ma arvan, niimoodi tuleks nende loomade kõigi peale vaadata. Me tohiks endale ise välja mõelda häid ja halbu loomi. Muinasjuttudes muidugi seda võib teha, aga kui me oleme ikka muinasjutujaht juba välja kasvanud, siis me võiksime ikkagi vaadata asjadele nii, nagu nad tegelikult on meie ümber. Ja mitte enda jaoks tegema siis mingisuguseid siukseid suvalisi reegleid, paigutama ühte loomu ühte ütleme süsteemi tooma tee süsteemi, jaotama neid oma mugavuse või tahte järgi suva järgi, vaid võtma neid lihtsalt sellistena, nagu nad on. Ja kui me seda oskame teha niimoodi vaadata loomade peale, ilmad, omistaksime neile siis mingisuguseid niisuguseid üleloomulikke või, või alaväärtuslikke omadusi, siis ma usun, on enda elu lihtsam. Me näeme oma ümbritsevat elu palju mitmekesisuse, mitmesuguste nurkade, mitmesuguste tahkude alt. Ja ma arvan näiteks looduses, kui me liigume seal maoga kokku saame ja me teinekord lihtsalt vaatame seda, me ei tee, ta ei püüa teda maha, ei püüa temast ära joosta, vaid vaata, mis ta siis teeb. Lihtsalt jälgi, mida natuke siis ma arvan, et me saame täpselt samavõrd elamuse kui jälginud mõnda rebast või, või siili või hiirekest või ükskõik millist teist looma. Ja me märkame, madu tõesti ei ole midagi nii üleloomuliku, midagi nii koledat võtta, on tõesti üks üks loom teiste loomade hulgas. Tänases saates ajas Loomaaia vanemteaduri Georg Aheri kajuta Anne Parksepp. Muusikaline kujundus oli Silja Vahurilt.
