Tere kinnitage nüüd oma tugitoolide ja diivanite turvavööd  ja alustame viienädalast reisi meie päikesesüsteemis  kus ekskursiooniprogramm näeb ette tutvumise päikesesüsteemi imedega. Esimesele reele saadab meid Tartu Observatooriumi  vanemteadur Laurits Leedjärv. Film, mida me mõne minuti pärast vaatama hakkame,  keskendub päikesele. No meie jaoks on päikese üks ja ainus, aga kas tegelikult  võiks päikese asemel olla ükskõik milline enam-vähem  samaealine täht? Päike on meie jaoks muidugi kõige tähtsam täht. Aga kui nüüd küsida niimoodi, et kas võiks olla mõni teine jah,  kui võtta selles mõttes, et kas päikesest natukene kuumem  või natukene külmem täht siis võiks küll,  jah, aga teatud piirides ainult väga kuumad tähed on  sellised väga suure massiga ja väga kiiresti arenevad,  nii et seal ilmselt selliseid planeedisüsteeme nagu meie  päikese juures ei jõuakski välja areneda  või vähemalt elu mitte sellisel kujul, nagu me seda teame  siin maa peal. Selle tekkimine võttis ka väga palju aega. Aga jah, selles mõttes ilmselt päike nüüd. Sellise temperatuuriga täht ei ole nüüd ainuke võimalus,  kus elu võiks olla ja ja nagu nüüd tegelikult vaatused näitavad,  leitakse ju planeete ka teiste tähtede juures,  neid on juba üle 500 teada, need planeete  ja nende hulgas on tähti noh ikkagi, mis on meie päikese  sarnased ja natukene erinevaid. Oli aeg, kus päikest ei olnud, kuigi meie jaoks on seda  muidugi raske ette kujutada. Aga milline on päikese sündimise lugu? Nagu filmiski, öeldi, et üheksa kuuga päike ei sündinud. Tähtede sündimine käib jah, natukene pikemates ajaskaalades,  kui meie siin maapealses elus tunneme, aga tõepoolest umbes  kaks kolmandikku oma elust on universum elanud ilma  päikeseta ja siis umbes neli ja pool kuni viis miljardit  aastat tagasi ühes meie galaktika ehk linnutee piirkonnas  siis oli selline gaasi ja tolmu pill, millest tekkis jälle  paras ports uusi tähti ja ühest neist sai  siis see, mida meie nimetame praegu päikese suurema massiga tähed. Üldiselt sa saavad oma aine kiiremini kokku. Väiksema massiga tähtede tekkimine võtab kauem aega,  aga päikese puhul on see ikkagi mõnisada miljonit aastat see,  see nii-öelda formeerumise protsess ja siis ükskord on  siis täht nii-öelda valmis. Kui palju praegu teadlased saavad uurida nii-öelda tähe,  loote arengut, ehk siis seda, kus ja kuidas tähed võivad sündida? Õnneks on see universum jah, niimoodi kokku pandud  või tema ehitus ja struktuur on selline,  et tähed ei ole mitte kõik korraga tekkinud,  vaid neid tekib pidevalt juurde. Võiks küll öelda vargamäe moodi, et paremad ajad on möödas. Paremad tähe tekke ajad on möödas selles mõttes,  et umbes. Neli-viis-kuus-seitse miljardit aastat pärast suurt pauku  tekkis eid tähti kõige rohkem, nüüd on see see intensiivsus  küll langenud, aga ikkagi uusi tähti tekib  ka praegu juurde. Ja, ja tänu sellele siis, et me näeme korraga väga erinevas  vanuses tähti või saame, saame näha neid noori tekkivaid tähti,  saame näha. Nüüd oma nooruses kui nii-öelda kuldses keskeas olevaid  tähti ja, ja näeme ka neid tähti, mis oma elu lõpetavad  siis nagu ongi võimalik sealt välja setitada see see tähtede  evolutsioonitee arengukäik, kuidas üldse tähed tekivad  ja arenevad, sest ühe tähe elukäiku ei suuda  ja ükski inimene jälgida, see võib kesta miljoneid ja,  ja, ja päikese puhul näiteks miljardeid aastaid  ja veel väiksemate tähtede puhul kümneid  ja isegi sadu miljardeid aastaid. Siin filmis on üsna palju juttu niisugusest nähtusest nagu  päikesetuul ja kuidas see mõjutab maad. Räägime enne filmi algust selle mõne sõnaga lahti. Jah, seda tuult tuleb päikeselt tegelikult kogu aeg välja. Aga noh, ta ei ole nüüd jah, muidugi selles mõttes tuul,  nagu maakeral me seda mõistame õhumasside liikumisena vaid  see ongi tegelikult see elektriliselt laetud osakeste voog  mille tugevus sõltub siis päikese aktiivsusest. Ja, ja just nende suurte pursete ajal võib see tuul väga  tugevaks minna mõneks ajaks ja, ja siis jälle nõrgeneda. Ja rahulikus olekus on ta selline suhteliselt ühtlane,  aga põhiline on seal see jah, et enamasti on seal  elektrilaenguga osakesed. Ja kui nad nüüd jah, nad ikkagi võivad saavutada väga suuri kiirusi,  kuni miljon kilomeetrit tunnis oli seal filmis  ka väidetud. Ja kui sellised väga suure kiirusega osakesed nüüd tuleksid  siia meile maakerale ja, ja jõuaksidki maapinnale välja,  siis nad võiksid siin palju kurja teha. Sest see on jällegi need needsamad asjad. Elektriliselt laetud osakesed ei mõju just elusrakkudele  alati väga hästi. Aga õnneks on maakeral olemas ka teatud niisugune kaitsekiht,  mis need kõige energeetilisemad osakesed kinni võtab,  ei lase päris maapinnal tulla, isegi mitte eriti sügavale  maa atmosfääri. Ja selleks on maakera magnetväli. Kas on midagi, mis võiks mõjutada päikese toimimist  ja käekäiku? Astronoomilises mõttes on rahulik stabiilne täht,  kui me sellist päikesetaolist tähte vaatame kuskilt kaugelt  mõnekümne või mõnesaja valgus aasta kauguselt,  nagu paljud meil uuritavad tähed on siis ta tunduks meile  selline üsna igav, rahulik, muutumatu täht. Kuna me nüüd elame siin nii lähedal päikese külje all,  siis siis me teame temast palju rohkem kui teistest  tähtedest ja, ja teame, et, et päikesel esineb tegelikult  see aktiivsuse tsükkel ja see päikesepind ei ole  nii väga rahulik, kogu aeg. Aga noh, pikas perspekti tiivis muidugi jah,  päike võiks kesta veel mõned miljardid aastad,  üsna-üsna sellisena. Juba Enn Vetemaa kunagi kirjutas umbes niisuguse luuletuse,  et mina valin endale sõbraks päikese, temale võid olla alati kindel. Selles mõttes ma arvan meil eriti midagi karta ei ole,  inimene ise siin maa peal võib võib-olla rohkem kurja teha endale. Aitäh Lauri Leedjärv selle sissejuhatuse eest  ja nende teadmistega on meie ekskursantidel kindlasti julgem  söösta tutvuma päikesesüsteemi ilu ja ulatusega.
