Kanada ja Madalmaade teadlastest koosnev uurimisgrupp uuris viikingite asukohast leitud metallesemetega töödeldud puudeid, kui on teada, et need pidid kuuluma Euroopast saabunutele, sest põliselanikud metalltööriistu valmistada ei osanud. Viikingisaagade põhjal on arvatud, et viikingid jõudsid Põhja-Ameerika mandrile esimese aastatuhande lõpuaastatel. Uurimuse kaasautori ja Greeningeni Ülikooli geoteadlase Mikeeldii sõnul saab uurimistöö tulemuste põhjal viikingite lugusid uue pilguga vaadata. Palling, saag Instituudis Veli mees. Viikingite lood olid saagad ja müüdid. Kui me saame aastase täpsusega ütelda, millal näiteks Norras sündinud viiking raius puid Kanadas, siis see muudab saagad väga reaalseks. See juskui muudab. Puutükkide vanuse määramiseks kasutasid teadlaselt osavalt ära varasemat teadmist selle kohta, et meie ajaarvamise järgi 993. aastal võis näha maani jõudva kosmilise kiirguse märgatavad tõusu. Selle tagajärjel kasvas tollal elanud loomadesse ja taimedesse ladestunud süsiniku radioaktiivse isotoobi hulk. Erinevaid meetodeid kombineerides analüüsisid teadlased viikingiasulast pärit puud ja nende aastaringe. Selgus, et radioaktiivse isotoobi tõus puutükkides toimus 28 aastat enne puude raiumist. Sealt edasi näitas lihtne arvutus, et puu raiumine leidis aset aastalt 1021 ehk täpselt 1000 aastat tagasi. Tulemused on märkimisväärsed ka laiemalt, sest tõendavad täpselt, millal eurooplased ületasid Atlandi ookeani, jätkab Mikeeldi. Me arvame, et see on esimene tõenduseurooplaste kohalolust Ameerikas enne Kolumbuse. Tõenäoliselt on tegemist kõige varasema tõendiga Atlandi ookeani ületamise kohta. Atlandi ookean oli viimane oluline ühenduste, mida inimene ei olnud ületanud. See juba iseenesest on jahmatav saavutus.
