Harilikult ootab hoiuraamatukogu, et raamatu toodaks neile, nüüd aga minnakse ise kliendi juurde. Pärnu teabekogumispäev oli esimene üritus Eesti hoiuraamatukogu teabe ja kogumiskampaanias. Pärnus tõid inimesed raamatuid keskraamatukokku juba nädal aega. Paljudel on tõrge raamatu äraviskamise suhtes, aga seda tuleb siiski küllaltki tihti teha, räägib Eesti hoiuraamatukogu direktor Gerda kordemets. Üks meie hoiuraamatukogu kolmest põhiteenusest on siis nii-öelda vahetus, kogu pidamine, ehk siis elanikkonnalt raamatute kogumine, püüd leida neile uus lugeja, jagame neid raamatukogudele, mitt, vanglatele, haiglatele, lasteasutustele, aga see kogus on kuidagi nüüd siin koroona ajal metsikult kasvanud, sest inimesed jäid koju, tegid seal remonti, sorteerisin oma riiuleid ja nüüd me alustasime siis sellist kampaaniat, et anna raamatule uus elu. Et me käime läbi Eesti suuremad keskused ja püüame inimeste käest koguda raamatuid, sest kõik ei hakka tooma ühte kotitäit raamatut spetsiaalselt sõitma Tallinna. Ja teiseks me püüame natuke harida inimesi nagu selles osas, et päris kõike ei ole mõtet meile tuua päris kõigile raamatutel ei ole meiega suutelised lugejat leidma, siis meilt läheb väga suur kogus raamatuid, siis kütiili suured raamatutoojad, on teil ka kirjastused, kes planeerivad nagu üle arvavad, et lugejaid on rohkem? Jah, no see on paraku üks väga valus aspekte tihtipeale kirjastaja ja ma mõtlesin üldse ainult suuri kirjastusi, vaid tänapäeval veel kirjastada, kestahes kirjastaja ei mõtle selle peale nii-öelda kriitiliselt, et kui palju tema raamatul on lugejaid siis tihtipeale trükkida antakse nagu igaks juhuks rohkem ja siis tuleb välja ikkagi, et ei ole ostjaid sellele raamatule jaga tasuta keegi ei taha ja siis nad jõuavad meile veel, meil tuleb päris palju kirjastuste kirjastajate jääke ja ka nendest meil ei õnnestu kõike laiali jagada. Soovitan väga kriitiliselt mõelda näiteks igasugused juubelialbumid, et kas või nii mõelda, et hea küll, teeme selle juubelialbum, aga kui mitu inimest seda endale mälestuseks tahab ja teiseks, et kas see peab ilmtingimata olema kõvade kaantega ja klantspaberil, äkki see võib olla pehmel paberil, et seda saaks ümber töödelda siis, kui sellel enam lugejat ei ole, äkki mõni puu kasvam? No seda me tahaks väga, et puud jääksid kasso, see on ka selle mõtte.
