Ossa tõsta siis juba peale, kui sa juba kätte  või ossa väga raske ikka. Mesilaste pidamine linnas on aina populaarsem kuid milline  on linnamee kvaliteet? Väga põnev on selline just selline salapärane otsimine. Me ei tohi isegi teile täpselt öelda, kus me oleme. Kuidas näeb välja Eesti korallrihv ja ürgne kiskja,  meriskorpia? Too. Ongi kuule, mis asja ole. Olemas. Käibetõde ütleb, et kõige parem mesi tuleb ikka puhtast loodusest. Kuid ajal, mil mesilaste ja teiste looduskeskkonnas elavate  tolmendajate arvukus üle Euroopa alla käib,  on mesilaste linnakeskkonnas pidamine maailmas  ja ka Eestis aina populaarsem. Tallinnas oli sel aastal 40 registreeritud mesilat  ja tegutseb ka Tallinna mesinike selts. Käisime neljas erinevas linnamesilas uurimas,  kuidas mesindamine käib. Miks seda linnas tehakse, kas kesklinna katustel olevatest  tarudest ka saaki saadakse ja milline on  selle mee kvaliteet? Ma olen nüüd politsei ja piirivalveameti peamaja katusel,  mis asub Tallinnas Pärnu maantee ja järvevana tee vahel. Ja siin on kaks mesilase peret ja vaatame,  kuidas neil läheb. Töö käib ja ja. Haue kaetatud mesi, lahtine mesi, need kooruvad ära. Siis on naksti, pannakse mett täis. Tundub, et praegu on, mida korjata ja linnas on kogu aeg  midagi korjata, midagi õitseb kogu aeg. Pean tunnistama, et praegu on päris kõhe olemine,  aga tundub, et ega nad kurjad otseselt ei ole,  ei, neil on oma oma oma töö teha. Nad. Sinust väga ei hooli, see on juba tahad katsuda,  see on päris raske. Ma võin katsuda. Tõsta siis juba peale, kui sa juba kätte  või ossa, kas see on nüüd mesilasi ja mett täis? Mett ja haued on ka siin veel kooruv haue,  väga raske ikka. Kui palju sa ühest tarust siis loodad seda mett saada? No kui ikka hästi väga hästi läheks, siis võiks olla 30 kilo. Ma hoian ootsed, lootsed madalal, igaks juhuks on ju. Ma saan aru, et sina oled nii-öelda mesinikuna  selle mesilased siia toonud, sinu entusiasmi toel on siia tulnud,  et miks PPA üldse peaks mesilasi pidama? Mis te teete seda? Ja meie kommunikatsioonibüroo arvas ja otsustasime,  et mesilased, kes võiks meile mett tuua,  kui see õnnestub, siis me saame teha väga lahedaid meeneid. Et me ei pea tellima Hiinast mingit pudi-padi,  mida kinkida oma koostööpartneritele, et see on nagu üks põhjus,  teine põhjus on see, et, et ka linnakeskkonnale anda nagu  seda elurikkust juurde nad tolmeldavad siin võib-olla on nii,  et sügisel on Kristiine õunauputus on ju kolmas asi,  on see üldine nagu linnamesinduse ja mesinduse propageerimine,  et see ikkagi on nagu vajalik ja mesilased on ohustatud liik  juba ja, ja et neid ikka rohkem oleks. Mesilastel peab olema jooginõu ka ikkagi,  et nad ei jääks janusse. No me oleme pannud selleks, et nad ei läheks alla inimesi tüütama,  et noh, et välistada seda, et kedagi ikkagi nagu nõelaksid,  et see on nagu ja neile enda ka lihtsam on ju,  sest vett on neil vaja ju haudmetegevuseks  ja joomiseks, et kui sa ise pead neid, sa pead nende eest  ka hoolitsema, et neil hea oleks ja ei, selles mõttes,  et, et, et neil parem oleks, siis sa pead neid eest hoolitsema,  et kindlasti nad leiaks selle veekogu ja,  ja näeks sellega vaeva ja tooks seda siis siia üles lennata. Tuulega võib olla päris halb, on ju? Ma olen Mustamäel teadus ja ärilinnakus tehnopol,  kus sel suvel on katusel nutimesilad. Ja just praegu käib siin meevõtmine. Paar päeva tagasi. Panime siia mesilaste eraldaja vahele. Näe, see on täitsa tühi ja nüüd. Mesilased on läinud alla soojuse peale. Sinna, kus on ema Ja meie saame rahulikult mett välja võtta,  mõned üksikud mesilased on aga. Aga need, me raputame maha kõik, mis need nutimesilad on. Igas tarus on selles, ema osas on üks andur sees  mis mõõdab. Kaheksat erinevat parameetrit, me mõõdame seal,  noh, huvitavamad on selline temperatuur,  praegu on igas tarus on 35 kraadi kuskil. Siis me mõõdame siin valgustugevust, see on hea indikaator,  kui vesinik taru lahti võtab, siis me teame nagu,  et valgus tugevus muutub õhuniiskus, lenduvad orgaanilised  ühendid ja helitugevus ka. Ja teinekord, kui vaadata neid graafikuid,  siis on näha, et, et kui mõnes tarus on CO kaks liiga kõrge,  siis müra ka tõuseb ja siis läheb CO kaks alla. Või temperatuuri muutustest müra tõuseb,  see tähendab seda, et mesilased hakkavad tiibadega  ventileerima et häält tegema. Kuidas tehnopoli inimesed mesilastega harjunud on? Tehnopoliinimesed on mesilased hästi vastu võtnud,  nad muidugi näevad ja kuulevad nii palju,  kui meie neile räägime. Ega ega see siin on suht eraldatud koht,  et kui need tarud kõrgeks läksid, siis sealt platsi pealt  oli näha, aga muidu muidu neid näha ei ole. Aga. Ka nii palju kui me oleme oma seda, seda andmete,  seda dashborti või seda näidanud, siis siis ikka teevad  suured silmad, et noh, näiteks täna hommikulgi ma vaatasin,  et selles tarus oli CO kahe tase 1700, selles  ka 1700, aga selles ainult 600. Et eks siis teadlased pärast uurivad, et, Vaatavad, et miks see vahe siis oli? Ja selle, selle pilootprojekti eesmärk on see,  et leida selliseid andmete mustreid. Et kui, kui selline muster tekib, siis suure eeldusega on  mesilas mingi häirija ja tuleb kontrollima minna seda taru. See laiem eesmärk on see, et kui see pilootprojekt õnnestub  nende kolme taruga siis järgmisel perioodil tahaksime  katsetada seda kuni 70 taru peal. Isegi kui meil õnnestub see need mustrid leida,  siis me saame selle tegevuse ära tootestada. Ja siis saame toetada Eesti ettevõtlust nende nende teadmistega. Me oleme nüüd Muuga aedlinnas ja Davisel on siin üks,  kaks, kolm, neli, viis, kuus taru. Siit on näha ja nad tegelikult juba kaanetavad,  et ülevalt poolt, nende arvates hakkab see mesi juba juba  siin valmis saama. Natuke läheb veel aega. Davis, mis tööd sa muidu teed, sa ei ole ju tegelikult  ametilt mesinik. Ei amet? Jah, mesinik on amet, aga mesindajana ma olen hobi mesinik. Amet muidugi on seotud infotehnoloogiaga. Miks sa mesilasi pidama hakkasid, siis? Mesilasi pidama hakkasin ühelt poolt suurest armastusest  meie vastu ja teiselt poolt Teadmisjanu. Miks sa need tarud just sellesse kohta oled pannud,  et kas see on hea koht? Asukoha mõttes, see on suvel puude vari kevadel,  puud on raagus, päike paistab peale, õhtupäike paistab siia peale,  mis on hea. Siin on lähedal kohe vooluveekogu, kus nad saavad  iseseisvalt endale joogivett võtta. Joogivesi on väga tähtis mesilaste jaoks. Siin on selline nii-öelda looduslik rohumaa. Pikk raudteekoridor, Maardu Miduranna raudtee,  mida mööda nad tegelikult saavad, saavad liikuda. Siin on selline mesilase sumin, see on ka nagu pitid  ja paidid siin, et kas see on ka selline natuke sarnane või? Noh. Infotehnoloogia on üsna üsna selline. Virtuaalne ja, ja töö. Töö nii-öelda ekraaniga, eriti siin viimased viimane aasta  on väga kurnav nii vaimselt kui mõnes mõttes füüsiliselt,  siis tegelemine mesilastega on alati hea võimalus. Ja öeldakse, et mesilastega tegelemine annab mingit õnne,  nii-öelda õnnetunnet suurendab, et kuna neil on mingisugused  mõnusad ained või keemia, mis, mis siit tarust nii-öelda  välja kiirgab Ma olen täiesti Tallinna südalinnas, enam paremaks need  vaated minna ei saa ja me oleme LHV Panga katusel  ja siin on seitse mesitaru. No Erki, kui hästi siin mesilastel läheb? Praeguse koha peal. Läheb kesiselt, et võiks öelda, et kui sa ise tunned,  et siis tuul, isegi väike tuulehoog on selline,  mis paneb juba õhu liikuma, et siin suuremate tuultega  mesilastel natuke keeruline, et alguses plaanisime,  et on tore ja hea neil siin. Aga eks see tuul nüüd teeb neile aeg-ajalt  ka natuke liiga. Et nad nälga ei jää, selles mõttes nad leiavad kuskil mitme  kilomeetri raadiuseski, midagi süüa ja võtta. Mesilane lendab kuskil kaks, kaks pool kilomeetrit korjele  ja et kui nüüd seda ringi vaadata ja tõmmata siit punktist kaks,  pool kilomeetrit, et siis see on 12 ruutkilomeetrit,  et see on päris suur ala, kus nad saavad lendama käia. No igatahes üks pank peab mesilasi sinu abiga  ja siit tegelikult tuleb mett ka. Tuleb mett, et pangal on ootusi ga sügis saada teatud kogus mett,  eks ju, et mida siis ise tarbida, et oma töötajatele pakkuda  köökides ja võib-olla ka mõnele kliendile kingituseks pakkuda. Aga mis ikkagi peab silmas pidama inimene,  kes tahaks näiteks Tallinnasse, ma panen  ka oma tarud siia kuskile katusele, et siin pangal on,  et väga paljudes katustes siin juba kesklinnas on. Neid siin soovitakse isegi juurde panna,  aga lihtsalt peab arvestama sellega, et mesilased oleks rahulikud,  et katusel on see hea, et nad inimestega otseselt kokku ei puutu. Sellise vaatega muidugi noh, sulle meeldib seda rohkem  vaadata kui mesilastele. Seda vaadet ei jõuagi vaadata, et tuled siia,  teed oma töö ära ja lähed järgmisele objektile  ja ongi kõik, et seda nii-öelda nautida,  seda illusiin ei saa. Nagu ilus on siin ikka küll seda tuleb tunnistada,  on. Siin all on nüüd siis LHV katuselt kogutud mesi mee proov. Ja ja näha on siin kenasti pärna õie tolmutera. Praegu üks ja üksik, aga siin on seda liigilist  mitmekesisust on küll ja enam. Kuidas saada teada, mida see? Messida. Mesi on hästi põnev uurimisobjekt see rahuldab,  ma arvan, et väga paljude teadlaste, sellist sportliku  uudishimu hästi mitmetes valdkondades. Ökoloog või botaanik, siis saab vaadata seda,  milline õietolmu koostis on meie sees. Ehk et läbi selle, et kui me uurime seda õietolmu koostist,  siis me saame teada, milliseid taimi on mesilased külastanud. See suur on põdrakanep. Siin on näha jälle pärn. Ja ja siin nüüd reas kenasti, siin on võilill. Ristik kanarbik. Nelgiline jälle põdrakanep, siin on mänd hoopis,  mis on meeproovi sattunud. Kas linnamesi on puhas mesi? Uuringud viitavad sellele, et vähemalt Tallinna  linnauuringute näitel, et see mesi on puhas  ja see on raudselt müüt, et linnas, eriti Tallinnas ei ole  mesilastel korjeala, kus, kus käia, nektarit kogumas ja,  ja õietolmu kogumas linnamesi. Vähemalt need uuringud, mis on läbi viidud nüüd Tallinna  piires või Tallinna meeproovide näitel viitavad sellele,  et see toidubaas ja korjeala on hästi mitmekesine,  väga rikkalik. Ja proovime ära, siis kuidas see linnamesi maitseb? Jätkame Saaremaal umbes 420 kuni 430 miljonit aastat tagasi  siluri ajastul elanud loomade kivististe otsimist. Eelmises saates rõõmustasid meid pisikesed aga terviklikud,  trilobiitide leiud. See on sul tõesti triobiit ja. Aga jah, see on tõesti väga kihvt leid. Need fossiilid said oma koha loodusmuuseumi kollektsioonis  ja nüüd teadlastele uurimiseks. Meie retkega ühineb paleontoloogia doktor Karin Truuver,  kes tutvustab trilobiite lähemalt. Siin on nüüd need meie leiud, trilobiidid,  mõned varasemad leiud ka. Aga kuidas me saame aru ikkagi, millised nad täpselt välja nägid? Trilobiidid on väga-väga lai ja hästi pikaajaline loomarühm,  nemad said alguse juba Kambrimäe ajastul,  lidusid ringi kuskil 500 miljonit aastat tagasi  ja nad elasid kuni permi ajastu lõpuni, et,  et ikka mitusada miljonit aastat. Kas nad olidki sellised pisikese või oli neid nagu suuremaid  ka Need, oli nende suurus ka varieerus, et kõige tillemad  trilobiidid on silmale peaaegu nähtamatud,  et paar millimeetrit aga kõige suuremad,  mis maailmas on leitud, on peaaegu meetri pikkune,  et 0,7 meetrit mitte küll Eestist, aga, aga siiski Eestis on  ka päris suur ja et Eesti suurim on kas mingi 40  sentimeetrit vist et siin on samamoodi teoviit,  aga tema on ennast lihtsalt rulli keeranud,  nii öelda tõmbas endale saba niimoodi lõua alla. Eriti kui tal olid näiteks põseogad või sabaogad,  et siis oli ta väga selline hirmuäratav amps kiskele,  et see oli tema nii-öelda kaitserefleks. Aga paneme korraks selle trilobiidi siia kivi peale elama. Saaremaad võib pidada siluri ajastu kivististe otsijate paradiisiks. Siin on lihtne nakatuda geoloogiapisikuga. Oleme jõudnud Katri pangale Lääne-Saaremaal. Elujäljed, mida leida soovime, on umbes 424 miljonit aastat vanad. Siin piirkonnas oli madal troopiline meri. Korallide ja käsnade kodu. Mõelge Saaremaal päris oma koralli, võib öelda ka,  et koralli meri sellepärast et siitsamast ma leidsin vee  seest sellise täiesti ilusa kuju. Ma võtaks hea meelega need korallid. Kaasa, aga kas ma päriselt ka tohin seda teha. Kuidas siis tegelikult on, kui ma olen turist,  satun siia. Kas ma võin endale meeneks mõne kaasa võtta? Pida võid rahulikult maast ja isegi kui sa leiad mõne  sellise lahtise kivipangas ja leiad siit pealt midagi põnevat,  siis seda võib ka kolkida. Aga seda kinnistanii-öelda või kompaktset paljandit,  et seda paluks ja kolkida, sest see on ka  looduskaitseseaduses kirjas, et tegelikult seda ei tohiks  nagu kolkida. Kas teil on ka see tunne, et siin ainult otsiks  ja leiaks, sest ma saan aru, et ei ole sugugi mitte esimest  korda siin. Just nii on, noh, mina nüüd otseselt võib olla iga nagu  erinevat kralliliiki taga ei aja, et minule meeldib see nagu  kuidagi aru saada, et kuidas see story siin nii-öelda kujunes,  kuidas see, kuidas see, mis, milline nägi see piirkond välja  sellel hetkel, kui see kõik kivistus, et et ma täna siin  nii-öelda veidi nii-öelda lünki kokku pannes olen aru saanud,  et tõenäoliselt see korall rihv võttis suurema merelainetuse kinni,  et ülejäänud meri jäi sinna tahapoole meie selja taha? Ja, ja, ja siis sinna niiöelda, kus, kus kaalikrater praegu on,  et seal oli siis niisugune vaiksem ja mudasem meri,  et kuhu lainetus väga ei tulnud. Kogu see kivimkeha, mis me siin rannas näeme,  see ongi üks suur selline rivikeha. Kõik see on rihv ja mitte ainult korallrihv. Et koralle on siin küll hästi-hästi palju,  nagu me siin näeme, et kõik need pulgakesed just just on  saru korallide tükikesed. Et sarukorallid on selline välja surnud rühm koralle Nad  olidki sellised sarvekujulised. Noppisime enne rannast sellise kena näite täpselt just just  täpselt selline sarvekujuline, vot niimoodi ta seisiski mere põhjal. Pigem sai siis see peenike ots all ja siis see laienes ülespoole. Just et see nüüd ei ole küll väga hästi säilinud,  aga tavaliselt neil olid siin all otsas veel sellised nagu juurjätked. Et noh, kui sa mere põhjal püsti seisad,  eriti kui on madal vesi, siis lainetus ikka nagu natuke loksutab,  et siis see aitas tal püsti seista. Ja see siin on üksikeluline korall ja et ühes sarves elas  üksainus loomakene, siit tulid tal kombitsad välja. Et loom elas ise siin sarve sees ja kombitsatega ta püüdis  hõljumit endale toiduks, aga seda nii-öelda koosi  ehk siis sarvkoralli on ka koloonialist vormi,  et siis olid need sarved lihtsalt kokku kasvanud,  omavahel. Aga siin võiks öelda, et on nagu kapsalehed  ja kapsapeal natukene läbilõikeks tehtud  või on siin niimoodi murenenud? Ja see on keegi teine just, just et see on üks väga vana käsn. Tema teaduslik nimetus on stromatoparaat  ehk siis kiht poorne. Et miks kiht porne siin on ilusti näha, nagu sa ütlesid,  kapsalehed ta kasvaski niimoodi kihtkihi haaval,  et kas nal ei ole väga keerukat ehitust. Olid ainult mõned paar-kolm erinevat raku tüüpi  ja siis ta lihtsalt filtreeris vees toitu  ja kasutas endale kaitseks sellist lubiainest koda ümber. Aga nüüd läheb äärmiselt põnevaks, sest me läheme haruldaste  liikide otsingule. Ei tule siin midagi, nii lihtsalt. Haruldane loom tähendab ki seda, et ilmselgelt on neid liiga vähe,  et nad igal sammul ennast meile näitaksid. Aga väga põnev on selline just selline salapärane otsimine. Me ei tohi isegi teile täpselt öelda, kus me oleme. Saaremaal on kõige täpsem, mis me saame öelda. Mis kellegi luupi oli või? Miks on oluline teada maaelu sellise kauge ajaloo kohta? Samamoodi nagu me uurime tänapäevast elurikkust,  et kuidas kooslused arenevad, kellest nad koosnevad,  kus nad elavad, mis nad söövad, mida nad teevad,  on oluline ka uurida minevikus toimunud sündmusi  ja minevikukooslusi. Et selle järgi, mis on toimunud minevikus  ja millised kooslused on siis elanud, saame me natukene aimu sellest,  mismoodi meie elu siin maa peal praegu nagu edasi liigub. Et kuigi otse loomulikult kõik eluvormide liigid on erinevad,  siis need põhilised mehhanismid nii evolutsioonis kui  ka füüsikalistes, nii-öelda mehhanismides  või looduse toimimises on ikkagi samad. Ongi kuule, mis asja ole. Olemas. See on siis meri korpani pea siin ilusti juba olemas on,  silmad on kahjuks ära kulunud natukene. Aga jah, et loodusseaduse järgi on see, et  looduskaitseseaduse järgi, et kui ta on suurem kui üks sentimeeter,  siis tal on siis tal on kaitse juba olemas. Ta on suurem kui üks sentimeeter ja selles mõttes,  et hea küll, kus tal siis see ülejäänud keha on? Varasemalt Me oleme leidnud, juhtus käes olema. See on siis kere on siin täiesti olemas. Ja olen ma leidnud ka siit saba ja ka veel selliseid  sarnaseid peatükikesi. Tervikliku isendit on hästi haruldane leida ikkagi ta on  nii rabe, ta nii habras ikkagi. Huvitav tõesti sellise peene kihina siia oma vormi jätnud. Kes need meriskorpioni d siis olid, miks nad  nii haruldased on? Sinul on käes ka vist muuseumis kaasa võetud midagi. Ja ma igaks juhuks võtsin, et siis oleks näha ka,  milline see loom nagu tervenisti välja nägi. Meris korponi teaduslikult öeldakse, et nad on lõugtundlased,  nad meenutavad natuke tänapäevas korpion,  aga sa ei ole päris kindel, kas nad ikka on sugulased,  et tõenäoliselt ei ole, et nad on ka näiteks ämblik  ka üsnagi sarnased, ega neid maailmas väga palju ei leidu  ja Eesti on üks selliseid kohti, kus neid on noh,  ütleme üsnagi palju, kui nii võib öelda,  et nagu näiteks tänagi kohe tuli siin hopsti välja. No väga, väga kohe ei tulnud, olgem ausad,  saate vaatajad, me otsisime paar tundi siin neid  siis õnneliku käega ainult paar tundi, seepärast jääd ainult  minule kätte, need, ma ei tea. Sul on kuidagi hea kogemus ja hea oskus neid keeran õigeid  kive ümber, äkki. Mismoodi need meris korpionid siin siis sellel ürgsel ajal  ringi toimetasid, siin Saaremaal? No Saaremaa oli vee all, aga siin oli hästi madal vesi,  et nemad olidki sellised madalaveelised loomakesed. Ja kui neid vaadata siin, siis suhteliselt väikesed,  aga noh, maailmas kõige suuremad, mis on leitud,  on üle kahe ja poole meetri pikkused. Et nad võisid olla väga-väga sellised jõhkrad  ja suured. Ja nad olid kiskjad, et kõik,  mis ette sattus, läks ka oma vanaema nii-öelda,  et kannipallid olid ja nemad olid ühed esimestest loomadest,  kes hakkasid maismaad juba asustama, et ronisid veest välja,  läksid jõgedes, jõgede deltades, näiteks leitakse neid,  aga ka näiteks järvedes ja, ja soodes nemad  siis enam väga süvaveelised loomad ei olnud,  jah. Meris korpionid on looduskaitse all, aga kuidas  siis ikkagi ja mis mõttes, sest ma saan aru,  et lend orav on esimese kaitse kategooria liik Eestis  Euroopa arits. Aga tema ju on ammu välja surnud. Tema on ammu välja surnud, jah, ja siis noh,  muidugi tekibki küsimus, et mis mul sellest  siis enam, et et las ta siis jäädagi sinna surma,  aga minul näiteks pole antoloogia. Ma ei saa lubada endale mitte ühegi infokillo kautsi minekut tegelikult,  et uurida seda mineviku elurikkust. Et kuidas on aegade jooksul muutunud, kuidas erinevad loomad  on evolutsioneerunud, kuidas nad keskkonnaga suhestusid. Kui midagi sellist leida, siis soovitan võtta kohe kontakti  kas keskkonnaametiga või siis loodusmuuseumiga kas Tallinnas  või Tartus või ülikoolide ga. Siis esiteks saate ise rohkem teada, kellega on tegu,  räägime teile, mismoodi ta välja nägi, kus elas  ja siis saate aidata kaasa ka teaduse arengule. Et kasud sees mitmepoolselt. Meie seiklus ürgselt põneval Saaremaal on jõudnud lõpusirgele,  mis on see teadmine ja need kogemused, mille võrra me nüüd  rikkamad oleme? No minu jaoks andis väga eheda emotsiooni  või iga kord annab, kui ma Saaremaale tulen,  see võimatu, võrratu, ürgne elurikkus, et võiks ju arvata,  et tänapäeval on elu kõige rikkam maailma ajaloos,  aga tegelikult minevikus on olnud ka nii võrratult lahedad elukaaslased,  et näiteks Katri pank suurepärane. No minul on see, et ega ma tavaliselt ei oleks sellisesse  klibuhunnikusse nagu see viimane jaanirand nagu tavaliselt läinud,  et ma ikka otsin seda kõva klinti või väikest nagu astangut,  et et ma pean tänu tänusõnad ütlema Eerikule,  et ta sellisesse kohta mind viis, et sealt no leiab kõik  kõik nagu see huvitavam, mida leida tahad. Mulle endale alati meeldivad meriskorpionid,  et see on üliülivägevus, sa suudad leida kasvõi ühe väikse tükikese,  kasvõi väike peajupikene, sest nad on maailmas  nii haruldased. Noh, ma olen näinud neid näiteks Harvardi loodusmuuseumis on  Eesti meriskorpioni välja pandud püsivaljapanekus,  et nad on ikka nii harvad asjad. Iga kord, kui saad kasvõi ühe tükikese kätte süda soe.
