Mina olen Piret Lõhmus. Ma olen samblike uurija ja ma kutsusin täna teid siia  vanasse metsa Pärnumaal ja ma tahan teile näidata hariliku poolsamblikku. See on selline eriline, tõeliselt põlismetsa liik  ja ta on kaitse all meil ja ka ohustatud,  et nii-öelda tema väljasuremise tõenäosus on juba täitsa arvestatav. Aitäh. Samblikud on seened, aga samblad on taimed talus,  siis mis sellel samblikul on, on väga eriline,  sest seal on koos seeneüivid ja vetikarakud  ja see on selline sümbiootiline organism. Poorsamblikule on iseloomulikud mõned tunnused,  mille järgi ta hästi ära tunneb, et esmalt see talluse  hõlmad on sellised lehtjad puule nagu liibuvad. Ja nende lehtede hõlmade keskel on sellised toredad ovaalsed  laigud ja augud isegi. Ja tal on peal ka sellised toru ja purujad,  kogumikud, mis on talle vajalikud levimiseks. Et miks ma temast tegelikult tahan rääkida,  on see, et ta vajab väga erilist elupaika,  ta vajab sellist niisket, vana järjepidevat metsa  ja seda tegelikult on meil väga vähe järgi jäänud. Nii kuivendamine, ulatuslikut on tema elupaika vähendanud  ja lageraiepõhine metsa majandamine ei sobi talle. Ühelt poolt sellepärast, et ta on väga halb levija,  ta tõesti suudab ainult mõnikümmend meetrit oma levisid  edasi kanda, seal läheb paarkümmend aastat,  enne kui ta jälle suudab uued nii-öelda livised luua. Ja teine on see, et säilikpuudel ta ellu jääb. Et ta kuivab selle ära, see tema jaoks liiga ekstreemne  olukord ja, ja nii temaga on, et tasapisi on tema nagu  elupaik vähenenud. Me oleme teda leidnud, aga kõik need leiukohad on kaitsealad,  vanad metsad, Te ei leia teda noorest metsast. Ja see mets siin on tõeliselt vahva, sest ma ei ole elus  näinud nii palju poorsambliku tüvedel. Ja kui ma kaarte vaatasin, siis tõepoolest seda metsa pole  kunagi lage raiutud, ta on saanud järjepidevalt areneda. See ongi see võti, miks see poorsamblik,  see nii hästi tunneb? Jaa. Poorsambliku roll on sama oluline nagu kõigi sambliku roll  metsa ökosüsteemis, näiteks et ta pakub elupaika tema all  peal toimetavad mikroorganismid, keda me ei pruugi üldse märgatagi,  ise samuti on ta osa ikkagi, sest ökosüsteemi aineringes,  kuivõrd on ikkagi fotosünteesiv olevus, ta ikkagi seob ja,  ja moodustab orgaanikat. Võib-olla küll tõesti mitte nii suures biomassis kui mõni  teine tavalisem liik, aga ärme unustame seda,  et samblikul on kaks osapoolt ja see seen kasvab oma  spetsiifilise vetikaga ja see vetikas, kes poorsambliku sees elab,  see ei ole sama vetikas, kes elab hariliku hallsambliku sees,  näiteks et see, miks see üks vetikas võib seal looduses  oluline olla, mis funktsiooni esialgu veel ei teagi seda. Aga kui see vetikas täielikult näiteks koos  selle seenega siit loodusest ära kaob siis sellel võivad  olla siiski tagajärjed, et ikkagi ettevaatusprintsiip. Et need võrgusilmad ei jääks väga hõredad selles metsa  ökosüsteemi võrgustikus sest kui toimuvad suured häiringud,  siis sellised ökosüsteemid, kus on rohkem neid võrgusilmasid,  need on vastupidavamad. Et see on nagu ikkagi, nagu meie kindlustus  ka meile, kes me ikkagi sõltume keskkonnast ja,  ja, ja ka sellest ressursist, mida me metsas saame. Ja. Kui me kaitseme poorsambliku, siis sellel on hea külg,  et me kaitseme samal ajal ka teisi ja tegelikult palju vähem ärgata,  vat elustikku, mis on samuti ohustatud ja  ja väärivad kaitset. Et selles mõttes on ta selline tore nagu katus neile.
