Saaremaa lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet ütleb, et energia, toorme, pakendite ja tööjõu kallinemise mõju pole Saaremaa lihatööstuse toodete tarbijad veel tunda saanud. Kuid kaupmeestele on teated osade kaubagruppide hinnatõusust juba välja saadetud. Detsembri alguses kallinevad nüüd osad keedutooted, hakktooted ja poolsuitsutooted viis kuni seitse protsenti. Lisaks kõigile nendele sisendit, mis te mainisite, on logistikatasud, suurenenud on seadmete varuosade hinnad suurenenud, nii et ei ole tegelikult valdkonda, kus hinnatõus ei ole meid puudutanud. K E-piima juht Jaanus Murakas kinnitab, et toidu tootmiseks vajalike ressursside kallinemine annab tunda juba mitu kuud. Toote omahind on tõusnud juba paari kuu jooksul väga kiiresti. Diiselkütus hinnatõus on olnud siin juba 40 protsenti. Kaasmillega köetakse tööstusi, tehnoloogia tarbeks toodetakse energiat, on tõusnud 300 protsenti, kilehinnad on tõusnud kohati 20 kuni 50 protsenti erinevate materjalide lõike, kes töötasude tõus on nii-öelda pidev ettevõtetel omahind on tõusnud, väljamüügihinnad on veel kaubanduskettidega lepingutega seotud. Aga esimesel võimalusel kindlasti need hinnad peavad tõusma. Vastasel juhul lihtsalt saab poodidest kaup otsa, kui väetised on tõusnud 300 400 protsenti. See tehnika täna juba ostab 30 40 protsenti kallimat. Nii et ei ole üksi see hinnatõusu surve nüüd toidutööstuse poole peal aitan juba alk tootmisest farmi poolest alates, kui me niimoodi jätkame, siis ma ei ütle, et meil on päris toidupuudus, aga toidu kättesaadavusega võivadki tekkide kohati raskused. Odava toiduaineaeg on läbi ja osake oleme selle ise ära teeninud oma suhtumisega toidutootmise ja maaellu. Toidutootjad leiavad, et tarbija rahakotile mõjuks soodsamalt kui riik vähendaks toidule, eriti aga kohalikule toidule kehtestatud käibemaksu. Sellest saaksid kaudset kasu ka toidutootjad. Taas kord. Kaie Rõõm-Laanet. Kindlasti on leevendus just nimelt tarbija jaoks ja, ja kaudselt ka meie tootjate jaoks, sest kui need hinnad ikka oluliselt ei tõuse, siis ju tarbija tarbib neid samas mahus ja kaudselt siis ka meie toodangumaht ei vähene. Loodetavasti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
