Alushariduse juhtide ühenduse esimees ja Tartu meelespea lasteaia juhataja Heda kala kirjeldab, et kohati on rühmades kohal vaid paar last. Lasteaed ei tea, kas on tegemist koroonaviiruse nakkusega. Võit tavapärase külmetusega. Et juhul, kui vastutustundlik lapsevanem on lasknud lapse testida, selgub, et jah, tõesti ongi, ongi Covid positiivne ja, ja meil on olnud neid juhtega kõige Pillematel ehk lastehoidu kaheaastaste laste puhul. Nii et kui siis ühel ühe vanema puhul selgub või lapse puhul, et laps on positiivne siis alles ka teised vanemad kiirustavad, nagu, nagu testima. Kala lisab, statistikas kajastuvad vaid testiga kinnitatud haigestumised. Järelikult ütleb kala. Me ei tea, kui palju on testimata nakkusohtlike lapsi. Haridustöötajate liidu tegevjuht Reemo Voltri ütleb, et ka lasteaedades võiks lapsi regulaarselt testida. Noh, see on juba natuke hilja, kui õpetaja läheb haigusnähtude tõttu, läheb teistele, saab teada, et tema inimene noh, siis on suurenenud seal juba pool rühma reserve rütm, aga kui me ikkagi mitte midagi ei tee isegi siis neid Eesti neid ega ei ütle, et, et ei saa teada, et kus kohas ja kui paljudesse viirus nüüd siis on, et ja seega siis ka kodudel tegelikult info saamata, et kui palju siis tegelikult seda viirust seal rühmas on? Haridusministri nõunik Mario Kadastik selgitab, et viiruse levik on selgelt seitsme kuni üheksaaastaste laste seas kiirem. Seega hakatakse koolides regulaarselt õpilasi testima. Kadastik tunnistab samas, et nakatumine lasteaia laste seas võib olla kõrgem kui statistika seda kajastab. Kas seda mingisugust seiremeetodit ka rakendada lasteaedadele mingi intervalliga, ütlen ausalt ei ole otseselt halb mõte. Võime kaaluda hetkel seda otseselt plaanis ei olnud, aga noh, samas ma ei näe otseselt ka nagu põhjust. Ma oskan öelda, kuidas lapsevanemad suhtuvad sellesse, et eks seal tõenäoliselt sõltub ka sellest testivõtmise metodoloogiat, et võib-olla see, mis hetkel nagu ajalistel kaalutlustel koolide osas ära jäise lollipopimeetod. Võib-olla seda hetke, kui ta siis lasteaedades, see on asi, mida me võime mõelda. Pulgakommimeetodil võetud proov nõuab lapselt vaid tampooni ilutsutamist. Kadastik pakub, et kohaliku omavalitsus saaks lasteaiapidajana ka praegu sellist testimist korraldada. Lisakaitsemeetmeid võib kov rakendada küll, et meie olemegi selle vastu ja ma usun, et kui, kui selle vastane suuremat huvi siis kindlasti ka kriisimeetmetest, kui asi jääb puhtalt mingite testide taha on võimalik leida neid kuidagiviisi vahendeid, kuidas seda teiste saadaga, et noh, see on juba eraldi arutelu teema. Sisulise küsimuse mõttes on kohvi tal endal ka täiesti olemas. Võimekus ja pädevus teha.
