Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadvus, rubriik, kus toome, teenib põnevaid uudiseid viimaste nädalate teadusmaailmast ning sellel nädalal oleme oma pilgud suunanud füüsika ja sellega seonduvate teaduste poole ning nagu sellisel puhul ikka on minuga koos siin stuudios füüsik teaduse populariseerija ja Metroserdi juhatuse esimees Aigar Vaigu. Tere, Aigar. Tervitus. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning meie tänane esimene uudis. No seda ei saagi nimetada nii-öelda füüsikauudiseks, siin on põimunud ka veel keemia ja bioloogia. Ühesõnaga selline väga mitmekesine teadusuudis, aga see aitab meil nii-öelda heita pilku meie praegustesse nutiseadmetesse ja nende nende tulevik. Nagu sa ütlesid, et see on nii-öelda, ei ole, füüsika uudis on rohkem nagu bioloogia, keemia, nii nagu riigipiirid on inimeste poolt liivale tõmmatud mingisugused jooned. Nii ka looduse jagamine füüsikaks, keemiaks, bioloogiaks on ka inimestel poolt tõmmatud selline eristus sellel sügaval, et sellist sisulist erinevust ei ole, lihtsalt praktiline põhjus, miks need jooned on niimoodi tõmmatud ja tuletan lihtsalt meelde, et näiteks keemia ei ole mitte midagi muud, kui see osa füüsikast, mis tegeleb aatomite väliselektronkihiga, uurib, et mismoodi siis selline füüsika toimiv ja kui võtta, mis asi on bioloogia, siis bioloogia on rakenduskeemia ise paljuneda. Ja füüsikute jaoks on, ongi, kõik, taandub füüsikale muidugi matemaatikute jaoks on kõik matemaatikas ja nii edasi, aga tõsi ta on, et nii-öelda need piirid on teinekord hägused. Eriti selliste lugude puhul, et see, millest me täna rääkima hakkame, on haruldased muldmetallid, ma ei tea, kas ega ei pruugi olla nii-öelda inimesed väga kuulnud nendest elementidest aga need on nii-öelda äärmiselt oluliselt selle jaoks, et meie tänapäevane nutielu üldse toimida saaks. Jah, et kui nad muidu on, aga miks nad haruldased on? Sest neid on vähe ja neid on harva leida. Maakoores neid seal eriti ei ole, aga tõesti koht, kus nad haruldased ei ole, on meie nutiseadmed. Et igasugused akud, elektroonika, skeemid, ekraanid on igal pool on neid sees ja miks neid seal vaja on, vaja on selle jaoks, et Need seadmed saaksid töötada, et need mitmekihilised materjalid, millel on meile soovitavad omadused, need omadused nendele materjalidele üldse tekiksid, selle jaoks on vaja kasutada neid haruldasi muldmetalle. Ja aga meil Nagu juba mõnda aega olnud selline nii-öelda väike mure nende pärast, kui, nagu nimigi ütleb, nad on haruldased, ehk siis neid on nagu maakoorest raske leida, peab nagu väga palju pakki ära töötlema selleks et neid sealt kätte saada ka samal ajal nõudlus nende järele aina kasvab, eks ole, et iga igaüks meist tahab uut telefoni, uut arvutit ja siis püstitatakse igale poole maailma elektrigeneraatoreid mõnud tuulikuid, ühesõnaga kõik selline roheenergia tugineb ka selle peale, ehk siis neid läheb tegelikult väga palju vaja ja siis teadlased ongi nägu otsimas seda, kuidas siis need ikkagi paremini kusagilt kätte saaks. Ja just täpselt, et neid on vaja, sest seesama mees pööre, mis, millest meil pääsu ei ole. Sest sõltuvus fossiilsetest kütustest sõltuvus on nii või teisiti halb selles mõttes, kui sa oled sõltud kui millestki, siis sa ei ole vaba, et teha mingi suid otsuseid ja selleks, et saada sellest fossiilsete kütuste sõltuvusest üle, tuleb leida alternatiivseid tehnoloogiaid, kuidas siis energiat hoida, kuidas energiat kätte saada, vaata kuidas selle energia pealt siis maailma ringi ajada, kuidas või autorataste näol. Nii et tõesti, neid haruldasi muldmetalle on vaja igal pool. Kaasaegsest kõrgtehnoloogiast, kui me mõtleme, me Eestis ei ole viimasel ajal nagu prügi teemal väga nagu uudiseid olnud, kus käiks madin prügi pärast siis prügi on väga kasulik ressurss, mida kokku korjata, mida omada eriti just elektroonikajäätmetest, elektroonikajäätmetes on väga palju seda, neid samu haruldasi muld, Talle ja teisi vajalikke elemente, et ehitada kuusik uut elektroonikat, et uusi akusid ja, aga seal on vist see häda, et, et nad nendes seadmetes on ikkagi juba kõik kokku sulatatud oma vahendanud sulamitena ei ole päris nüüd niimoodi, et sa võtad selle telefoni, võtad tükkideks, lahti näed, siit ma saan tüümi jahilt juures. Et Ühed on punased, teised sinised ja kolmandad rohelised aatomi korjanud kokku ja et on raske neid sealt kätte saada, eks ole, just nimelt neid on väga raske kätte saada ja sellepärast seda elektroonikajääde, et nii palju ümber ei töödeldagi, et saada sealt need haruldased muldmetallid kätte. Odavam on minna kuhugi riiki, kus need maa sees on see riik ära vallutada, see pinnas kokku korjata, sealt need haruldased muldmetallid välja filtreerida ja siis toota sellest elektroonikakomponente. Aga nüüd on teadlased õnneks avastanud, et kasutades ära bakterid, pannes need bakterid tootma ühte valt, mille nimi on la on mooduli lan, modu liin. Ja nüüd, kui sellest valgust teha sellised pallikesed ja panna need pallikesed Sist torusse lasta sellest torust, kus need vallikesed läbi voolata. Kokteil, kus on need haruldased muldmetallid sees, siis valk korjab enda külge need haruldased muldmetallid ja hiljem nüüd kui sul on siis selline, et valgupallikesed, mille küljes on haruldased muldmetallid, need hiljem selle seda keskkonda seal seal valgu ümber muutes hakkab see valk neid haruldasi muldmetalle lahti laskma ükshaaval olenevalt, et siis keskkonnast sulle sobivat muldmetalle lahti laskma ja siis saab need kokku korjata ja enne uuesti kasutada ja ongi selline nagu vägev maake prügist oled teinud maagi, mida sa saad siis uute ainete tootmisvainete taaskasutamiseks kasutada. Selle uurimistöö on teinud USA teadlased ja nii-öelda see taust on väga mõistetav, sellepärast et kui vaadata Poliitgeograafiat ja poliitmajandus siis see on näha, et see siin maailmas, kes praegu toodab suurem osa haruldasest muldmetallidest, on Hiina ja üks väheseid kohti nüüd väljaspool Hiinat, kus neid üldse saab. On Sillamäe, jah, meil siinsamas Eestis Sillamäele, Silmet on see, kes siis toodab haruldasi muldmetalle ja nad ise ei kaevanda mitte midagi, nad lihtsalt filtreerivad, siis tuuakse mingisugust kaevanduse jääki või mingisugused muud tootmisjääke sellest nad filtreerivad, need haruldased muldmetallid välja. Niiet. Me oleme maailmas ikkagi väga tegija. Ja aga me ei suuda nagu kogu ülejäänud maailma varustada, ehk siis nii-öelda sõltuvus Hiinast on endiselt väga suur ja loomulikult USA on riik, kellele see ilmselt väga ei meeldi, ehk siis sellepärast ostetaksegi selliseid uusi viise, kuidas kuidas ringi saaks, et leida kusagilt neid haruldasi muldmetalle, siis nagu muudest kohtadest. Ehk siis tekitada endale kohalik tooraine allikas ja see ongi motivatsioon, miks siis otsida neid uusi võimalusi? Ja, ja mul on tõesti hea meel, et see, selline nii-öelda bioloogia ja keemiaärakasutamine on, selline meetod on leitud, kuidas siis prügist seda nendest elektroonikajäätmetest välja filtreerida siis neid haruldasi muld metalle. Ja noh, üks asi, millele me tihti ei, ma mõtlen, et ka meie ise oleme tehtud 100 protsenti taaskasutatavatest aatomitest. Igal juhul ma nõuena siin ka see, et kui teie telefon läheb katki, siis kindlasti ärge visake seda lihtsalt prügikasti, vaid viige spetsiaalsesse kohta, sellepärast et see muutub aina väärtuslikumaks ja ma arvan, et tulevikus on olukord, kus neid vanu mobiiltelefone, vana elektroonikat hakatakse samamoodi kokku ostma, nagu täna ostetakse pudeleid, tekivad sellised vana mobiiltelefoni elektroonika, jäätmeautomaadid, kus siis paned telefoni sisse, saad sealt raha vastu. Ja ja mõned komponendid seal telefoni sees on sõna otseses mõttes kulla kaaluga. Täpselt selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Aigar Vaigu. Täname teid kuulamast ning jätkame füüsika uudistelainel homme kõike head. Puust ja punaseks.
