Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadusuudiste rubriik sel nädalal seikleme füüsika džunglites ja selle juures on abiks ja teejuhiks meile füüsik Aigar Vaigu ja mina olen saatejuht Arko Olesk. Meie tänane füüsika uudis viib meid, et keegi peale, et eks me siin oleme tihti võtnud selliseid igapäevaseid tähelepanekuid ja vaadanud, mis on siis see füüsika nende taga. Ja nüüd okei, linnud on küll juba suureks kasvanud, praegu tiikidelt ringi ujumas, parte või pardipoegi väga enam ei näe. Aga kevadel-suvel on see sagedasem vaatepilt ja meie tänane nii-öelda füüsikakursus füüsika-uudis siis vaataski seda, et miks pardipojad ujuvad ema järel just nendes kohtades, kus nad parasjagu ujuvad. Et miks nad sellises formatsioonis seal paar teemat aga tõesti on, et selleks, et leida selliseid põnevaid tehnilisi lahendusi, tuleb vaadata looduse poole, sest looduses või siis ka nii-öelda eluslooduses on olnud evolutsioonil ikkagi miljoneid aastaid aega selliseid optimaalseid lahendusi leida. Ja üks selline tore, optimaalne lahendus on see, kuidas ujuvad pardipojad pardiema taga ja miks nad tõesti just seal ujuvad. No eks nad ikka seal sellepärast ujuvad, et pardipojad on väiksed, nii et nagu see laul oli pardike, väike pardipojad on väiksed neil kulub palju energiat, et vees ringi liikuda ja nüüd pead kuidagi selle nende jaoks kergemaks muutma. Ja see, et ema e sujub siis ema tekitab laine oma keha esiosaga ja oma keha taguosaga. Ja nüüd need lained pardi erinevatest osadest saavad seal pardi taga kokku tekitavad sinna kohta, kus lained üldse ei ole ja nendes kohtades, kus lainet üldse ei ole, et pardipojad hangitud. Ja nüüd, mis juhtub, on see, et need pardiema taha tekivad lained lükkavad justkui need pardipoegi edasi. Et need pardipojad on lainer laskuva osa peal ja, ja see ongi väga pardipoegadeks väga oluline oluline, sest nad saavad olla siis sellises kohas, kus nad kulutavad minimaalset energiat, et vees ujuda. Et kui panna see üksikpardipoeg vette, siis ta ei jõua sellele emale järgi. Aga olles seal kohe ema sabas saata, ujuda peaaegu energiat kulutamata. No see uudis, mida me vaatame siis nii-öelda kiskelised matemaatiliselt kirjeldas need kohad ära, kirjeldasin protsessid ära. Aga selle nii-öelda mõju on kindlasti nii-öelda kaugemale ulatuv kui ainult partide elu, eks ole, et me kindlasti saame seda teadmist nüüd ju kasutada ka selleks, et oma laevu kuidagi disainida või panna panna üksteise järel sõitma. No täpselt, et kui me vaatame laevu, vaatame siia Soome lahe peale, siin sõidavad need Tallinki ja mis siin kõik sõidavad siis nende laevade taga on lainetust, nii miks lainetus tekkinud? Lainetus tekib sellepärast, et laeva mootorid lükkavad seda laeva edasi. Nii. Ja laine ise kannab ju mingisugust energiat, kus energia tuleb, tuleb sellest sellest laeva liikumisest laeva liikumisenergia tuleb mootoritest nüüd kui laev suudaks veebel sõita nii et seal laineid üldse ei ole siis ei kuluks ju energiat nendel ainetel tekkinud, mis, et hoiaksin energiat kokku ja nüüd tõesti kasutades seda pardikest ujumist ära teoritiseeritakse selles artiklis selle üle, kuidas panna laevu üksteise taha niimoodi sõitma, et nende kütusekulu oleks minimaalne, ehk siis tagumised laevad sõidavad esimese laeva sellisest nagu laines. Jalgratturid ju nende kohta öeldakse, nad sõidavad kellelegi tuules samamoodi laevades ei sõidaks üksteise tuules, vaid sõidaksid üksteise laines. Ja see on tõesti selline reaalne rakendus, mida võiks laevanduses kasutada ja nüüd on võib-olla küsimus, et kuidas need pardid nii targad on, et nad oskavad teha sellist keerulist matemaatikat ja arvutada välja need kõige magusamad kohad, kus peaks ujuma. No ega pardid ei oska matemaatikat rohkem kui mesilased, kes teevad omale neid kuusnurkseid, kärkisid ja kärgede tipud on veel keerulisemas kujus lähtuvad lihtsatest põhimõtetest, vaatavad, kuidas oleks lihtsam kuidas lihtsam ujuda. Ja nii see tekibki. Ja nagu sa ütlesid nii-öelda miljoneid aastaid on seda kujundanud, et nad kuidagi intuitiivselt teavad, mis on need õiged kohad, kus peab olema nii-öelda ema sabas, selleks, et, et sa suudaksid püsida seal. Ja ka see ema saba on niimoodi kujunenud, et need partihi pojad, kelle ema sabas oli lihtsam ujuda, need pardipojad ka jäid suurema tõenäosusega ellu ja niimoodi see efekt muudkui kuhjus ja kuhjus ja nüüdse evolutsiooni peale mõelda on. Et, et miks me ei suuda seda justkui hoomata, miks paljud nagu usuvad sellesse nii-öelda intelligentse disaini või või sellesse, et justkui keegi midagi loonud on, sellepärast et evolutsioon toimub miljonite aastate jooksul. Aga meie elame siin mõnikümmend ehk heal juhul nagu kuni 100 aastat noh, et selle aja jooksul ei toimu mitte midagi, sest evolutsiooni jaoks on see üks hetk. Aga, aga, ja, ja nüüd ehk siis on, et evolutsioonil on piisavalt kaua aega toimetada, et leida üles need optimaalsed kohad, kus tegutseda, ja üks huvitav asi evolutsiooniga on veel see, et evolutsioon ei leia üles ei pruugi leida üles kõige optimaalsemat lahendusi. Ta leiab üles optimaalsed lahendused, mis on piisavalt optimaalsed ja kui see on piisavalt optimaalne, siis ei ole mõtet justkui nagu edasi edasi otsida sellise lokaalse miinimum või, või lokaalse maksimumi leidmine. Tulles laevade juurde tagasi siis ega ka laevakehasid disainitakse niimoodi, et nüüd laine, mis tekib laeva eest otsast, summutakse ära selle laienemist tekib laeva sabas. Ehk siis laeva taga ei ole ühtegi lainet või vesi on üsna rahulik, siis järelikult see laev ise kasutab vähem energiat kui see see laev, millel need lained taha tekivad ja mäletate kunagi siin Tallinna lahe peal, Soome lahedalt sõitsid kiired laevad, mis tekitasid neid suuri laineid, mis hakkasid kallast lõhkuma ja tiiburid, eks ole, tyybrid, venet, need sõitsid ja siis ma mäletan sellist Tarmo Soomere, kes seda kommenteeris, et tõsi, et muretsetakse selle üle, rõhuvad kallast. Aga selleks, et see laine tekitada, on vaja energiat. Energia tuleb kütusest, kütus maksab raha, et küll majandus teeb oma korrektuurid ja need laevad varsti kaovad meie lahe pealt. Ja nii läkski. Ja kui nüüd, eks ole nende partide evolutsiooniline ajaloolise põhimõtte selgeks saadud siis nii-öelda seda optimumi on võimalik edasi arendada, timmida oma matemaatiliste tööriistadega, nagu see nii täpselt paika, et me saamegi nii-öelda need laevade kuju ja laevade asetuse nii-öelda veel optimaalsemaks. Passatile. Ja just täpselt, et evolutsioon annab meile idee, kus seda optimaalset lahendust otsida. Ja siis Meie teades teades, kust seda otsida, pannes siia juurde füüsika ja matemaatika jõu, saame me leida sellise nagu kõige magusama, kõige parema lahenduse, mis aitab meil kokku hoida kütust, aitab kokku hoida aega ja siis teha üldse selliseid. Toredaid ägedaid lahendusi, noh, nii et mine tea, võib-olla varsti sõidavad Tallinna Helsingi vahel niimoodi üks suur emalaev ees ja kuus väikest pardipojalt, kes selle taga selleks, et hoida, hoida kokku energiat. Vaatame, vaatame, kuidas siis laevatööstus selle asja lahendab. Tallinkil on varsti uus laev seal ahele tulemas, ma loodan, et nad siis, kui see on piisavalt kiire, piisavalt keskkonnasõbralik, et nad joonistavad sinna külje peale. Pardi võtke seda siis meie soovitusena tal lingile aitäh, selline oli siis tänaseks selleks nädalaks puust ja punaseks teadusuudistemenüü sel nädalal siis füüsikalainel stuudios olid Arko Olesk ja Aigar Vaigu. Täname teid kuulamast ning oleme uuel nädalal eetris juba uute teemadega. Kõike head. Puust ja punaseks.
