Konverentsil küsitakse ligi 200-lt riigilt, mis on nende plaanid kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks 2030.-ks aastaks. Riigid leppisid kõik kuus aastat tagasi koed pingutavad, et hoida üleilmne kliima soojenemine alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga. Selleks, et vältida kliimakatastroofi, sihitakse 1,5 kraadilist kliima soojenemist. See lepe on tuntud Pariisi lepingu all. See tähendab, et kõik riigid peavad oma heitmeid kärpima, kuni 2050.-ks aastaks jõutakse kliimaneutraalsuseni. Kliima neutraalsus tähendab, et kasvuhoonegaase ei paisata õhku rohkem, kui neid jõutakse siduda. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et Eesti jaoks on Glasgow kliimakohtumine õnnestunud, kui riigid suudavad kokku leppida läbipaistvas plaanis, kuidas nende eesmärkide poole liikuda. See tähendab, et kõik riigid peaksid olema esitanud oma plaani, kuidas kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada. Teine aspekt on läbipaistvus ka finantseerimise osas. Kui siiamaani on arenenud riigid lubanud igal aastal 100 miljardit eurot suunata Kliimarahastust kõige haavatavamatele riikidele selleks et nad suudaksid kliimamuutustega kohaneda siis siiamaani seda eesmärk täidetud ei ole jäänud. OECD viimane hinnang ütleb, et sellest eesmärgist puudu kuskil 20 miljardit eurot aastas. Eesti eesmärgid kliimakohtumisel on samad, mis on kokku lepitud ka Euroopa liidus. Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 2030.-ks aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. Eestimaa looduse fondi kliimapoliitika eksperdi Johanna-Maarja Tiigi sõnul on see eesmärk liiga madal. Kui Euroopa Liit peaks ja tal on ka võimalik vähendada oma heitmeid aastaks 2030 65 protsenti aga siis selle nii-öelda heitmete vähendamise puhul, siis on oluline tagada õiglus, ehk siis nii-öelda üleminekul madala süsinikuheitega majandusmudelile ei tohiks, siis saab kannatada saada tavalised inimesed, vaid siis on vaja neid võimalikult palju selle üleminekul toetada. Tiik ütles, et Eesti ei ole siiamaani üleliia ambitsioonikas olnud oma eesmärkide seadmisel näiteks on Eestil kasutamata väga suur tuuleenergia potentsiaal. Esmaspäevast teisipäevani toimuval riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Kaja Kallas. Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
