Tere. Jätkame oma filmiekskursiooni päikesesüsteemis  ja seekord püüame aimu saada, kuidas kaoses tekkis kord  ehk siis kuidas kaootilistest gaasipilvedest sai stabiilne päikesesüsteem. Seekord on meie giidiks Tartu observatooriumi teadur Anti Tamm. Viis miljardit aastat tagasi. Me olime lihtsalt üks gaasipilv, aga mis  siis juhtus, et sellest pilves sai päikesesüsteem? Alustuseks võib-olla peaks mainima seda,  et ega tegelikult me tõde ju ei tea, et teadlased  ka ei tea tõde, et on lihtsalt erinevad teooriad. Mida siis aeg näitab, kas nad osutuvad usaldusväärsemateks  või siis mõni lükatakse ümber. Aga eks ole ju põnev mõelda, et kõik see,  millest meie koosneme, kõik need keemilised elemendi  daatumid ja kõik need asjad siin meie ümber,  et need on kunagi siis olnud hoopis ühes suures gaasipilves universumis,  nii ulpimas. Ja neid pilvi on tegelikult on palju ja. Ja kõigist neist saavad kunagi vähemalt paljudest neist  saavad tähed ja samamoodi siis praeguse arusaama kohaselt  siis need pilved aeg-ajalt hakkavad kokku tõmbuma,  selleks peab olema mingi väline mõju. Siin saates öeldakse, et näiteks supernova plahvatus,  kui plahvatab kusagil lähedal supernoova,  siis tekitab lööklaine. Ja see siis paneb pilve. Natuke liikuma, nii et hakkab omaenda gravitatsiooni mõjul  siis kokku kukkuma. Ühte punkti. Kuigi film räägib päikesesüsteemist, siis jälgitakse siin  väga palju ka nii-öelda maapealseid protsesse. Miks on vaja NASA teadlastel uurida tornaad? Mida see ütleb meile päikesesüsteemis toimuvate protsesside kohta? Ma arvan, et NASA teadlased uurivad tornaadosid põhiliselt  ikkagi selleks, et osata siis neid ette ennustada  või nende tekitavaid tagajärgi uurida. Et otseselt universumi protsessidega nii seostuv. Et see on niisugune. Kummaline paralleel, mis siin filmis tuuakse jah,  et, et Tornado visuaalselt on tõesti ju tegemist mingi  keerleva nähtusega, et samamoodi siis kui tekivad Planeedisüsteemide tähed keerlevast gaasipilvest,  et seal on visuaalselt on jah sarnasusi,  aga, aga oma olemuselt on ju täiesti erinevad nähtused. Nii et tegelikult on see mõeldud nii-öelda lihtsale vaatajale,  mingite protsesside paremaks ära seletamiseks,  et nad siis tornaadode olemuse kaudu mõistaksid seda,  millised protsessid on toimunud päikesesüsteemis. Nojah, seal tuuakse paralleel sellega küll,  et kui nüüd see tornaado ka, mida kiiremini ta  siis mida väiksemaks ta kokku tõmbub, seda kiiremini ta pöörleb,  et sama efekt on siis tõesti planeedisüsteemis  või tekkivas tekib uue tähe üks algses gaasipilves,  et mida kosmoses kiiremini ta pöörleb. Et see on küll jah, tõesti paralleel ja selles mõttes ta  aitab võib-olla. Paremini ette kujutada neid nähtusi. Võib-olla teine paralleel on see, et tegemist on väga  niisuguste võimsate protsessidega, nii või teisiti tornaado  maa peal ikkagi selline jõuline nähtus ja eks need tekkivad  tähed on ka ikkagi niisugused väga uhked vaatamisväärsused. Ilmselt kui saaks vaadata No tornaadodest oli meil juba juttu, aga kui palju aitavad  maal toimuvad protsessid ja ja maa, geograafia  ja loodus. Teadlastel mõista seda, mis toimus varajases päikesesüsteemis. Jah, võib mõelda küll, et tegelikult päris palju teadmisi  meie päiksüsteemi varajase mineviku kohta on. On saadud maad uurides selles mõttes kindlasti mingi Mingi abi on maakera uurimisest, samas võib olla  ka takistuseks, ma kujutan ette, kui ikkagi kasvõi kui  mõelda kosmiliste gaasipilvede peale, nii nagu astronoomid  neid nimetavad ja ja maa peal me kujutame,  gaas ikkagi hoopis millegi muuna ette, et,  et siin paljud Paralleelid on, mida siin maa pealt nähtud,  sest nüüd tuua, et need võib-olla on pigem isegi eksitavad  või natukene ettekujutelma, loovad. Õige teadlane peaks püüdma vabaneda kõigest sellest,  mida siis maapealsed nähtused temasse. Ettekujutust loovad mingitest protsessidest,  et avakosmoses on hoopis teistsugused tingimused seal kõik  aine ja kõik kõik nähtused toimivad ja on täiesti  teistsugusel kujul, et seetõttu see maa taust võib vahel  segama jääda. Aga kuidas Eesti teadlased on seotud nende teemadega,  millest algavas filmis juttu tuleb? Minul tuleb pähe kaks valdkonda, üks on. Komeedid, mida on uurinud erinevad Eesti teadlased Ja näiteks Ernst Öpik pakkus välja ka esimesena,  et kust komeedid võiks pärit olla siis päikese süsteemi äri  äärealadel on selline hiiglaslik komeetide niisugune pilv,  kus nad siis aeg-ajalt noh, üksteisega vastastikku  mõjustades või muudel põhjustel. Välja lendavad osa neist siis ka päikese poole  ja siis meile siia nähtavaks saavad, et see,  see on siis erst Öpiku välja pakutud teooria esimesena. Ja teine temaatika võib-olla on natuke veel kaudsem,  et. Et kui siin on juttu, siis päikesesüsteemi tekkimist,  et siis see, kuidas see Päike või siis see täht sinna gaasipilve keskele tekib. Et mis on need protsessid, mis edaspidi siis seda Seda tähte kuumutavad, et meil päike särab siin miljardeid  aastaid juba. Et ka selle esimesena pakkus välja Erst Öpik,  et seal on tegemist siis tuumareaktsioonidega,  et see oli väga Innovaatiline lähenemine juba 1900 kahekümnendatel aastatel. Aitäh Anti Tamm meie teadmistes korda loomast. Ja nüüd siis jätkame. Oma ekskursiooni meie kosmilises tagaaias,  et imetleda selle ilu ja korda.
