Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, enne kui kuulete vastuseid oma küsimustele, saate teada, miks metsituts tol korral, kui me tema pool külas käisime, kodus ei olnud. Tere, siin metsas kännu alune korter metsas. Istume siin tädiga kahekesi ja joome pohlavarre teed. Nüüd täitsa räägi sina, noh, et kus sa olid tookord, kui me käisime sul külased jõgedest rääkida, sind ei olnud sina siin, oled need Kell kohe päriselt reporteriks hakanud võtnud Annelt ameti ülevaimist joon harjutanud, aga mikrofoni on väga raske hoida, et jah, ma näen ka, et sa näed sellega nii palju vaeva kohe, et hoia ja keela täitsa äraiili sellest küsimusest kõrvale. Ma olen esimest korda reporter. Piinlikele mind just kodus ei olnud, aga õnneks ma oskasin siis jäta ukse lahti ja üleüldiselt on mul luks alati lahti, kui ma olen kodu ligidal. Ja noh, eks pikka suhe magasin maha ja nüüd tuli hakata toimetuse tegema siin koduümbruses ja, ja siis ma toimetasin, toimetasin ja. Toimetasin Jaak, kandsin küll siit ja andsingi sealt asju ja veokil oli vahepeal tekkinud kuhi siia ja siis väike kuhi sinna ja ja siis unustasin ära selle asja, kell oli keeratud ju talveaja peale, kell oli mul ikka veel sure aja pealt ja siis mul oli väga kahju, et ma ei saanud teid kohata ja, ja siin ma siis toimetab, need ja, aga tead, mida ma olen tähele pannud, praegu on taevas kui lähed õhtul välja nii palju tähti ja nii ilusaid tähti. Kas sa oled vaadanud ise kaalikatähtede poole? Olen küll. Suur vanker oli nii hele, kõik käed olid näod, aga haigest vankrit ei olnud üldse näod. Mina ei tea, kus ta kadust võib-olla oli väike Mandele hoopis pilve taga. Sa ei näinudki seda? Võib-olla küll. Aga muidu oli küll ilus. Muidugi, ja tead. Mida need vanad vanad inimesed võivad kõik nendest tähtedest küll teada, aga oi, mis asja ma nüüd tegin, ma kaotasin selle järje ära, oota, näed sinu kooli lugemise raamat, vanavanalaamad ja näed, siin on, oot, ma panen prillideta väikeses kirjas kirjutatud, oodatud, vot näed. Siin on üks väga ilus lugu, aga ma kaotasin selle järjena küll ära, ma ei tea, kus kohas võib-olla. Ei ole veel sees. Kuna me tähtadest juba rääkisime, siis siin on Ernst Peterson kirjutanud sellise ilusa loo sügisene öö ja kuna sai siin juba mikrofoniga oled siin minu juures, siis ma tahaksin, et lapsed kuulaksid ka seda lugu. Kena sügisene selge, puhas sinikas musta põhjaga taeva seal lõpmata täheda. Kuu ümber läheb taevavõlv vähe valgemaks ja pikkamisi kaota kollastes värvides kuu ääre alla ära. Ja kuu. Nüüd on just kuul täieline valitsus. Nüüd just võib ta oma täit ilu näidata, nagu mõni salavaim, vaatab ta suurte silmadega maa peale, kui tahaks ta viimast liikumiste sündimist maa peal tähele panna. Aga mis võib näha? Kuuvalgus on ju tuhm. Vaataja ümber näitaks nagu valge olevat, aga mida kaugemale silm ulatub, seda sombuse maks udusemaks saad aru, seda udusemaks läheb silmaring ja viimaks ei näe vaataja muudkui kaugel, kaugel olevat tuhmi ümbrust. Kõik seisab kui salavõimu all. Mets ja meri taevas ja maa jäine üks täht langeb alla tuline jutt. Ja siis jälle endine pilt meie silmade ees. Kuu rändab edasi, uued tähed kerkivad ida poolt taevavõlvi all nähtavale. Häbelikult saadavad nad oma esimesed kiired üle põldude ja heinamaade, kus suvine saak kuhjades ja kuhilatest seisab nagu tondid, seisavad nad ja saadavad oma varjud eemale edasi. Ja mets ei linnu häält, ei mardikas sumisemist, kõikon igaveses rahus, kõik on suvisest rändamisest ära väsinud. Kalik loodus heidab talveunele ja nüüd on selle vastu ettevalmistamine. Oh mis tundmused heljuvad inimese südames sügisesel ööl. Need ei ole nõnda armsad kui kevadised, aga nad on tõsisemad. Sest ka inimene on tahtmata ennast loodusega muutnud. Said sa aru? Ju? Kevadiste tööde ja tegemistega ja ja selle pika suve jooksul on inimene muutunud koos loodusega. Ja sellepärast, et me vaataksime sügisele, mõtleksime iseenda läbielatud elu ja niimoodi me muutumegi Lagord vanemaks ja, ja saame targemaks. Jah, ilus jutt ja täitsa lugesid seda päris hästi. Südamlikult. Sa võiksid teinekord ka lugeda, muidugi võin, kui sa tuled siia jälle oma mikrofoniga, siis me loeme, ma arvan veel mitu-mitu juttu ja aitäh, aitäh sulle ka siilipoiss, ma jään ikka teid ootamasi. Teile lapsed, tuletan ma meelde, et teie vaataksite niisamamoodi, neid tähti, mõtleksite tähtede üle ja vaataksite ka raamatuid ja kirjutage meile, mida teate tähtedest ja mis tähed teile räägivad. Seda, et sa siilipoiss tubli oled, seda ma tean juba ammu, aga et saga nii tugireporter oled, see on küll väga tore. Aitäh ainult mikrofon oli natuke raskevõitu, aga muidu see oli päris põnev kogemuslik. Mulle meeldis väga see, kui te kahekesi nende tähtede üle mõtiskleda, ehitusest tähed on tegelikult väga põnevad, olen ise ka vaadanud ja mõelnud, et ei tea, mis seal kõik võiks olla seal tähtede taga ja ja need tähed on inimesi aastasadu või tuhandeid aastaid juba põnevil hoidnud ja siis on veel, tahad, sellepärast teadet saab vaadata ilmakaari nende järgi ja meresõitjad on pikka aega ajanud ainult tähtedele järgi, polnud neil kompassiga midagi, vaatasid taevasse, selle järgi panid kursi maha ja muud ka sõitsid. Ja siis on astroloogid ennustanud aastaid selle järgi, kuidas tähtede seis on ja seda, kuidas inimese iseloom kujuneb tähtede seisu mõjul. Need tähed on olnud väga-väga tähtsad inimeste elus kogu aeg ja ega nad tänapäevalgi vähetähtsad olla. Nojah, tütsiga just seda mõtlesime, kuivatatud, võiks uurida, mida need tähed tähendasid varasematel aegadel inimestele, mida nendega seoses mõtelda ja kuidas need nimed on tulnud nendele tähtkujudele ja tähtedele. Kui teil aega on, siis mõtiskleb natuke nende tähtede üle ja uurige, mis isademod tähtedest teavad ja mis vanarahvas nendest on teadnud, ei arvanud ja kirjutage meile ja meie laenu eest ja põnevamad kirjade lett Jah, ja siis kutsume siia endi seltsiga tähetarga. See oleks küll väga huvitav. Aga nüüd vist lapsed ootavad vastuseid oma küsimustele, meie eelmisi muidugi tähtedest rääkimata, mis on igal juhul väga põneva, millest me räägime veel, aga siin on minu arust kaks küsimust sulle, Georg ja üks on selline, et kas ahvi saab kodus pidada? Huvitav. Ma võiksin öelda kohe, et saab küll, igat looma saab põhimõtteliselt kodus pidada, ainult et küsimus on, millised tagajärjed sellel pidamisel pärast on. Natuke usute, siis ma ütleksin teile? Ah, kodus on küll lausa loodusõnnetusega võrdne loo, miks ma siis nii arvult noh, asi on selles, et Ahvun kohutavalt elav ja liikuv kui teda kodus just puuri pane, siis on teda ühe korraga kõik kohad täis ja kui teil on näiteks üks väike ahv kodus, siis jääb mulje tegelikult kui te seal toas istute. Et need ei ole mitte üks, vaid umbes viis, kes kõik on üheaegselt erinevates toa osades ja sealt mingisuguse pahandusega hakkama saavad, kes rebib kaardid maha, kes lõhub raamatuid, kes ronib riidekapp ja, ja närib seal midagi, kes pillub sööki mööda tuba laiali ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ühe ahvi pooletunnine lahtiolek ühes korteris tähendab seda, et toa koristamisele kulub pärast vähemalt kaks tundi ja siis on koos asju sellises seisus, et tuleb lihtsalt ära visata. Ja siis muidugi jääb üle võimalused panna Soff puuri. Aga kui tema loomus on selline, ta tahab palju ronida ja hüpata ja teie tuba on seal 17 või 12 ruutmeetrit suur ja kui te sinna ehitate kahe kolme ruutmeetrise pinnaga ahvipuuri, siis mõelge nüüd selle peale, kust ise elama hakata. Vahvel suures puuris saab ringi olla, ega tal seal kahel ruutmeetril kolmel ruutmeetril ka kuigi mõnus olla ei ole, ta tahaks ikka sealt puurist välja saada. Väga vabalt võib ahvi käia vaatamas paaril korral aastas või kord kuus, kui sageli keegi tahab? Loomaaias sellepärast, et seal ei jäta meist just piisavalt kaugele, ta ei tee kellelegi midagi paha, sest osa ahve on ka väga ärrituva loomuga ja kui neile midagi ei meeldi, siis ta tuleb ja hammustab lihtsalt ja hambad on enamiku lahvidel enam-vähem samasugused, nii nagu koertelegi. Ma arvan, tahvli koju võtta ei maksa ja üleüldse, kui nüüd natuke tõsisemalt veel rääkida, siis on ju selline seadus juba päris kaua aega kehtimas, et kõikvõimalike võõrama loomi ja metsloomi ei tohigi inimene üldse kodus pidada. See on seadusega ära keelatud. Sest mis sellest välja tuleks, kume kõik, mis meile meeldima hakkab, endale koju tassiksime, muudkui sinna, kuhugi puuri paneksime. Tänapäeva inimestel võib pähe tulla igasuguseid asju igasuguseid ideid, keda võiks endale koju võtta. Aga järgmine küsimus on kasside kohta. Kuidas kassisilmad öösel pimedas sedasi rohekalt hiilgavad? See on väga salapärane. Jah, no kuidas nad hiilgavad, seda on raske seletada, sellepärast et selleks peab teadma natukene, kuidas on üldse silm ja kassisilm siis ehitatud hästi lihtsate sõnadega võiks öelda, nii et meil kõigil, kes me vaatame maailma on silmaava ehk silmapuhkpill, mis siis, kui te peeglisse vaadates te näete, pimeduses on ta suurem ja valguse käes väiksem siis maa must täpselt silma vikerkesta keskel ja selle kaudu need valguskiired Tootsinna närvirakkudele, mis meil aitavad siit maailmast aru, saad närvirakkude kaudu läheb siis see pilt sinna ajusse, see, mis seal ajus toimub, see annab meile selle pildi silma ette. Aga ööloomadel väga paljudel on niimoodi, et silmaava läheb hästi suureks, niimoodi saab kinni püüda need harvad valguskiired, mis öösel olemas on ja mõnedel on isegi nii, et seal silma sees on veel selline valgust peegeldav kiht, mis siis nagu teist korda laseb selle valguse sealt silmast läbi valgust peegeldav kiht, siis panebki need silmad hiilgama, sellepärast kassidel ja, ja ka paljudel teistel loomadel silmad pimeduses, hiilgavadki aitab neil nägemist parandada. Ja see ajab nii mõnelegi judinad selja peale, kui ta järsku põõsast näeb. Et seal kaks põlevat silm on ja ta ei tea, kui suur loom nende silmad on, seal võib olla näiteks kas võib olla ka näiteks hunt või tiiger. Troopikas on neid võimalusi hästi-hästi palju ja sellepärast troopikas elavad inimesed väga meelsasti pimedal ajal hiilgavaid silmi hiilima ei lähegi meel selliseid ohtlikke loomi vähem ja meie peame suurt osa nendest kassideks ja olema rahul, kui me näeme põlevaid silmi, et ilmselt on seal ikka kassiga tegemist troopilistel aladel ja seal on see asi kahtlased. Mina tean, et vanal ajal siis, kui veel nõidasid olid, siis arvati, et kassid on seotud nõidadega. Et kuidas sellega on, ja mis siis see ikka tähendab, kui must kass läheb üle tee? Kes seda nüüd teab, mis siis juhtuda võib seal igasuguseid asju juhtuda kuid seda musta kassi näiteks vaatama jääda ja peaaegu vastu puud joosta ja või komistada kivi peale kõhuli kukkuda ja siis on hea kõik seda kassi süüks ajada, aga mitte oma hajameelsuse süüks, seda ei oska kunagi ette öelda misse musta kassiga kohtu või ükskõik millise kassiga kohtumine kaasa toob. Aga miks keskajal kassi nõiduse loomadeks peeti, seda on päris mitmel korral püütud seletada, aga mingit head seletust ei ole välja mõeldud. Noh, arvati lihtsalt ilmselt, et kastia visa hingega ja natuke salapärane ja ta ei ole nii truuga inimese kõrval käia kui koer, et kui ta niimoodi oma peal luusib, et ega see omapead luusik, õige tegelen olla saag, küll ta ikka seal mingeid nõidus värk juures on, kus ta oskab nii hästi kaugel ise ära käia, tagasi tulla õigel ajal ja ja need põlevad silmad, nagu sa juba ütlesid, need sellest kõigest kokku ilmselt nõiduse seostamine tuli aga üldiselt erinevates riikides, erinevates kultuurides on väga paljusid loomi nõiduse loomadeks peetud. Vanad eestlased pidasid näiteks madusid nõidusega seotud ka natuke ebahariliku väljanägemisega, need kultuse loomi, igasuguseid lambaid ja sigu, on ka samuti nõidusega seotuks peetud ja neid igasuguseid loomi on üle maailma väga-väga palju, nii et kas on ilmselt Euroopas inimesele parajasti õigel ajal kätte sattunud, et sellepärast temast nõialoom tehti? Jah, mina arvan ka, et kas see on ikka tore loom? Nõidasid ka, pole ju? Ma arvan, et nüüd peaks Märt Kruus hakkama rääkima putukatest, sellepärast et putukate kohta on ka päris palju. Küsimusi üks küsimus putukate kohta on sedasi, et kui jätta kauemaks lauale hapukurk, tomat või midagi muud, ilmuvad neile peale mingid väikesed putukad-mutukad. Huvitav, kustkohast nad tulevad? Huvitav, mina olen ka tähele pannud, need on nagu kärbse moodi. Jah, mina olen ise ka tähele pannud, et muidu õhku puhas, aga nii kui kusagil mõni plekiga õun või ploomid või kasvõi viinamarjad natuke aega toas olnud, siis äkitselt on neid väikseid putukaid, noh, mina olen siis nagu ikka kärbsed, mina teisi putukaid eriti nende viljade peal pole märganud, võib-olla et on ka, aga räägime siis praegu nendest kärbestist, kõdu, Kärblased on eesti keeles nad ja kuna ma ei ole nüüd kärbeste uurija siin, ma lihtsalt vaatasin raamatust ka ja võiks öelda seda, et arvata võib, et need väikesed kärbsed kuuluvad kõik siis nende kõdu Verlaste hulka. Neid on meil Eestis ka 30 liigi loodusest ja üks nendest on muidugi siis äädikakärbes ja võib-olla tuttavaks saanud ka tänu sellele, et ta on üks väga vajalik objekt 1000-st geneetikutele, kes siis on selle liigi juurest proovinud geneetilisi probleeme uurida ja lahendada katsetingimustes, kui seda liiki nüüd soodsates tingimustes kasvatada, siis ta areneb hästi ja temal on väga lühikene arengu periood kuni kaks nädalat. Niimoodi, et selle aja jooksul siis on ta arenenud vanast kuni valmikuni. Ja siis võib selle kärbse juures näha kõiki neid muudatusi, näiteks kui mõjutada kasvõi seal erinevate keskkonnatingimustega ja nii edasi, nii et sellepärast on siis ta hea uurimisobjekt, aga siis needsamad kõdu Verlased on sellised, kes meelsasti kasutavad toiduks sellist käärima hakanud. No ütleme, isegi mädanema hakanud puuvilja või mahlaseid vilju siis võib-olla juba näiteks ka tomat ja nende vastsete areng toimub kahtlemisel sama viljapead ja siis muidugi, kuna see areng on väga kiire, siis näiteks, kui nädal aega on teil olnud juba kasvõi see tomat toas, siis võeti vastu neid uusi kärbsed vähendal toas lendamas, näha. Küllap neil on hea nina, aga kes neid oma korterisse ei taha või oma toidu peale, siis tuleb lihtsalt tomatid ja kõik värsked asjad enne ära süüa, kui nad hapuks lähevad. Mahl enne raju ja me oleme tähele pannud, et kärbsed korda puhtust ei armasta või lihtsalt. Korrast ja puhtusest oma arusaamine. Ma arvan ka, et neil on sellest korrast ja puhtusest oma arusaamine, aga siis on siin veel küsimus, et kas Eestis on põdrapõrnikat Ja kas on või ei ole, minu otsingud ei ole olnud tulemuslikud. On sellised andmed küll näiteks Tseebi kartoteegi son põder põrnika kohta teris mitu märkust. Tseebeeii on siis Meil Teaduste Akadeemia Zooloogia Botaanika Instituut, mis asub siis Tartus. Ja seal on meie vabariigi kõige tugevam entomioloogide pere võiks öelda ja sinna aastatepikkusi kogunenud väga palju andmeid putukatest ja muidugi siis ka põder põrnika kohta on seal kataloogis ühteteist kirjas. Ma siis uurisin siin Meie mardika uurijate käest ka põder põrnika kohta ühte teist ja siis selgus, et põder põrnika kohta on üksikud andmed ja need suhteliselt vanad ja arvataksegi niimoodi, et kui üldse meil põderpõrnikas oli siin Eestimaal, siis oli suhteliselt ammu, kui veel oli tammemets ja andmed, mis praegu on enam-vähem tõenäolised, puudutavad siis sajandivahetus 1900 üheksandat aastat, kus siis Kuressaares olevat leitud üks isane põderpõrnikas. Pärast seda 63. aastal olevat Tallinnas Kalinini tänavalt leitud üks põderpõrnikas ja siis natuke varem on 36. aastal Viljandi ligidalt on vana liblikapüüdja silla suulised andmed on kantud kartoteegi, kus tema siis oli leidnud põder põrnika liblikapüügi ajal siis selle magusa meelise peal toitumas öösel. Ja need on siis sellised arvestatavad märkmed põder põrnika leidudest meil Eestis, arvata võib, et meil, praegustes tingimustes, mis meil siin on tamme sidunud, üldse väheks jäänud ja põderpõrnikas, õigemini tema vastne arenev, siis mädas tammepuidus, siis võib arvata, et tal meie tingimustes lihtsalt pole sobilikke kohti, kus areng saaks lõpule minna, sest põder, põrnika vastne peaks toituma, sellest mädas tammepuidus tavaliselt seitse-kaheksa aastat, aga võib isegi kuni 10 aastat niimoodi areneda, enne kui, siis temast saab valmik. Nii et kui uskuda nüüd nende mardika uurijate sõnu, siis arvata võib, et meile endale ikkagi Eestis seda puder, põrnikat praegu ei leidu. Lätist nüüd ei ole ka praegu viimased andmed, et need oleks leiduda ka Leedus on teda leitud ja näiteks Rootsist on leitud ja seal on ikka niimoodi, et põhja pool on muidugi seda harvem, aga siis Lõuna-Rootsis on siiski sagedamini. Ja Taanis on veel leitud ka Soomest, nüüd teadaolevad andmed ei ole, ta on ikkagi rohkem seotud laiali Eesti metsadega ja kus siis on tamme? Tamme levik on ju ikka tunduvalt lõuna pool. Kui meie asume. See asi on nüüd tunduvalt selgem kui enne. Aasta ringi on ühtemoodi ainult igihaljad puud vist kuused ja need teised okkalised. Kasvad ainult natu-natuke suuremaks selle aasta jooksul suurt midagi muud ei muutu. Palja silmaga vaadata. Aga küsimus ei olegi üldse mitte nende igihaljaste puude kohtad, vaid lapsed tahavad teada, kuidas lähevad puude lehed värviliseks, et Urmas ütle palun, kuidas need lehed nii ilusat värvi lähevad. Miks. Kõik taimed sisaldavad värvaineid, rohelisi värvaineid, klorofüll ja sügisel, kui temperatuur langeb ja päeva pikkus jääb lühemaks siis hakkavad need rohelised värvained lagunema ja muunduvad ümber ja enamus lehtpuid, millel on väga suur lehepind, ei saagi talveks oma lehti peale jätta, kuna talvel ju maapind külmub ära ja siis seisab puu vett. Aga kui lehed jääksid peale, siis lehtedest järjest vesi aurustuks. Kui juured on selles jäätunud maasi vett kätte ei saa, ka lehtedest pidevalt vesi aurustub, siis puu kuivaks ära. Igihaljad saavad olla lehtpuudest ainult kas soojudelt maadelt pärit põõsad, nagu näiteks on mahunia, mida meil vahel kasvatatakse, või ka pukspuu. Või meie oma taimedest siis väga madalakasvulised lehttaimed, nagu näiteks puhl, mis ei lase talveks lehti, maa ja kanarbik. Aga kanarbikud, lehed väga väikesed ja seda kutsutaksegi väikese lehisuseid, mikrofüllija ja poolemine jälle lehed kaetud tugeva kaitsekihiga, mis takistab auramist. Aga okaspuude nendel on lehed, väga väiksed soomused või nõeljad okkad ja kaetud sageli paha kiiga ja paksu kattekihiga, et seal on auramine takistatud ja nii nemad kaotavad talvel küllaltki vähe vett ja suudavad vastu pidada külmale ja veepuudusele, mis talvel ju maapinnas on. Ja praegu kõike puud ja põõsad valmistuvad talveks, valmistuvad pakaseks, langetavad lehti ja kasvatavad kinni lehe armisid. Lehtedest lähevad suvel valmistatud varuaineid kõik vartesse okstes juurtesse. Praegu toimub suurainete muundumine. Suvised ained muunduvad talviseks varuaineteks. Nii praegu võib vaadata erinevate puude erinevaid sügisvärve ja võib ka neid lehti püüda kuivatada ajalehe vahel ja pressi vahel. Talveks. Aitäh Urmas. Kui veel vähegi värvilisi puid, värvilisi lehti õues ja tänavalt, siis tasub minna vaadata. Ja ma usun lapsedite, kirjutate meile ka sellest, missuguseid vaatlusi teinud olete. Et igal juhul see vahtrapuud, mida ma iga päev vaatasin, see oli täna hommikul ei tea kuhu, millal ja kuidas oma viimase lehe maha poetanud. Mina ei näinud enam. Täitsa vare kirja, nii et eile oli veel vahtrapuu küljes leht, aga täna enam ei olnud. Nojah võib-olla mõni must kass ronis puu otsa, raputas huvitav, aga nüüd on Georg ees laua peal jälle tema suur paks ja tähtis raamatuid ja seal on sees bioloogia ajalugu. Nii ta on. Ja me oleme oma jutuga jõudnud nüüd juba seitsmeteistkümnenda sajandi teise poolde ja seitsmeteistkümnenda sajandi teise poole sees töötati välja üks väga huvitav teooria. Seda tähistatakse väga keerulise sõnaga preformismi teooria ja mida see siis tähendab? See tähendab seda, et osa teadlasi tol ajal arvas, et inimene ükskõik milline organism sünnib juba täiesti valmiskujul, anditan väike ja kogu see inimese või looma või kelle tahes edaspidine areng seisneb ainult selles, et ta kasvab mõõtmetelt suuremaks, aga muid olulisi muutusi temas ei toimu. Selline idee öeldis esmakordselt välja seitsmeteistkümnenda sajandi alguspoolel ja tol ajal väga nimekad teadlased olid selle teooria taga näiteks Anton von löövel hukk, keda teie botaanikaõpikutes tutvustatakse rakkude avastajana. Hiljem me tuleme selle teooria juurde veel tagasi, sest natuke aega hiljem töötud väljuks teine teooria ja siis me võrdleme neid natukene lähemalt. Veel nüüd, 1652. aastal õppis üks Hollandi teadlane Nicolas tulp väga põhjalikult tundma inimahvide anatoomiat ja ta küll ei öelnud seda välja, aga ma arvan, et oma mõtetes jõudis ta päris lähedale sellele teadmisele, et need on inimesele äraütlemata sarnased loomad ja võib-olla, et tekkis ka mõte, et miks mitte lähemad sugulased 1600 kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel. Ta töötas itaalia loodusuurija Martšellomaal piigi sedasama platvormi teooria toetaja põhjalikult mikroskoobiga ja tegi väga laiaulatuslikke mikroskoopilisi uurimisi, sealhulgas siis kirjeldas väga paljude organite ja taimede ja loomade osade anatoomilise mikroskoobi all nähtavaid struktuure. Ja 1661. aastal kirjeldas ta näiteks kapillaarsooni ja kopsu. Kopsukudesid, vaatas, kuidas on läbilõikes ehitatud arterid ja veenid, need tuntud veresooned ja tõestas sellega siis ka anatoomiliselt nende preparaatide varal, et inimestel ja ka imetajatel loomadel eksisteerib tõesti väike vereringe ja, ja on erinevat tüüpi veresooni, et need sooned erinevad ehituselt. 1665. aastal ilmus inglise teadlase Robert Huuki raamat Micrograafio, kus ta siis väga põhjalikult rääkis uut tüüpi mikroskoobist. Ta oli selle mikroskoobiga ka väga põhjalikult uurinud kõikvõimalikke väikseid organisme kivide, taimede ja loomade struktuure. Temase riist võimaldas kuni 40 kordset suurendamist ja tema siis uuris taime, eriti just kork kudet vaatasid seal selles kohas on väikesed kambrikeses ja tema võttis kasutusele siis termini rakk, mida me siis tänapäevani kasutame, mida te siin oma kooliraamatutes olete mitmest paiga üles joonistatutena näinud ja selle rakkude avastaja Robert Huukiga me täna ajaloo jällegi lõpetame. Järgmistel kordadel räägime ilmselt päris pikalt ja põhjalikult sellistest üksikutest avastustest ja need faktid võib-olla tunduvad esialgu ebahuvitavad, aga kui nad niimoodi kenasti ritta pandud, võib-olla annavad mingi tervikliku pildi sellest ajalookulgemisest ja avastuste kulgemisest ja võib-olla annavad ka mõne idee ise midagi välja mõtlema, asud. Maailm on huvitav ja meie saade hakkab ka lõppema. Nädala pärast on meil kavas saade lood loodusest. Jah, ja seal tutvustame teile raamatut 1000 tutvust. Ja kahe nädala pärast alustame koos siilipoisi ja ta sõpradega üht huvitavat reisi. Ja ja see reis algab põhja Napolt ja tahaksime jõuda siis välja kunagi lõunanabale, aga kui kaua see aega võtab seda maiust? Olen küll praegu öelda. Meie aadress on ikka endine Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
