Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmaa märgib, et 17 protsenti kokku kogutud olmejäätmetest viiakse lihtsalt prügimäele. Ja selle põhjuseks on see, et prügilasse ladestamine ja näiteks siis põletamine energia saamise eesmärgil on pea samas hinnas näiteks prügila puhul on seal kuskil 75 euro juures ja Iru põletusjaamas üle 65 ja samal ajal siis ringlussevõtt omakorda on veelgi kallim üle 100 euro. Ministeerium soovib turu ümber korraldada nii, et jäätmete prügilasse vedamine oleks selgelt kõige kallim lahendus. Kui praegu tuleb tonni jäätmete prügilasse matmise eest maksta umbes 30 eurot saastetasu, siis värske eelnõuga peaks tavajäätmete eest maksma 60 ja olmejäätmete eest 90 eurot. Saastetasu. Olmejäätmed tekivad igapäevategevuse tulemusena kodudes, restoranides, büroodes, aga tavajäätmed on kõik teised jäätmed, näiteks ka ehitus-lammutusjäätmed, erinevad tööstuses tekkivad jäätmed. Heinmaa sõnul madalat prügilatasud olla surunud kapu ületamise eest võetava hinna. Kui ladestamishind tõuseb, siis tekitab võimalused, ka põletamise hind tõuseb kõrgemaks või siis omakorda muudabki konkurentsivõimelisemaks. Ringlussevõttu. Tänavu maikuus vastuvõetud seaduse muudatusele viidates märgib heinmaad jäätmete ringlusesse võtu püütakse tagant lükata ka teiste meetmetega. Üks nendest on näiteks see, et ei tohi põletada liigiti kogutud jäätmeid. Biojäätmete kohtkogumine muutub kohustuslikuks aastast 2024. Ühelt poolt peaks saastetasu tõstmine meelitama jäätmekäitlejad prügimäe asemel põletusahju eelistama, teiselt poolt peaks motiveerima ka prügi tekitaja. Tõenäoline on see, et muutub korraldatud jäätmevedu kallimaks segaolmejäätmete osas, ehk et leed, mis inimene paneb kõik kokku ja millega sisuliselt ei olegi muud teha kui kas prügilasse ladestada või põletada aga see, kes kodus liigitab jäätmeid korrektselt, kes need annab korrektselt üle ja loomulikult, kellel on ka kohalik omavalitsus loonud võimaluse, et nende puhul ikkagi ka tulevikus need jäätmearved ei tohiks tõusta. Kui inimene ja ettevõte vaatamata hinnasurvele oma käitumist ei muuda, jõuab näiteks 2025. aasta riigieelarvesse 7,9 miljonit eurot rohkem ladestustasu aga ministeerium loodab, et siis viiakse prügilasse kõige rohkem kümnendik olmejäätmetest ja riigieelarvest saab 4,8 miljonit lisaeurot. Sama eelnõuga tuuakse seadusesse ka päris uus pakendijäätmete saastetasu, mida tuleb ettevõtjatele maksta alates 2025.-st aastast iga tonni plastpakendite eest, mis uuesti ringlusesse ei jõua. Peaks pakenditootjad maksma 375 eurot. Näiteks Itaalias ja Hispaanias on ettepanek, et see oleks 450 eurot tonni kohta, aga seejuures kogu turule lastud pakendi eest. Meie oleme teinud ettepaneku, et seda tasu korjatakse siis tõesti ainult selle osa eest, mis saab ringlussevõtmata.
