Mina olen linnuökoloog, Marko Mägi ja räägin teile meie  rahvuslinnust suitsupääsukesest. Oleme Tartu lähistel ühes vanas loomapidamishoones,  sest et see on olnud suitsupääsukestele suhteliselt hea elupaik. Siin on näha ka vanad pesajäänused. Nii et see märk, et nad on siin olnud. Suitsupääsukese arvukus on viimastel kümnenditel langenud  nii Euroopas kui ka Eestis ja selle põhjuseks on suuresti  muutused meie põllumajanduses. Osaliselt võime rääkida ka raskustest rändeteedel aga siiski  valdavalt on languse põhjuseks see, mis toimub meil igapäevaselt,  meie läheduses. Meil ei ole enam tänapäeval traditsioonilisi väiketalusid,  mis olid aastakümneid tagasi, kus oli väike majapidamine,  väiksed loomad, võib-olla paar looma. Tänapäeval on suured laudad, pääsukestel ei ole võib-olla  enam ligipääsu pesitsuskohtadele, neid võib-olla osades  kohtades ka vaenatakse, aga veelgi suuremad muutused on maa harimises. Meie põllud on muutunud monokultuurseteks. See tähendab seda, et seal ei ole enam elurikkust  nii palju ei ole putukaid, keda püüda, sest et suitsupääsuke  on teadupärast putuktoiduline kõik oma saagi  ja püüab õhust. Kaudset mõju avaldavad ka pestitsiidid ja insektitsiidid,  mida põllumaadel kasutatakse, sest need hävitavad putukaid  ja putukad on pääsukestele väga oluline toit,  nii et kui putukaid jääb vähemaks, siis on  ka loogiline, et nende pesitsusedukus väheneb  ja ka nende arvukus väheneb. Jaa. Aastakümneid tagasi oli Eestis 250000 pesitsevat  suitsupääsukese paari. Viimastel aastakümnetel on arvukus vähenenud  ja tänaseks me võime rääkida umbes 100000-st pesitsevast paarist,  nii et laias laastus võib öelda, et pääsukesi  suitsupääsukesi on meil vähemaks jäänud umbes kaks korda. Inimene on suitsupääsukesega koos elanud aastatuhandeid  ja me oleme ka temast palju kasu saanud. Seda tajuvad väga hästi inimesed, kes elavad veekogude  lähistel või märgalade lähistel, kus suvel võib-olla on väga  palju sääski. Sest et pääsukesed viivad oma poegadele suurtes kogustes  sääski ja ka teisi meile ebameeldivaid putukaid,  kes kipuvad meid närima. Inimene saab ka ise suitsupääsukesele soodsaid pesapaiku luua,  näiteks pannes maja räästa alla kas lauatüki  või ka os, ostes poest betoonist tehispesa selles mõttes,  et kui inimene tahab endale tiiki hoovi peale ehitada,  et siis ta peab selle suitsupääsukese endale ligi meelitama,  kes need sääsed kinni püüavad, ära söö. Suitsupääsukese arvukus on vähenemas ka globaalselt,  eriti paistab see silma Euroopas intensiivpõllumajanduse  tõttu ja seetõttu võib-olla me peaksime siin Eestis mõtlema,  kus me oleme väike ja saame suhteliselt kiiresti asju muuta. Mida me saaksime siin ära teha ennem kui öelda teistele,  et hakake ennast muutma, oleks meil võib-olla mõistlik Endal  väiksed sammud siin ära teha.
