Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Kuula rändajat. Tere, minu nimi on Hendrik Relve ja meil on siin rännusaadet ega parajasti käes sarja 20. hooaeg. Ja praegu oleme jõudnud Okeaania põlisrahvaste juurde. Eelmises saates sai kõneldud Vanuatu saarestiku rahvastest, sealsetest omapärastest usukommetest ja kaovad tseremooniast. Ja ka sellest, kuidas kaeva, joon, kui mulle isiklikult mõjus. Aga täna alustame tutvumist ühe järgmise Okeaania maailma ju rahvaga ja nemad elavad siis ühel sellisel saarel, mille nimeks on Uuskinea. Uskin ja on tõeline hiidsaart, asub Austraalia mandrist veidi põhja pool ja Ecuador Torist jällegi natukene lõuna pool. Ja seal valitseb selline leitsakuline ja niiske kliima. Aasta ringi. Saar on tult suur maailma suuruselt kõige suurem saar Gröönimaa saare järel. Ja kui nüüd katsuda natukenegi oma silmade ette manada, kui suur see saar on, siis paneme sest tema ühe otsa Eestisse siis teine ots ulatub välja Itaaliasse. Ehk siis Uus-Guinea saare pikkuseks on 2400 kilomeetrit. Ja sellel suurel saarel on väga palju erinevat ja väga vägevat loodust. Siin on tohutult kõrgeid mäeahelike tundmatuid ürgmetsi, läbimatuid, sooalasid ja nii edasi. Ja teid leidub seal usken ja saare keskel väga vähe liikuda on seal raske ja seepärast elab seal kusagil saare kaugetes soppides erakordselt põnevaid rahvaid. Nad ei ole peaaegu üldse kokku puutunud tänapäeva maailmaga. Aga teisest küljest on nende puutumatut hõimude olukord praegusel ajal just väga kiiresti muutumas. Saaretsiiliseerimine on viimastel aastakümnetel võtnud sisse enneolematu hoo. Ja nüüd täna läheme ühte sellisesse paika, mis asub otse seal saare mägises keskosas sinna peitunud orus, mille nimeks pallieemia ürgja, vaatame mis rahvad seal elavad. Ei noh, see laul kõlab ju meie kõrvadele vist päris metsikult ja need mehed ja naised, kes ta laulsid, nägid ka välja üsna metsikud, sellised tõmmu nahavärviga, pikkade ronkmustade juustega, mis olid hästi krussis. Ja nii mehed kui naised olid enam-vähem paljad, naistel olid seljas rohuseelikud, meestel ei olnud isegi Niudevöösid niudevöö asemel oli mehel selline imelik toru, mis tema peenist kattis ja see oli umbes poole meetri pikkune ja ettepoole õieli ja otsast teravnev, nii et umbes nagu mingi sarv tuuritas, sealt jõuate juurest ettepoole ja etnoloogid nimetavad seda Okeaania meeste vanaaegset iluasja peenise torbikuks. Aga paljelmi oru elanikud ise nimetavad seda kottekaks. Ja ega meister peale selle peenised torbiku eriti muud midagi ei olnud. Mõned ehted olid küll seal kaela ja pea ümbruses, näiteks kaelas oli näha looma kihvadest ripatseid, juustel, värvilisi sulgedest, peaehteid ja nina sõrmest käis läbi selline tohutu pikk ja kõver sea kihv. See andis neile sellise ähvardava välimuse. Ja need mehed olid ka relvastatud, neil olid käes vibud nooled, pikad odad. Ja kui nüüd meeste ja naiste ühislaul lõppes, siis edasi läks tegevus niimoodi, et seal oli lai rohuväljak ja üks osa meestest läks selle rohuväljaku ühte otsa, teine teise otsa. Ja siis nad pöörasid vastakuti, hakkasid 11 relvadega ähvardama, vahepeal isegi tormasid üksteise suunas, odasid vibutades ja siis viimasel hetkel siiski kokku ei läinud ja pöörasid ümber ja siis hakkasid jälle otsast peale. Ja niimoodi tegutsedes kütsid nad ennast aina rohkem üles. Kuni viimaks mõned nendest meestest sattusid nii hoogu tormasid otse meie pealtvaatajate voole ja kodad pea kohal, selline karm nägu. No mõned võib-olla ei, mõtlesin, et mina küll mitte, sest see oli ju tegelikult ikkagi lihtsalt üks turistišõu. Ja meie kohalik giid ütles, et, et veel paarkümmend aastat tagasi siinsamas palliemm orus. Selline vaatemäng ei olnud mitte mingi etendus, see oli päris reaalsus. Tema oli oma giiditööd siis just alustanud. Tal oli siis üks võttegrupp filmi võttegrupp, kes püüdis sind dokumentaalfilmi teha ja ühe korranud sattusidki kahe sellise omavahel vaenutseva jõugu vahele. Nooled hakkasid lendama ja üks nool tabas kogemata ka ühte operaatorit jalga. No viimasel aastakümnel ütles ta, ei ole selliseid asju juhtunud tunud. Kohalikud teavad, et turistidega tuleb viisakalt ümber käia. Nende käest saab raha ja neid etendusi oskavad nad korraldada väga tõetruult, sest kõik on ju eilsest päevast veel värskelt meeles. Nende jaoks ei olegi see etendus, vaid lihtsalt lähedase mineviku meenutamine. Aga võib-olla siinkohal ma natukene lähen tagasi ajas ja räägin sellest, kuidas mütse siia paljeemi orgu saime. No see sealkandis ei käi, lihtsalt kõigepealt lendasime Sis Indoneesiasse Bali saarele, sealt siis edasi juba Uus-Guinea saarele ja maandusime sadamalinna Chaja Puurasse. Sõja Puura on küll väga suur, väga tänapäevane, aga äärmiselt igav, selline tööstuslik linn, aga see on koht, kus saab kõige hõlpsamini pal, jäime orgu. Ja sealt siis lendasime näegi lennukiga otse saare keskele sinna mäeahelike vahele ja kogu selle sõidu ajal seal siselennul kõhil alla vaatasime siis lennuki tiibade all mitte ühtegi teed, mitte ühtegi asulat, ainult lõputud metsad ja siis niisugused helkivad jõgede labürindis. Ja tõesti Usgeniaal on tänapäevani kõik tema keskosa ikka väga hõredalt asustatud. Kuidagimoodi oleks sinna saanud ka maasturiga, aga see oleks olnud üx, igavene vaev ja viletsus. Mingit teed on sinna viimastel aastakümnetel kinud ja siis noh, rohkem kui üks päev neid mööda loksudes saab ka paljeemi orgu kohale, kuid tänapäeval väga harva seda võimalust kasutatakse ja lennukiga pääseb ju palju kiiremini. Ja üleüldse see paleemi org on nüüd üldiselt väga hiljuti avastatud tänapäeva tsivilisatsiooni poolt, nii et kusagil sadakond aastat tagasi ei teadnud maailm sellest orust mitte kui midagi, sest ta on nii eraldatud seal saare keskel. Aga siis aastal 1938 läksin üks tõsine teaduslik ekspeditsioon ja nemad siis üht-teist välja selgitasid selles salapärase oru elanike kohta. Selgus, et see org on tervelt 80 kilomeetrit pikk, 20 kilomeetrit lai ja uskumatult tihedasti asustatud sest see org on väga viljakas ja suudab toita hästi palju külasid. Ja need elanikud, kes seal olid, need kõik olid põlluharijad, seda on nad ka tänapäeval. Kuid siis 1938 aastal elasid nad äärmiselt arhailist elu, nii et nende tööriistad olid kas siis puust, luust ja kivist mitte metallist. Ja rassilt kuulusid nad kõik siis vapuade hull ka. Need papad nendest peab ka võib-olla kiiresti paar sõna rääkima, nemad on siis selle Uus-Guinea saare algasukad. Nad jõudsid siia tohutult ammu rohkem kui 40000 aastat tagasi. Nagu mõelda inimese leviku peale tolleaegses maailmas siis meie armsas koduses Euroopas, kas ei olnud sel ajal üldse veel inimesi, aga uzginiaal olid nad juba olemas. Ja neid paposid peti nagu omaette inimrassiks. Sest nad on erakordselt lopsaka ja krussis juuksekasvuga. Ja nende nahavärv on palju tumedam kui teistel rahvastel Neukjaanias kui Aasias. Aga edasi läks siis selle paljeemi oruga, nii et pärast teadusliku ekspeditsiooni sinna hulka aega kedagi ei tulnud. Aga siis hakkasid tulema kristlikud misjonärid, noh, nende eesmärk oli muidugi pöörata kohalikke hõime ristiusku. Aga see pööramine käis ka üsna vaevaliselt, need alles kuuekümnendatel aastatel. Eelmisel sajandil ehitati siia esimene kirik. Ja siis paarkümmend aastat pärast seda kaheksakümnendatel hakkasid siis käima siin esimesed turistirühmad. Ja nemad muidugi tulid siia sellepärast et oli kuulda, et siin elavad kiviaja inimesed. No ja see meelitus peibutiselt satud korraga, kiviaega toimis ka edasi ja Neid turiste hakkas siin käima aina rohkem. Ja see pani juba käima seal orus kaubanduse ja seal oli üks selline keskus, mille nimeks oli juba meena servameena keskus hakkas tohutu kiirusega kasvama. Ja muidugi oli seal vaja siis uusi töökäsi, kes kõike seda kaubandust ja teenindamist üleval hoiab. Ja nüüd hakkas sinna siis voolama väga suurel hulgal tööjõudu Indoneesiast. Põhjus selles, et paljeemi org kuulub Indoneesia riigi koosseisu. Ja need Indoneesia uusasukad, tulid need selle iidse usu ja kristluse lisaks siia ka islami. Ja niimoodi hakkaski sellest palli EMi orust ja tema keskusest meenast saama. Suur. Kultuuride ja rahvaste paabel, mida juba meie oma silmaga ka näha saime. Siin nüüd Kuldus jällegi üks lõiguke sellest samast pühade traditsioonilisest laulust mida nad seal paleemi orus esitasid. Aga no mis mulje siis momeena linnake meile? Siis kui öelda ühesõnaga, siis ta oli äärmiselt kaootiline. Majad olid siin madalad, enamasti ühekordsed ja mitmetes linna nurkades käis hoogne ehitustöö. Seal oli siis ka pooleliolevaid maju, ehitusprahti tänavad olid üsna räpased ja trükised ja mõnel pool oli see prügi siis hunnikutesse kuhjatud ja tossama pandud, nii et sealt levis sellist ebameeldivat tossu haisu. No ühest küljest siis üsna räpane mulje sellest Homeenastega, teisest küljest oli täitsa selge, et areneb meeletu kiirusega. Sest üllatus-üllatus, siin täiesti keset metsikut ümbrust sadade kilomeetrite ulatuses ei olnud mitte mingit tsivilisatsiooni, aga siin korraga oli olemas nii mobiililevi kui internet. Ja no siis, kui ma leidsin sealt Internetipunkti, siis ma muidugi oli rõõmus. Saan kodustele saata kiiresti sõnumi, et minuga on kõik hästi ja läksin siis sinna sisse, noh, väljapoolt nägi ta välja, kui üks väga vilets barakk ja seal sees oli siis niimoodi. Suur rõõm oli jaotatud madalate vineerseintega väikesteks lahtriteks ja igas lahtris oli üks päevinäinud arvuti, maksid raha, said selle lahti mõneks ajaks enda käsutusse. Levi oli üliaeglane, aga ma sain oma sõnumi saadetud ja olin täitsa rahul. Ja siis seal Womeenud elavatele edasi kõndides silmitsi siin juba tähelepanelikult, et mis sorti rahvasse sind siis ringi kõnnib? No see oli ikka väga kirju seltskond. Kõige rohkem oli vist neid Indon eestlasi selliste aasiapäraste näojoontega. Aga päris palju oli ka turiste sellise euroopapärase välimuse ja riietusega ja vahel sekka oli näha ka neid kräsupäiseid, kohalikke Paapuaid, kuid neid oli kindlasti palju vähem, kui neid intone eestlasi ja turiste. Ja mis seal linnakeses veel erilisena silma hakkas, et seal oli kahte sorti pühakodasid. Siis kristlikud pühakojad ehk kirikud ja teised jälle islami pühakoja teht, mošeed. Ja vahel oli ka nii, et nad olid täitsa üksteise naabruses. Neid oli palju, nii et tekkis vägisi tunne, et nad mõlemad on omavahel võistlemas. Kumb jõuab rohkem kohalike papuasid oma usku pöörata. Ja nagu kõikides linnades alati olen ma seadnud oma sammud turu poole, turul on alati midagi huvitavat. Ja siin oli siis niimoodi, et siin olid paapua küla inimesed turul müümas linnarahvale oma toidu kraami. Need olid igasugused erinevad troopilised aiaviljad ja nende külaliste riietus ei olnud üldse selline, nagu seal turistietendusel millest ma saate algul rääkisin, naistel olid seljas enamasti kulunud jakid ja seelikud, meestel luitunud T-särgid ja väljaveninud püksid. Aga siis korraga jäi mu pilk nagu naelutatud pidama väga kummalise mehe peale. No esimese hooga tekkis tunne, et turvaliste sekka on ära eksinud Nudist. Ta oli üleni paljas. Aga tal oli jah, gaase peenise torbik uhkelt ette sirutuv. Niiet Ta oli täitsa selge, et see oli tegelikult üks kohalik külamees, kes oli tulnud lihtsat turule oma kraami müüma. Ja ta sammus sealt oluliste vahel väga rahulikult ja ükskõikselt ja kõik, kes ta ümber olid, need ka ei pööranud talle mitte mingisugust tähelepanu. Aga üldiselt ma saan sellest mehest aru, ta oli vanem mees, ta tuleb maalt linna, ta paneb selga oma kõige pidulikuma riietuse. Mis nendel siin tähendabki seda kottekad ja paljast keha. Ja nüüd, kui ma seal linna peal hiljem edasi kõndisin, siis ma nägin tegelikult selliseid noh, nii-öelda traditsioonilises riietuses mehi teisigi, võib-olla seal mõne tunni jooksul oma poolt tosinat selliseid ja muu rahvas neile tähelepanu ei pööra, rannad aga nii kulturistid, nägid nad, nad siis nad läksid kohe täiesti endast ära, siis nad krahmasid kaamerate järele, püüdsid kohe pildistama hakata. No papu meestele selliselt ei meeldinud, pöörasid järsult ära, kõrvale, näitasid tera pildista. Või siis, kui väga lunity, siis mõni ütles, et maksa, saab pildistada siis turist muidugi rõõmuga pildistab ja eriti hea meelega teeb muidugi selliseid pilte, kus ta on siis kõrvuti selle kohaliku paapua mehega ja nendest seikadest jäi mul meelde üks niisugune lõbusavõitu juhtum, kus selle dekaga mehe kõrvale sättis ennast üks nooruk, gene turistiplika, ta oli kenasti ja korralikult riides. Aga Ta muutus silmanähtavalt väga häbelikuks, kuidas siis selle mehe kõrvale ligidale ennast sättis, minu meelest ta isegi punastas. Ja kui sõbranna pildistas, ta ei saanud kuidagi pilku maast lahti, et kaamera poole vaadata, rääkimata sellest, et oleks vaadanud selle mehe poole enda kõrval. Ja siis ma vaatasin seda papot seal siis tema oli täiesti vastandlikkus poosis, selline uljas, iseteadlik, enesekindel. Aga ma arvan, et see turistid, tüdruk ja lõpuks rahule ta ju sai oma pildi kätte ja siis sai kodus näidata, et kui metsik paikse pallieemi org on, et seal valitseb siiamaani kiviaeg ja nii edasi. Aga kui nüüd võtta kokku kogu selle Fameena mulje hästi lühidalt, siis minu meelest see põhiline, mis seal oli, oli ikkagi see, et tänavasummas jalutas ringi neid Aadama ülikonnas mehi. Ja muide nägin ka sellist pilti kui sellel kodeegaaga mehel oli käes mobiiltelefon, seegi ei ole siin enam üldse võõras riistapuu. Ja ma tõesti ei tea ühtegi teist linna maailmas, kus sellist pilti näha saab. Et Aadama ülikonnas ja peenised tordikuga mees hoiab käes mobiiltelefoni ja kõnnib rahulikult rahvasummas ringi. Siin kõlas need juba üks selline laul, mille ma salvestasin siis Kovima seal Uus-Guinea saarel, paleemi orus, matkal olin, me tegime seal ühe niisuguse mitmepäevase matka. Aga selle laulu kohta ma ütleksin, et, et mulle mõjustab päris kõvasti sellepärast et mind eesti rahvalaulud väga huvitavad. Ja see, kuidas nad laulsid, see meloodia. See meenutas mulle hirmsat moodi ühte setode ringmängulaulu. Aga selle laulu ajal oli veel üks seik, mis väga teravalt mällu lõikus. Nimelt see eeslaulja naine hoidis lauldes oma rinna kohal oma käsi ja sealt oli näha, kummalgi käel olid kaks sõrme vigased või kõndistatud. Ja kui ma siis selle meie kaasa tulnud kohaliku teejuhi käest küsisin, miks see nii on, siis ta andis päris meeldejääva seletuse. Nimeta kõneles, et siinse rahva iidne komme on selline et kui keegi väga lähedastest omastest sureb siis leina ja selle märgiks, et ta tôesti südamest leinab lõikab ise sellise leinarituaali käigus kivinoaga maha ühe sõrmelüli. Ja et see naine, kes seal siis oli, tal oli neli köndistatud sõrme, järelikult oli ta kaotanud sügavalt lennanud neljalähedast inimest. No ma ei tea, see komme mõjub ju kole pardaarsena ja isegi jubedana. Aga nii see teejuht seda seal seletas. Ja mind pani see. Et kuidas nende asjadega ikka on, et kui me satume hästi meist kaugesse kultuuri ja näeme mõnda kommet, mis on meile täiesti võõrastav ja arusaamatu, siis esimese hooga tahaks kohe lugeda seda valeks. Kuigi ei tea sellest kultuurist mitte midagi. Nii nagu ka pappvaade puhul nende usu veendumus, et nende maailmavaade, need on tõesti meie omadest äärmiselt erinevad. Ja kas ei ole siiski õige selle kiire hukkamõistu asemel hoopiski katsuda selgust saada natukenegi selles skulptuuris niisuguste kommete tagamaadest, no see selleks, aga nüüd siis lähemalt sellest meie jalgsimatkast. See oli siis niimoodi, et meil oli kaasas kohalik giid ja kõigepealt lasime ennast sõidutada Vamena linnast mõnekümne kilomeetri kaugusele, sinna viis meid üks armetu logisev vana maastur, aga kohale me saime. Ja kui me siis matkama hakkasime, siis oli selles mõttes tore, et ilm oli meile väga kontimööda. Oli novembrikuu, vihma ei sadanud ja päeval oli umbes niisugune temperatuur nagu meil eestis suhet mujal Uus-Guineal on ju lämmatav kuumus seal troopikas, aga siin paljemi orus asub merepinnast ligi pooleteistkilomeetri kõrgusel. Siin oli see ilmastik väga mõnus. Öösiti vahel läks natukene nagu liiga jahedaks, temperatuur langes kuskil 10 kraadi peale. Aga meil oli korralik varustus olemas ja me ei külmetanud öösiti. Ja muidugi need maastikud, need olid tõesti suurejoonelised ja kaunid seal paljeemi korrus, eriti siis, kui hakkasime mööda jalgrada seda oru nõlva mööda kõrgemale tõusma ja vaademots aina avaramaks, siis oli tihti nii, et ühel pool paistis jalge Suurorg ja teisel pool kõrgemal mäeharjad kohati varjatud valgete pilvedega ja nende harjade taga jällegi uued sinetavad mäeahelikud. Ja nüüd seal all orus voolas siis palli emi jõgi päris lai. Ja seal oli neid külasid eriti tihedalt. Aga muist külasid olid ka mäenõlvadel ja ka näiteks lamedatel mäe harjadel, nii et neid külasid, põliseid, külasid oli seal tõesti palju. Ja noh, need rahvad, kes nüüd seal paleemi orus tänapäeval elavad, nende nimetan taanid, laanid ja, ja olid sõnadest nagu Nif nihnav nuh, nuh. Ja nad on tegelikult Toma kommetilt ja keelelt üsna lähedased. Aga ise teevad nad väga ranget vahet, kes millise rahva hulka kuulub ja kõik nad olid seal põlluharijad, koduloomadest, tooli, kõige sagedamini näha sigu ja väikesekasvulisi koeri. Ja me saime natukene ka kõrvalt jälgida, mismoodi see tavaline külaelu seal praegusel ajal käib. Ega keegi seal külas nii väga tööd ei rabanud keegi, midagi kuskil kohmitses siis ikka oma aias või põllulapil seal jätkus tegemist alati. D ja tööd tegid nad ainult käsitsi. Ja tööriistadeks olid siis noh, labidad, kõprad, aiatööriistad, mis meilegi tuttavad. Vaatasin hoolega, et kas mõnel on ka selline mingi väga ürgne noh, oma tehtud puust luust tööriist. Aga ma ei näinud neid. Need olid ikkagi praegusel ajal poest ostetud asjad ja see meeste ja naiste riietusse oli ka üsna argine, samasugune nagu see, mida ma nägin seal ameena turul. No vahel hakkas mõnes külas silmaga neid peenise torbikutega mehi reeglina olid, no niisugused elad, tunud taadid, noh, see oli siis ilmselt neil nagu väärikuse tunnus, et nad vanaaegses kostüümis on. Aga meie giid ütles, tegelikult on neil kõikne vanad ehted ja kostüümid käepärast ja kui näiteks on tulemas niisugused pidustused või festivalid noh, siis nad väga kiiresti panevad need endale peale. No ja muidugi ka siis, kui tuleb mingi järjekordne turistirühm, kellelt on loota raha, aga muudel aegadel on nad üsna argise välimusega. No millised need palee külade majad välja nägid, eks seal oli neid igasuguseid, aga aga väga palju oli siis ka neid täiesti traditsioonilisi kosmikuid. Need nägid välja eemalt nagu tohutu suured ümarad heinakuhjad. See mulje sellest, et, et nende katus oli punutud, siis heinast ja ulatus peaaegu maani välja. Ja nende hittide seinad olid tavaliselt kokku löödud sellistest püstistest puidu plankudest, aknad neil loomulikult ei olnud, elektrit siin ka ei olnud. Nii tonn oli seest hämar ja onni sisse astudes tuli ikka väga sügavalt kummardada sesse ukse alavus oli ikka väga pisike gene ja mõnikord seal oma matka jooksul me ka ööbisime nendes traditsioonilistes onnides. Siiski mitte kunagi koos pererahvaga, seal olid olemas ka niisuguse külalistonnid, mingeid mugavusi sihukeses onnis ei olnud, ainult põrandal ja kõik, aga laotad sinna magamiskotid laiali ja magada on täitsa puhas ja lahe. Aga siis need onnid, kus pererahvas elas, seal oli igasugust sisustust, mõnikord istusime ka seal pererahvaga koos ja seal oli siis niimoodi, et keset murdsid põrandad, Ta oli lõkkease ja selle kohale oli siis riputatud suur pada, kus igapäevaselt siis süüa valmistada. Ja seinte ääres olid siis mingid niuksed, algelised riiulid, mille peal olid majapidamisasjad, mõned olid riputanud ka seina peale ja siis olid ka seal niisugused lihtsad magamis asemed. Aga korstnat sellisel onnil loomulikult ei olnud ja kui tuld tehti, siis pääses suits välja ainult uksest või hoone pragude vahelt. Ja see tähendas seda, et kui sa ise seal onnis sees olid, siis oli ta nii paksult suitsu täis, et hingamiseks Tuuli hoida ennast hästi maadligi, niimoodi köökus. Meil oli see harjumatu, aga kohalik puud olid harjunud. Neile see probleeme ei olnud. Ja muidugi, kui seal onnis nüüd mitu korda päevas tuld tehti ja see suitsu täis oli, siis oli üks tulemused on nii sees, oli kõik tahmunud ja mustaks värvunud. Nii et kui ma seal olin, siis pidi hästi ettevaatlik olema, et millegi vastu ei puutuks, muidu oled kohe tahame, aga koos. Ja no mõnikord oli ka nii, et seal ei olnud parajasti tuld, ei olnud ka suitsu. Aga see õhk seal ehk kas ikka hästi tugevalt Nõve järele. Ja siis ma ise. Ma mõtlesin, et samamoodi pidid jõuga lõhnama meie eestlaste tared seal kusagil 19. sajandil, kui ei olnud korstnaid veel olemas Suitsu taredes. Nii et tegelikult see suitsu ja nõe lõhn, see peaks olema ju meie armsate esivanemate kodu lõhn. Ja kui me seal ikka ringi matkasime, siis igasuguseid, kui me seal nägime, aga ma ei jõua siin kõigest rääkimata, räägin ainult ühest niisugusest, mis väga meelde jäi. See oli siis niimoodi, et sattusime külamehe peale, kes parajasti peenise torbikuid valmistas, oma käega ta tegi seda oma aia juures. Sest aiast sai ta siis seda toormaterjali, et neid kottekasid teha. Ja meil oli ju ka kaasas teejuht, kes siis oskas meid vahendada. Ja kui me seal uurisime ja juttu ajasime, siis saime täitsa pihta, mismoodi see kottekade tegemise kunstis käib. Kõigepealt näitas kohalik mees meile seal aias kasvamas pudel kõrvitsaid. Nendest distennise torbikuid tehakse, välimuselt ei olnud nad üldse meie kõrvitsataimede moodi, kasvasid sõrestiku peal ja väetide otsast rippusid siis alla nagu niisugused poole meetri pikkused vorstid. Ja nende pudelkõrvitsat juures ju sisul ei ole mitte mingit väärtust, ainukene väärtus on tema paks ja puitunud kest. Ja Nets mees noppis neid sealt alla viis lõkke juurde, seal lõke juures oli tal niisugune pikk varras, selle üks ots oli torgatud lõkkesse. Kui varasele piisavalt kuum, siis torkas ta selle kõrvitsa vilja sisse ja hakkas sealt siis ettevaatlikult sisu välja urgitsema. Seni puhastas kannatlikult, kuni olid ainult puhas kest järel. Ja see oligi peaaegu nüüd valmis kottekat niisugusi käis ta siis müümas seal Pameena linnas ja naaberkülades. Ja see oli peaaegu valmis kottekaga, üks asi oli seal puudu, seal puudusid need sümbolid ja märgid, mis seal peavad olema, sest neid panevad oma kottekade peale juba kõik mehed ise, olenevalt sellest, mis hõimu Ta kuulub. Nii et seal vaatavad ise muidugi oskasid juba eemat määrata, mis hõimust keegi mees on, kui ta seda kottekad kannab. Nii et see peenise torbik oli neile seal nagu ID-kaardi eest või niimoodi. Aga nüüd need paljemi põllud, need olid väga arhailise välimusega alatihti. Ja eriti meeldejäävad ja vanaaegsed olid nad siis, kui nad asusid orgude laugetel nõlvadel ja nägid välja nagu hiigelsuured male ruudustikud. No see üks malelaud paistis, see oli tegelikult ühe külainimeste põllumaa ja iga ruutsele sees kuulus siis teatud kindlale küla perele. Ja need põllud nägid sellepärast efektsed välja silmale. Et nende servad olid ääristatud heledad kividega ja siis sellel tumedal põllupinnal sellised helevalged nelinurgad üksteise kõrval see väga meelde. Ja muidugi ka sellepärast jäi meelde, et. Mul tekkisid seosed loetud raamatuga, mida ma enne siia uzginaale tulekut olin lugenud, see oli ajalooline raamat arheoloogidelt. Ja seal oli üks niisugune joonispõllust paljeemi orus 100 aastat tagasi, nii nagu need arheoloogid seal oma väljakaevamisega olid selgitanud. Ja Need olid täpselt samasugused, täpselt samasugused nelinurgad üksteise kõrval. Nii et selles mõttes põldude kuju ja aset, kus ei olnud siin sajanditega põrmugi muutunud. Aga nagu me siin saate alguses juba korraks mainisin, on seal paleemi orus. Neid põlde peetud uskumatult kaua aega ja seda on ajaloolased ka päris põhjalikult uurinud ja ma olen natukene ka selliseid allikaid sirvinud. Ja sealt sain siis teada, et neid põlde on siin tehtud mitte sadu, vaid tuhandeid aastaid. Ja kõige vanemad põllujäänused, mis arheoloogid on leidnud, on üle 6000 aasta vanad. See on imelik, ümberringi on metsad, sood, põlde pole ollagi ja siis aga siin mägede vahel sellised põllud, seal ta põhjendavad ajaloolased, peamiselt niisuguse kahe tähtsama põhjusega üks on see, et, et see paleemi, oru muld on äärmiselt viljakas. See kliima on otsekui loodud põllu pidamiseks täiuslik, aga teine põhjus on see, et Uus-Guinea saare looduses on ülirikkalt taimeliike kellest on väga kerge aretada söödavaid, skulptuur, taimi ja nii ongi papad juba lasta tuhandeid tagasi aretanud skulptuur, taimi, mida nad siis oma põldudel kasvatanud noh näiteks suhkruroog, kõik teavad, mis on suhkruroog üle maailma tuntud magusaallikas või siis banaan jälle meile väga hästi tuntud taim või siis ka sellised troopilised viljad nagu taro ja jamps, mille juured on hästi, kaloririkkad. Kõik need on siin kasvanud ammustest aegadest ja ajaloolased ütlevad, et uskin, hea on üks alguspunkte kogu maailmas, kus need üldse kasvatama hakati. Ja muidugi, kui siin oli nii rikkalikult erinevaid põllutaimi, mida palees kasvatada ja need mullad olid erakordset viljakad, siis loomulikult toitsid nad ära tohutul hulgal inimesi. Ja selle kohtagi on ajaloolased oma arvutusi ja võrdlusi teinud. Ja nad ütlevad, et näiteks kuskil 6000 aastat tagasi oli see inimasustus ja külade tihedus siin paljeemi orus täiesti võrreldav Egiptuse Niiluse, oruäärsete külade asustustihedusega. Ja põnev ju mõelda, et Egiptusest noh, see on ju maailmakuulus inimkonna põllunduse üks hälle. Sellest teab igaüks. Aga kui paljud teavad sellest Uskynio saare keskele mägede vahele peidetud pallieemi urust kus tegelikult ka praegused inimesed on säilitanud teatava osa oma väga ürgsetest kultuurist, kommetest ja uskumustest. Selle enda salvestatud taani rahvalauluga saab see meie tänane saade otsa saade sellest paljemi gurust salapärasest ja iidse põllukultuuriga. Aga nüüd järgmises saates läheme külla Ühele teisele Uus-Guinea põlisrahvale ja see on veelgi ürgsemate kommetega kui need paljeemi oru asukad. Need on siis üks selline metsarahvas, kelle nimeks on korra vaid mina olen Hendrik Relve ja jälle kuulmiseni. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Kuula rändajat.
