Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on igapäevane teadusuudiste rubriik ning sel nädalal sõidame kosmosesse. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe. Ja kes juhtus neid kuulama eile siis? Me lõpetasime jutu sellega, kuidas hiinlased plaanivad järjest uhkemaid, kosmose missioone ja alustamegi ka seda juttu sellega, et mida siis hiinlased viimasel ajal on teinud, nimelt eelmisel aastal käis kuu peal nende kulgur Chang E ja Seer tõi maa peale tagasi paar kilo kuu kivimeid ja see on siis kui esimest korda viimase 40 aasta jooksul, ehk siis pärast Nõukogude USA missioone, kust kuu pealt on materjali maa peale toodud ja nüüd on siis teadlased neid kivimeid uurinud ja saanud üht-teist teada. Nii, Tõnise, eks ole see nii-öelda harukordne võimalus uurida seda kuumaterjali. Kindlasti tekitas teadlastes omajagu elevust. Et jah, tõesti, Kuu kivimeid, nagu sa ütlesid, on Maale toodud Apollo lendude käigus ja ka nõukogu guugolgurite poolt. Ja neid on hästi põhjalikult uuritud. Aga noh, nagu ikka, et maa peal siin ringi käies on näha, et, et see kivimid geoloogia on hästi-hästi mitmekesine ja sama kuul. Ja see koht, kus kohta siis hiinlaste kulgur maandus Huundus see on üks hästi niisuguse noore pinnamoega piirkond kuu pealt nimetatakse tormide meheks. Ja seda tegelikult on maalt hästi näha palja silmaga ka. Et kui vaadata täiskuu öösel seda täiskuud, siis kuu nii-öelda vasakul poolel on siuksed hästi suured tumedad laigud, neelda Kuu mered ja see kõige nii-öelda vasakpoolsema serva lähedasem suur tume laik ongi tormide meri. Ja sealt siis hiinlased tõid sellist nii-öelda värsket kraami, võib nii öelda. Just värsket kraami siis kahes mõttes, et just äsja umbes aasta aega tagasi, et eelmise aasta novembri lõpus detsembris nende emissioon toimus ja värskelt ka selles mõttes, et see kivimid on vulkaanilist päritolu, mille proove ja siis toodi. Ja see on siis kõige noorem pulkanism arvatavasti, mis kuul asetan üldse leidnud. Et arvatakse kraatrite hulga põhjal, kui palju kraatreid seal Kuu pinnal. Neid ära lugedes Kuu orbiidil tehtud fotode pealt näiteks on on siis võimalik hinnata, et kui noored või vanad mingisugused pinnavormid on ja, ja et need on jah, arvatavasti arvati, et need on umbes seal võib olla ligi kolme miljardi aasta vanused. Et siis on seal laava või, või see sula sulakivim on tahenenud. Aga nüüd nendest uutest proovidest leiti, et tegelikult on see miljardi aastat noorem, et umbes kahe miljardi aasta vanused hästi nooreks tuntav. No eks nii maa kui kuu on mõlemad vist umbes neli ja pool miljardit aastat vanad, no meil siin maa peal nii-öelda vulkaanid purskavad, et jätkuvalt siin ja seal ja me teame, et ka mujal päikesesüsteemis on vulkaan olnud marsil ja veenusel kuu peal aga siis mingil hetkel nii-öelda see vaibus seal. Peale niimoodi, et kuul kõigepealt lamda kroonikat ja koon nii pisikene taevakeha, et ta on lihtsalt ära jahtunud. Ja et see oligi tegelikult mõningane üllatus, et kuidas see nii kaua see kuu kuumana püsis, et seal said üldse vulkaanid toimuda, Volkanism aset leida. Nii et see tegelikult nii-öelda paneb täitsa tõsised piirid erinevatele kuu tekkimisega ja q, noh, ütleme siis arenguga seotud sugustele, teooriatele. Aga praegusel vulkaane ei ole, nagu sa ütled, et nad on, nad on jahtunud ja me saamegi ainult nii-öelda vaadata neid, neid jäänuseid. Aga ega me ju ei tea, miks ta siis nii-öelda oodatust kauem ikkagi kestis. Nii Teataja ja eks nüüd siis saabki uurida ja noh, arvata on, et nüüd hakatakse pöörama sellele küsimusele veel nagu ekstra tähelepanu, sest see oli nagu natukene ootamatu avastus. Ja tegelikult noh, nendest uuringutest seal on mitu-mitu uuringut nende kivimite põhjal tehtud ja on siis leitud tegelikult, et jah, et, et seal ka nendes skeemides on natuke vähe vett võrreldes muude kivimitega vanematega näiteks Apollo missioonide käigus toodud üsna mägistest piirkondadest mõnedest et, et on tunduvalt vähem vett, mis on tegelikult kooskõlas sellega, et seal püsis väga nagu kuum see kaua aega. Et see vesi on ära auranud, piltlikult öeldes, aga jah, et see on põnevad, nii-öelda planeeditekke või, või taevakeha tekke teooria testimise proovikividel. Aga nüüd on ju nii-öelda kuu sisse ei ole ju saanud vaadata, et me olemegi, on neid nii-öelda pinnaproove ja meil ei ole ühtegi sellist seadet seal olnud, mis nagu tõsisemalt sügavamale näeks. See hiinlaste proovi võtmine oligi võib-olla kõige sügavam, sest nad võtsid puursüdamikuga proovi. Aga kuul on ka seismograafe ja nende abil on võimalik enam-vähem nii-öelda aimu saada, kuidas kuuse eest on ehitatud, et kui näiteks meteoriidid kuubele kukuvad, siis tekitad kuuvärinaid ja vot, kuidas need kuuvärinat siis seal levivad ja sumbuvad selle põhjal võimalik teada saada. Nii enam-vähem vähemalt et, et mis seal kuu sees võiks olla, kui suur tuum on ja millest seal eelnevad kihid võiks koosneda nii arvata arvatavasti? Aga räägime siia otsa veel ühe ka üsna värske uudise siin paar nädalat tagasi startis üks NASA järjekordne kosmosesond nimega lussi ja see on samamoodi Sundmis nüüd järgmised 12 aastat. Ta lendab ringi, sõidab sinna peaaegu Jupiteri juurde välja ja hakkab uurima sealseid asteroide. Ehk siis samamoodi ka viis, mis nagu aitab meil natukene aru saada, et kuidas meie päikesesüsteem on, on kujunenud ja mis on nii-öelda selle elulugu olnud. Kui suurem osa asteroide eeldab meile lähemaid asteroide vähemalt asuvad Marsi ja Jupiteri vahel siis võib muidugi küsida, et aga miks nii kaugele sõitnud, miks Jupiteri orbiidile sõita üldse. Aga iga sihukse kahe kehasüsteemis on siuksed punktid, kus nende kahe keha külgetõmbejõud on võrdsed. Ja kaks nendest punktidest on tavaliselt siis noh, need kaks keha tiirlevad ümber üksteise ja siis ühe keha orbiidil näiteks samorfiidi peal, kus see noh, näiteks Jupiter ja nendesse punktidesse meie päikesesüsteemis on kogunenud arvukalt noh, arvatakse umbes 10000 pluss asteroidi. Aga nüüd need asteroid on sinna kogunenud sellel ajal, kui päike süsteem tekkis. Et need asteroidid tõenäoliselt ei ole kunagi olnud väga lähedal päikesele. Nii et need on noh, nagu siuksed, ideaalsed ajakapslid. Et ja noh, seesama Liussi on siis ka tegelikult kahe sellise noh, nii-öelda ühest küljest, inimese eellane lössi, umbes kolme miljoni vanune fossiil, mis on leitud, eks ja siis Ja siis see biitlite kuulus laule, lussindus, kaevu taimons, eks ole, et just, et mille järgi see fossiilsus nime sai. Nii et, et need on siis fossiilib taevas. Ja, ja kui me ei tea neid tulemusi, eks ole, ilmselt see sundseal nagu midagi tagasi ei too, ta oli nagu lihtsalt vaatab, mõõdistab neid, uurib lähedalt ja, aga kas me nagu oskame juba eeldada, et noh, mida me sealt siis nagu oodata võiksime, et mis tulemust me tahame? Ma arvan, et kindlasti saadakse sealt igasuguseid põnevaid asju teada, juhul kui ütlen sel juhul, kui lõpuks aga jah, külastatakse kaheksat asteroidi ja, ja tegelikult see Ljuši saab lennata noh, nii-öelda selle kahe asteroidide nii-öelda parve või pilve vahetud põhimõtteliselt lõpmatuseni, et nii-öelda see esimene missiooni kestus on siis 12 aastat, nii et ta külastab ühte, siis tuleb maa juurde tagasi ja läheb teise juurde ja noh, niimoodi edasi-tagasi maa vahendusel peaks ta siis käima ühe selle asteroidi pilve teise juures. Aga jah, et ikkagi koostised, millest nad koosnevad, millised nad välja näevad. Ühesõnaga, põhjalikud detailsed uuringud selle kohta, mida üks asteroid endast kujutab. Aga see juhul, kui oli siis see, et, et nüüd see Ljuši lendab sinna Jupiteri noh, ta veel ei lenda Jupiteri poole, aga ühesõnaga, et ta juba on kosmoses juba ta teele asunud. Aga on tekkinud probleemid ühe päikesepaneeliga. Et see ei ole avanenud. Ja see Liussi on selline kosmoseaparaat, mis oma energia saab päikeselt tervenisti. Ja noh, nüüd praegult uuritakse, kui palju ta siis on avanenud see päikesepaneel ja kas seda on võimalik, noh, ma ei tea, rohkem avada veel või nii-öelda kokku panna natukene jälle päris lahti teha ei ole nii-öelda päris pilvitu sellel jusi teekond. Hoiame siis lussile kindlasti pöialt, sellepärast et tahaksime väga teada saada, mis need väikesed ja vanad fossiilset asteroidid siis meile rääkida võivad. Aga selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Tõnis Eelmäe. Täname kuulamast ning jätkame kosmoseavaruste avastamist ja mõista püüdmist juba homme samal ajal samas kohas kõike head. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
