Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadio kahes alustab puust ja punaseks teadusuudiste rubriik, mis siis sel nädalal seilab avakosmosesse ja uurib, mida põnevat astronoomid on selle kohta teada saanud. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos aitab asju puust ja punaseks teie jaoks teha. Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe. Eksoplaneedid on, on teema, mille juurde me siin saates ikka jälle tagasi tulema, sest neid aina leid saadakse juurde aina huvitavamaid, aina põnevamaid ja, ja seegi kord päris mitu tükki, nii et meil oli osa raskusi väljavalimisega, millistest teile seekord rääkida. Aga mõtlesime rääkida sellistest planeetidest, mille kodutäht ei ole enam olemas või, või see on nii-öelda oma elu lõpetanud, et asi, mis, mis meiki ootab ees, eks ole, meie päike siin kusagil nelja, viie miljardi aasta pärast põleb ära paisub, muutub erinevateks käädvusteks ja, ja eks siis on küsimus, et aga mis siis saab nendest planeetidest selliste tähtede ümber ja nüüd on neid paar tükki leitud ja need räägivad meile siis oma lugu. Mis lugu on Tõnis? See lugu on jah, selline, et on kaks siukest võib olla noh, esmakordselt asja. Et üks nendest on siis selline, et meie linnuteest leiti selline planeedisüsteem, kus planeediks on niisugune jupiterist natukene suurema massiga planeete. Aga see täht ei ole mitte noh, selline tavaline täht nagu meie päike, vaid kõdutäht mida nimetatakse valgeks kääbus, eks. Et see on ka siis sellist tüüpi objekt, milleks päike muutub. No ütleme võib-olla kaheksa miljardi aasta pärast, et kui ta on nii-öelda oma tuumakütuse ära kulutanud oma keskel ja visanud oma selle gaasikihi nii-öelda sealt tuumapealt minema, vot siis jääb niisugune maa suurune hästi-hästi kuum vähekene järgib hästi, pisike näeks hästi kuum. Ja noh, mis siis saab päikesesüsteemist, ega seda, neid teooriaid ja mudeleid on palju. Et, et see on siis nii-öelda esimene selline kinnitus, et jah, planeedisüsteemid võivad sellise sündmuse nagu siis tähe kustumine piltlikult öeldes võivad vabalt üle elada. Ja, ja et see võib olla ka täiesti detekteerib tav kosmonistelt kaugustelt. Valged kääbused on väga väikese heledusega. Jah, et ega see tähti sellel planeedil enam seda valgust ja soojust ei anna, nii nagu päike meile annab, et nii-öelda kogu see süsteem on selline. Tundub, et kõle ja hüljatud. See valge kääbus on jah, ikka väga, väga palju nõrgem võrreldes noh, ütleme, kui see planeet oleks. Ma ei tea, samal kaugusel kui maa päikesest, siis ma arvan, et see annaks isegi nii palju valgust, kui täiskuu annaks. See on ikka väga nõrk. Aga, aga hästi huvitav on see, et, et sellel täht on väga nõrk, eks, et kuidas ta siis leiti sealt umbes 5000 kuni 8000 valgusaasta kauguselt. Teda leiti hoopis huvitavalt, et on selline efekt nagu siis gravitatsiooniläätseefekt ja see leiab aset siis, kui on noh, tähtede puhul näiteks, et kui on mingisugune kauge täht ja selle väga kauge tähe ja meie vaataja suunalt väga-väga lähedalt veel täpselt üle selle vaatesuuna liigub mingisugune teine taevakeha, no näiteks täht selle tulemusena selle hästi kauge taevakeha heledus kasvab, võib isegi mitusada korda kasvada. Ja, ja siis ta muutub nähtavaks tänu sellele. Ja, ja nüüd selle valge kääbuse. Et üldse jõuti selleni, et valge kääbus, see lugu oli siis tegelikult niimoodi, et, et juba 2010. aastal leiti see gravitatsiooniläätse sündmus seda vaadelda igasuguste suurte teleskoopidega, lõuna, poolkeral ja veel ka aastaid hiljem siin 2015 16 18 maailma suuremate teleskoopidega just taheti teada saada, et mis täht see oli, mis tekitas selle gravitatsiooniläätseefekti sest selle tähe ümber leidetan planeet. Ja vot kui tähti planeet koos liiguvad noh, nii-öelda selle hästi kauge tähe eest läbi, siis tuleb sihuke hästi spetsiifiline hästi erilise kujuga nagu heleduse muutus. Me saame maa pealt seda mõõta, jälgida seal ma ei tea nädalate jooksul. Ja noh, leiti, et jah, et seal on täht, mille ümber eksoplaneet. Ja kui siis aastaid hiljem maailma parimate teleskoopidega ikka ei leitud mitte midagi siis noh, nendest gravitatsiooniläätseefekti, noh, ma ei tea, parameeter sellepärast ei ole võimalik hinnata, et see on umbes poole päikse massiga täht ja seal ümber Jupiteri-suurune planeet seal mingisugusel mõne astronoomilise ühiku kaugusel. Aga tähte ei ole näha kuigi noh, niisugune poole päikese massiga täht peaks olema tavaline täht, peaks olema näha. Ja, ja siis jõuti järeldusele, et see ei saa olla midagi muud kui valge kääbus, niisugune kaudne viis, aga noh, tundub, et, et see on nagu ainus võimalik selgitust. Ja sa mainisid, et teine eksoplaneet, mis, mis avastati lausa esimene, mis, mida ma olen suutnud tuvastada väljaspool meie galaktikat. Et seda ma kujutan ette, on ju nagu veel raskem leida, et kui me tavaliselt need avastamismehhanismid nagu tuginevadki sellel valguse mõõtmisele ja kui nagu planeet sealt eest läbi läheb ja varjutab, et siis me nagu näeme, et aga, aga no nii kaugelt on see juba praktiliselt võimatu. Ja need noh, teistes galaktikates on, kuigi see on suhteliselt lähedane galaktika meile see on nii-öelda veekeerise galaktika M, 51, kui mõnele kuulajale midagi ütleb ja seal on tõesti kõik tähed, mis seal galaktikas on neid põhimõtteliselt kõige kõige kõige heledamaid tähti, on võimalik maa pealtnäha üksikuid tähti seal. Aga need on väga nõrgad ja seda eksoplaneet, kui läheks sealt tähest läbi sadama, ei näeks teiste galaktikate massiivseid tähti osasid on võimalik jälgida röntgenkiirguses. Ja sellele antud juhul siis ongi niimoodi, et et seal on kas must auk või neutrontäht, mille ümber on tavaline suure massiga täht ja millelt aine siis voolab sellele Neyotokond ahelad mustale augule, noh kah kõdutähed, eks. Ja siis seal kodutähe ümber tekib väga intensiivne röntgenkiirgus, mida maa pealt või noh, mitte maa pealt, aga orbiidilt kosmoseteleskoopidega on võimalik vaadelda. Ja, ja siis avastati, et ühe sellisel allikal on varjutus. Et see katkes röntgenvoog või vähenes noh, mingisuguseks ajaks. Ja see oli siis kooskõlas sellise noh, nii-öelda võimalusega, et seal selle nii-öelda kõdutähe ja tavatähe ümber või seal süsteemis on võib-olla sihuke Saturni mõõtu planeet suhteliselt kaugel oma tähtedest, mis liikus selle röntgenkiire vihust läbi kui me maa peal maa ümbert seda vaatlesime. Nii et jah, niisugune veel üks huvitav võimalus, kuidas planeeti avastada. Ja no ongi, et ega need on lihtsalt selle Vartskotab põhjal me väga palju selle planeedi kohta ju teada ei saa, et, et nii-öelda kui me valguse varjutuse kaudu seda uurida saame, et siis me saame enamasti ikkagi pisut rohkem informatsiooni, aga ka röntgenkiirguse kaunist, pisut keerulisem. Tõepoolest jah, et, et ainult nii-öelda suurus umbkaudu ja noh, see, et niisugune asi seal on olemas, et, et jah, et mingisugust spektrit selle abil ei ole võimalik põhimõtteliselt saada selle eksoplaneetide atmosfäärist. Et me lihtsalt teame, et seal on planeet, aga me teame, et teistes galaktikas on kahe eksoplaneedid, nii et asi seegi Et seda võis eeldada, aga alati on hea saada see tõesti see kinnitus selle kohta siiski nii et et on planeedid, et kõikjal ja see, kas neil on elu või millist elu jääb alati selliseks nii-öelda ahvatlevaks küsimuseks, me läheme praegu veel vastust anda ei oska. Aga mida rohkem planeete avastame, seda paremini me teame, kust neid siis otsida. Aga siin oligi tänane puust ja punaseks stuudios koleski Adonis Eelmäe täname kuulamast. Ning sel nädalal on meil teie jaoks veel varuks üks kosmoseuudis ja selle jaoks, palun tulge tagasi, homme. Raadio kahe eetris samal ajal samas kohas kõike head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
