Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on Kadri kiisel. Täna oleme Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilastega Energia avastuskeskuses avastamas Eesti müütilisi olendeid. Eelmine kord saime teada, et teinekord võib soodus näha suukolle. Uurisime mikroskoobi all Uus-Guinea hiidraagritsikad. Käisime pimeduse kambris. Millised müütilised olendid meid veel ees ootavad. Kuuledki kohe. Näkan eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatu heid veekogu kaevu äärde ja püüad hinne uputada. Usuti, et näkkesine enamasti naise kujul, kuid võib moonduda Ennast ka erinevateks esemeteks. Sõna näpp on eesti keeles. Germaani laensõna tuleneb ühe oletuse kohaselt hindo rööpas tüvest mis tähendas teiseni teiste oletuste kohaselt naastu, mis tähendab surnud. Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias. Näkiga sarnane tegelane on Lääne-Euroopa mütoloogiast tuntud kuid väga ammuse algupäraga veeolend inimese peas ja keha ning kala saab aga Rootsi. Rahvapärimuses on näkku halvasti inimese rull esinev üleloomulik olend, kes mängib viiulit. Slaavi rahvaste usundis said näkineidudeks uppunud naised ja tütarlapsed harvem muud loomulikku surma surnud nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid omas juukseid katma või palmi õitsema ja patsi punuma. Siin on selline suur mannekeen, kellel on kalasaba ja on poisikesi majutavad nuppu, siis näki liigutab saba. Seina pealt võib lugeda, et selle saba liigutamiseks on kasutatud Neuma silindreid. Mis vaade, mis võimaldab õhusurve abil asju liigutada. Ja ma arvan, et see, mis me siin need helid, mis me kuuleme, on see näkide laulmist tahtsin. Mina arvasin, et näkkab, ehkki printsessi juttudes kuskil, kui ma väike olin, et tal mingi hästi ilus ja aitab, ei see mina ka, arvasin, et nägin sellised head ja ilusad. Ma arvan, et te olete Disney multika vaat Ariel näinud ja selle mõju all. Vanades eestijuttudes on näkid pigem kurjade meelitavad inimesi lihtsalt ette, et neid ära uputada. Lähme edasi, jah. Nii tartu vaim, ütleb silt seinal. Keegi ei ola tartu vaimu näinud, väideldavalt hõljub ta ainult Tartu kohal, kindlasti seal Tartu vaimsijad, koolitarkuse arukuse, aga, aga tasakaalukuse sisemise haridusega on ka arvatud, et Tartu välju kehastavad üliõpilased, noored tihti saab Tartu vaimu kehastuseks mõni Tartu Ülikooli õppejõud, vibrafess. Nii, nüüd tuleb mikrofoni öelda märksõnu, mis Tartuga seoses meelde tulevad ja ekraanid saab vaadata, millise pildi arvutis ei peale joonistab. Siin tehakse selle eksponaadiga heli nähtavaks antakse Tartu vaimu sõnalisele väljendusele, kuju. Nii, siin on nüüd mikrofon ja Karl ütleb siia erinevaid sõnunandi vate, mis ekraan näitama hakkab, meile Tartu on vähe kõrgemaks läksid need ülemised valged jutid. Ütle korra uuesti sama sõna, vaatame, mis all teeb ka Tartu ülikool. Siin tuli selline kala roots nagu siia. Vanemuise teater tuli teistsugune, selline Ziggy, sakiline punaste ja Tartu. Lihtsalt Tartu, see on vist see sellised väiksemad rootsukesed nagu midagi pikemad näiteks toomemägi vaadata väga pika, et niisugune nagu vesi lenduks. Mõtleks midagi eriti pikka välja. Tartu on väga ilus koht, naasin tulidki, üsna pikad sakid, päris laiad ka. Sellised mustrid moodustavad siia. Tartu mänguasjamuuseum natukene. Sellised tugevamad ülikoolis on head lapsed. Oh, see on kohe väga võimas. Tartu Ülikoolis on nii palju häid lapsi, et keegi ei oska kokku lugeda, mitu head last seal on ära tilkunud, väga kaunis muster ilmneb siia. Ma võiks midagi laulda ja laulmisega võib ka veel proovida, keegi mingeid tartu laulu teab, on selline laul, kauneim linn on Eestis Tartu, teate, seda laulu ei pea seal Raimond Valgre laul, laula. Kauneim linn on Eestis Tartu Emajõe kalda peal. Siin on võimas asi kohe, see oli nagu ka soomusikka sihuke suure kala lesta soomuseks. Väiksele. Tehnoloog tooge kohta on kirjutatud, et helisab kujutada pildina ehk spekto grammine ja siin ongi tehtud arvuti abil tartu vaimu heli nähtavaks. Spekto gramme kasutatakse vaalade ja nahkhiirte häälte uurimisel. Nii saab teada, milline vaal või nahkhiir parasjagu just häält teeb. Edasi lähme edasi. Siin on salasilmpallid rähvades üks hea ja halva silmaga inimesi. Ja silmaga inimene on justkui haiges, kes oma pilguga sulle õnne toob. Haiksin võib siin aga ära needa või kaetade, nagu vanad inimesed ütlesid, justatakse kõikvõimsaid, niinimetatud särasilmi, mille pilgu eest keegi ei pääse. Tänapäeva tehnoloogia ajastul võib see isegi tõeks osutuda, et linnakeskkonnas jälgivad meid tõepoolest igal pool kaamerad. Kas teil ei ole vahetevahel siukest tunnet, kui te üksi olete, et keegi nagu ikka jälgiks? Minul oli ükskord niimoodi laagris olime, siis oli siin keegi rumal oli joonistanud sinna seina peale ühe sellise silma siis kõik tüdrukud kartsid, et see silm on mingi kuri silm, keegi ei julgenud seal kämpingus ööbida. Ja pimedas on üldse tihtipeale mingit, kas tooli leinile visatud riided või midagi, tundub, et hoopis mingid olendid seal toas, eks ole. Mulle tundub, et suvel oli hästi pidanud, ma tulin saunast ja siis nahkhiir nendes hästi lähedalt ust mööda ja ma pidin jooksma, jooksin metsa. Aga kuna ma seda nagu oleks mul nagu järgi hakanud tulema, aga tegelikult need olid, langevad lehed, mis olid tuule hästi kõva, tuul oli. Ja siis ma põhimõtteliselt jooksin tükk aega ja mets tundus kõige turvalisema kohane kurioossem. Jah, on küll, ma ei mõelnud sellele nii, aga vaatame, mis siin teha tuleb. Siin tuleb lihtsalt istuda toolile ja vaadata, kuidas salasilm sind näeb. Ja ühed suured silmad on meil. Nüüd vaatasid põhja konn põhja konn Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 1866. aastal kogumikus Eesti rahva ennemuistsed jutud ilmunud muinasjutupõhja konn üleloomulikust talendist koletis põhja konna aluseks on Eestiski populaarne tarne rahvusvaheline muinasjututüüp lohetapja. Kuid August Annist arvates soovis Kreutzwald lahe omadused eestipärasemale oleva seal üle kanda, mõeldes selleks välja põhja konna. Lennart Meri põhja konna müüti seostanud kas Saaremaal Kaali järve kukkunud meteoriidilegendidega? Legendi kohaselt valves Saaremaad koletis, päikes jõgi ja kes neelas langeva päikese ehk põleva meteoriidi. Kreutzwald kujutab põhja konna hiiglaslikku alevusena, kellel oli härja keha, konnajalad ja mao sabapõhjaga. Keha oli kaetud kivist rauast tugevamate soomustega. Tema silmad hülgasid Helledamini kui küünlad põhja. Konn püüdis kõik Enda teel, hävitaja kajas soost välja, tulge suitsu. Nagu sünnib teisteski lohe tapmislugudes hävitas põhja konnakangelane kavalust appi võttes, mis siin teha tuleb. Energia avastuskeskuse põhja konn püüab samuti kõik katki hammustada, mis tema teele satub. Anna rauda ja varbade vaheldkonnale Poolat ja vaata, kuidas ta selle katki hammustab. Jõud, mis põhja konna läti katki hammustamiselt rakendab, on sama, millega keskmine ahoi oma saaki hammust. Noh, ja nüüd siin lähevad proovima. Aa siin on sellised suured metallist nagu luuad, tehtud, kus on suured sakid ka sees ja hulk puuoksi. Ja need lõuad liiguvad siin lahti ja kinnipõrand on puupudi juba täis, sinna. Tublisti. See võib päris hirmus olla, kui selline hai tuleb, sul. Siin peab nuppu vajutama, need lõuad laksutavad kinni. Taimetoitlane närbub ja siin on tõesti katsetatud ikkagi, kui mitte ainult nende puutükkidega. Põhja konnale lõugas. Neumo silindreid Leama silindrid on seade, mis võimaldab õhusurve abil asju liigutada. Sellist tehnoloogiat läheb ja näiteks mitmesuguste seadeldiste sulgemiseks ja avamiseks näiteks bussi uksed ning teades detailide sorteerimiseks. Samuti liigutatakse niimoodi suuri tööstusroboteid. Aga kui te seda nuppu vajutasid ja vaadake, mis teid põhja konna Neid lõugu liigutab, see ongi ju nagu bussiuste küljes on ka samasugune pump nagu, nagu pumpet, samasugune. Kui see kolin kõrvale jätta, siis see susi, mis sealjuures on ka täpselt samasugune nagu bussis enne uste sulgumist, ma kardan, ma näen õudusunenäolised. Tihe küll hirmud bussiuste vahele jääda. Kui tal oleks selliseid hambaid Homme samal ajal saad teada, milleks vanasti virmaliste taevasse ilmumist peeti ning ka seda, kas maailmas on päriselt olemas verd, imevad nahkhiiri Energia avastuskeskuse näitust. Eesti müütilised olendid uurisid Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilased ja toimetaja Kadri diisel.
