Uurimuse autori Piia jõulusõnul uputati keemiarelvi Läänemerre pärast teist maailmasõda mil riikidel oli neid järsku suurtes kogustes, kuid mida nad 1925. aastal jõustunud Genfi protokolli järgi poleks tohtinud omada. Keemiarelvasid on siis jah, 50000 tonni arvatakse nuputatud ainuüksi Läänemerre ja nendest siis 15000 tonni on siis geeneril aineid, ehk siis see ohtlik aine, mis on seal sees. Lisaks keemiarelvadele ka taimemürkide levikut uurinud jõul ütles, et tema töö uuenduslikkus seisneb varasemast kiiremas analüüsi metoodikas, mille jaks kasutati muu hulgas põlevkivi tootmise kõrvalproduktidest valmistatud pulbrit. Vilari Liproporeisile põhinev metoodika on selle nende Sis laguproduktide analüüsimiseks mida on võimalik siis kasutada ka viiega partatiivsele kujul, ehk siis võtta kaasa instrumendiga instrument merele ja otsemerede alal. Lisaks kiirusele pööras värske doktor tähelepanu analüüsimeetodite keskkonnasõbraliku selle näiteks, kui tavaliselt kulub ühe proovianalüüsiks liitrite kaupa keskkonda kahjustavaid lahusteid, siis uue lähenemise puhul piisab poolest milliliitrist metanooli, st üks suuremaid keemiarelvade uputus kohti asub Läänemeres Bornholmi saare juures kus värske doktor koos kolleegidega 2016. aastal ekspeditsioonil käis. Teadlase sõnul on mitmeid keemiarelvaõnnetusi tuvastatud seoses näiteks Taani ja Rootsi kalameestega. Kestraalimise käigus keemiarelvadest pärit sinepigaasikogumeid kogemata välja on tõmmanud. Samuti võib inimese tervist ohustav sinepigaas tulla halva üllatusena. Näiteks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajajatele räägib pia jõul. Keemiarelvade keemiarelvaainete puhul ongi see, et, et need, mis on just need Läänemerre uputatud kemikaalid on kõige rohkem uputatud sinepigaasi ja sinepigaasisegusid. Sinepigaas on siis selline ühend, mis tekitab rinna tema surma refekt ongi selles, et IRL on sellest pille nii meie siseorganites kui ka naha pinnale. Sellest tekivad siis iga põletikud ja asjad samamoodi kopsukoes.
