Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal ligi 270800 Eesti inimeste, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuusissetulek oli väiksem kui 631 eurot. Sissetulekuks loetakse nii palga kui ettevõtlustulu pensionit, toetusi, hüvitisi, rendi- või üüritulu. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo ütleb ette suhtelist vaesust polegi võimalik kaotada. Kui mul on leibkonnas mitu inimest, meil ütleme 631 eurot tonni leibkonna liikme kohta, tegelikult see võib ju päris hea summa alla ja sellest on võimalik end ära elatada, kui naaber teenib veel rohkem korpusse. Mina oma 631 euroga kuus olen ebavõrdsemasse olukorras ja seda on võimalik ainult siis ära kaotada, kuid terve ühiskond saaks täpselt samasugust sissetulekut. Suhtelise vaesuse arvutamisel mängib aga suurt rolli leibkonna koosseis. Kui meil on perekond, kus on isa, ema ja kolm last isa ema tugevasti täiskasvanut, üks laps juba kaheksateistaastane ja see on kolmeteistaastane, kuueaastane laps. Et kui nüüd see pere ostab näiteks külmkapi või pesumasina, siis nad ei osta ju igale inimesele eraldi seda külmkapp ja pesumasinat. Või isa või ema teeb suure potitäie või siis ilmselt on suur tõenäosus, et isa sööb suurema portsjoni, kui see kuueaastane laps. Ehk siis selle tõttu kasutamegi tarbimiskaale. Ehk üks täiskasvanu tarbib oluliselt rohkem kui väike laps. Absoluutses vaesuses elas möödunud aastal ligi 28700 inimest, mida on pisut vähem kui aasta varem. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuusissetulek oli elatusmiinimumist väiksem ehk väiksem kui 220 eurot inimese kohta. Ehk need inimesed pole suutelised end ära elatada. Nii suhtelises kui absoluutses vaesuses on peamiselt vanuses 65 pluss inimesed ehk need, kes elavad ainult pensionist. Teiseks, noored ja üksikvanemad. Me nägime, et üksikvanemate hulgas oli 2020. aastal rohkem töötuid kui 2019. aastal ja ka sellepärast madalamad sissetulekud Kolmas grupp on ilma jäetuses elavad inimesed ehk need, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas levinud hüvesid lubada. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetust ja 65 aastased ja vanemad elanikud. Ja mille osas siis inimesed ilmajäetust tunnevad, on eelkõige just ettenägematute kulutuste osas, aga ka kord aastas nädalast puhkust ei saa inimesed endale lubada, kusjuures see ei tähenda seda, et nad tahtsid kaugele maale Palm nii alla sõitma, puhkust veetma, vaid juba vabalt olla ka sugulaste juures, kus iganes, peaasi et sul oleks võimalus lihtsalt olla nädal aega kodust eemal, selle osas siis pea 20 protsenti Eesti elanikkonnast kindlasti, et nad ei saa seda endale lubada ja peamiselt just vanemaealised jäävad, tuntakse puudust selle osas, et ei saada välja vahetada enda erinevaid mööbliesemeid, näiteks.
