Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, head kuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios robootika spetsialist Heilo alti. Ja võtame jutuks viimased tehnoloogia uudised. Kuigi ilmad lähevad meil siin üha jahedamaks, siis meie räägime täna hoopis soojusest. Nimelt teadlased on leidnud uue viisi, kuidas soojust saab liigutada, aga samas ka blokeerida. Heilo, miks üldse on vaja soojust? Liigutada Ma ma alustan sellest, et kui ma seda uudist lugesin, siis mul tuli meelde üks võib-olla isegi põhikoolifüüsikasse või, või on see gümnaasiumi füüsikas vahet ei ole, et energia ei kao ega teki iseenesest Vaideta muundubki ühest liigist teise ja, ja see on ka soojus, on sellepärast vaja liigutada, et ükskõik, mis me teeme tekitab soojust, et mitte ainult inimese enda liigutamine, aga ka kui me kasutame noh, üks kõiki telefoni sülearvutid, siis elektrivool, mis läbi nende kiipide ütleme siis seal voolab või, või läheb. Ja kuna kõik, et kiibid on viidud hästi väikseks ühele väiksele pinnaühikule mahuks hästi palju transistor ära, siis loomulikult kui sa juhilt energiat läbi üha väiksema nii-öelda sellise maid ütleme pudelikaela siis seal ikkagi energia peab kuidagi vabanema, keda vabanebki siis nagu soojuse näol, aga soojus sealt nüüd ära ei juhi, mis sa arvad, mis sülearvutiga juhtuks? Kusjuures selle sülearvuti? Näite peale kohe mõtlesin ka, sest kui ma seda näiteks põlvede peal hoian või nii-öelda süles, siis tihtipeale see ikkagi läheb päris kuumaks sealt alt ja siis ma saan aru. Et nüüd on midagi valesti ja tuleb see panna kuskile tasasemale pinnaleta jahtuda, saaks ilmselt kuumeneb üle kuidagi lõika kuumeneb üle ja ja kuigi on olemas ka sellised ägedad nii-öelda alused, et sa saad selle oma jalgade peale panna, trauma, ventilaatorit seisata, jahutab sülearvutid, siis no olgem ausad, ega sa seda ikkagi kaasas igal pool ei kanna, et. Ja, ja see kui sülearvuti üle kuumeneb, see ikkagi tähendab ka seda, et ka tema nii-öelda aku elu eal ei mõju see hästi samamoodi nende kiipide elektroonika puhul, et et eks see mõjutab ikkagi ka selles mõttes nende eluiga. Ja, aga kui me nüüd suudaks seda soojust kui teiselt efektiivselt ära juhtida, siis me kahtlemata öelda kasutaks neid seadmeid võib-olla pikemalt. Me säästaks läbi sellega loodust, keskkonda, et, et me ei tarbi seda kõike nii palju, et selles mõttes see, millega teadlased selle materjaliga välja tulnud on, see on ikkagi selles mõttes uude. Kas praegu sisse sülearvuti, mis mul siin ees näiteks on, kas see siis ei juhi ise soojust, kui sa ikkagi alt kuumaks läheb, ikka ikka juhib, ta on sisseehitatud sellised kanalid ja õhu liikumised, et, et ta selle, selles mõttes ongi õigete sealt alt kuumaks läheb, sellepärast et ta püüabki seda soojust endale, selle emaplaadi seest või sealt seest välja juhtida läbi nende väikeste õhukanalite aladid. Tihtilugu on ju see probleemiks, et kui, kui neid puhastades nakat lähevad tolmu täis ja siis nad ei juhi soojust enam nii hästi. Et aga tulles selle juurde, mida need teadlased tegid, siis nad tegid sellise ägedam materjali mis on ühteaegu nii soojusjuht kui ka isolaator, ehk ta hoiab hästi soojust kinni. Ja, ja nad väidavad, et looduses sellist sellist teistsugust materjali ei eksisteeri, mis suudab olla ühtaegu mõlemat. Miks ta peaks olema ühtaegu mõlemalt? See on hea küsimus, otseselt sellele vastust ei tulnud siit artiklist välja, aga ise ma mõtlesin ja nii palju, kui ma aru sain, siis nad ütlesid seda, et kui sul on soojust võimalik nii-öelda ütleme, et Sul on mingisugune soojusallikas ja seal on vaja lihtsalt suvaliselt ära juhtida teatud suunda siis tänu sellele materjalile sa suudad suuna sellele soojusele anda, nii et ta liigub ainult ühes suunas välja. Et kui me võtamegi selle näiteks sülearvuti ja me tahame lihtsalt mööda seda giidipinda soojus ainult ühele poole juhtida, siis me selle materjali abil saame seda teha, aga teisele poole soojus välja ei lähe, sest et seal on nagu tema jaoks selline isolaator, isolaator või nagu isolatsioon ees ehme, et me saamegi selle konkreetse suuna anda, et vot sinna on seda soojust vaja juhtida ehk ta seni kui teda hajutatakse, siis nüüd juhitakse ühte konkreetsesse suunda. Ehk siis see süsteem on justkui nagu liiklus, et ühe suunaga läheb teiselt poolt midagi vastu. Jah, just, et, et kui see soojus nagu üritaks teisele poole minna, siis ta sõidaks just nagu ühesuunalisel tänaval vastassuunas. Et, et ta ei saa seda teha, aga tuues siis välja, miks, kuidas see neil õnnestus või kuidas nad seda tegid, on isegi üsna lihtne, et nad on keskendunud Chicago Ülikooli teadlased, nad on keskendunud siis oma laboris sellele või nad on, nad loovad seal hästi õhukesi materjale ehk paari aatomikihi paksust materjalid. No need kihid on tõesti nii õhukesed, et inimsilmaga neid ei näe. Aga neid nad seal loovad ja nad paigutasid siis sellise kristalselt Tuuliga paari aatomi paksuse kihid üksteise peale, aga väikese nihkega. Ja kui sa kujutad ette, et kui seal tekib nagu väikene nihe siis tekivad sinna sellised nagu soojust juhtivad lehtrid või, või nagu tunnelid. Kui sa liigud ühtepidi, aga kui sa paned, üritad testini minna, siis sa näed nagu siukest aatomite seina ees ehk seal ei ole seal võimalik nagu läbi tungida ja tänu sellele nad avastasid, kipub, sellega on väga hea soojust juhtida. Ja, ja nad arvavad ise, et selle materjali nii-öelda selline uudsus või väljatulek võimaldabki juba võib-olla siin paari aasta jooksul ka nii mikrokiipe siis selle kihiga katta. Võib-olla sa tahad äkki kodus oma, ma ei tea, seinad selle materjaliga katta niimoodi, et et seinte pealt nii-öelda see soojus juhitakse olla, sest muidu oled soojus tõuseb üles. Et neid põrand saks soojaks just, et põrand saaks soojas, et oleme, ütleme piltlikult, sa oled nagu saunas leiliruumis, kogu aeg tuleks õhus nagu ülevalt poolt. Aga nüüd see, see materjal nagu aitab soojustust nagu allapoole juhtida, ehk siis tulevikus juskui põrandakütet ei olegi koiva vajab katad selle, see seina Realiga ja soojus on põranda peal ja miks mitte. Et ühtepidi sa saad jah seda soojust blokeerida, liiguks seal seina peal nii-öelda väljapoole ülespoolehoidjaid, mida testi suunata, et huvitav lihtsalt on see, et kui see on praegu nende paari aatomi kaks enesematerjal, siis mismoodi seda seina peale kandma hakatakse, et et, et see on praegu siin laborikatsetus, aga et mismoodi see päris nii-öelda toode siis lõpuks kas välja näeb, et kas nad pihustuvad selle läbi mingi spreiga, siis selle seina üle püüavad kuidagi elektrilisi aatomeid paika panna või ei tea veel, aga ilmselt saab seda ju mujal ka kasutada, kasvõi näiteks arvutites. Ja kahtlemata, kui me enne just rääkisime, et kõik ju arvutites arvutid muutuvad ka järjest väiksemaks, kiibid lähevad väiksemaks aga samas me tahame sealt seda võimsust üha rohkem ja rohkem kätte saada arvutusvõimsust siis loomulikult tekib seal üha rohkem soojust ja soojus on kuhugi vaja ära juhtida efektiivselt ja kui me suudame seda teha, Me pikendame nende seadmete eluiga ja läbi selle ka tarbime, läheb ehk siis lõppkokkuvõttes tegelikult ju väga kasulik avastus ka nii-öelda keskkonna mõttes, kui me nii palju ja just et selles mõttes ma arvan, et seal tasubki silma peal hoida, et kuna mõnegi uudise juures nagu näinud sellist hetkel küll laboritoodet, et ja, ja see elutsükkel ei pruugi kunagi viiagi päris tooteni, sest et avastatakse, et selle tootnud liiga kallis ja tarbija seda kunagi ei võtaks, siis ma usun, et, et see, see lahendus siin on küll väga põnev, millal tasub tulevikus silma peal hoida, aga kas ei või liiga kalliks osutuda? No vot siin jällegi küsimus võib-olla selline materjaliteadlastele, et kui palju selliseid kile tootmine maksab, et kahtlemata kui praegused laboris toodad, ta on liiga kallis, aga eks tuleb see arvutus läbi teha, et kui me võidame läbi selle nii-öelda selle kiibi elu eas, kas tasub see kiip selle materjaliga katta, kas nii-öelda pikendatud osa, kui me tarbivaid tarbima saame, vana seadet on piisavalt suure finantsilise kaaluga, et et seda nii-öelda siis kilet kasutama hakata. No igatahes seda juttu kuulates tundub küll, et see võiks olla üks selline asi, mida tulevikus mis tulevikus on meie igapäevastes seadmetes üha enam sees ka ja mida me siis igapäevaselt küll võib-olla ei näe, aga teame, et need on olemas. Nii et hoiame siis silma peal, mis sellest avastusest edasi saab, mine sa tea, võib-olla mõne aasta pärast juba saab saab seda kasutada, aga selline uudis tänaseks meie teiega kohtume juba homme samal ajal aitäh kuulamast puust ja punaseks, puust ja punaseks.
