Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada tere ja ilusat esmaspäeva, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios robootika spetsialiste Heilo altil kellega võtame jutuks viimased põnevamad tehnoloogiauudised. Tere. Tervist. Ja tänaseks oleme valinud ühe Tokyo ülikoolis tehtud uuringu, kus teadlased püüdsid jõuda selgusele selles, et kuivõrd on robotitele võimalik õpetada intelligentsust, panna neid inimeste moodi mõtlema. Robotid ju tegelikult on juba praegu üsna võimsad, kas nad siis ei ole juba intelligentsed? See on hea küsimus, tuleme tagasi siia veidike selle juurde, et kui pikka aega teadlased olid seda meelt, et tehisintellekt tähendab ikkagi seda hetke kui või tehisintellekti sünd, kui tekib singulaarsus ehk meil on mingisugune uus nii-öelda siis intellekt, mis on siis Teislikud loodud, aga selle nii-öelda intellekti järgmised arengud on meile ennustamatuid. Ja, ja siis ma ei tea, siin viimase, võib-olla viie-kuue aasta jooksul on tekkinud järsku hästi palju selliseid seadmeid või koduseadmeid või, või tavatarbijale mõeldud asju, mis juba hoiuskli nagu omavad tehisintellekti ja mind hakkas sihilikult nagu väga häirima, et selle sõnaga tehisintellekt käiakse nagu väga vabalt ringi, aga, ja tegelikult ning intellektitasemeid on tegelikult mitmeid ja aga see uudis puudutab just seda, et et nüüd on nagu loodud veidikene inimese aju poolt juhitav robot ehk ta, ehk kui need senised kõik need seadmed ja masinad, mida, mis justkui oma tehisintellekti kasutavad lihtsalt ühte masin närvivõrku või või nad on varasemalt mingisuguse kogemuse pealt õppinud või neil on, ütles, et mingisugune andmebaas, siis, siis nüüd see robot ei omased andnud paasi. Aga küll on tal juba inimese aju sarnane nii-öelda kontrollkeskus võiks nii öelda, kuidas see kontrollkeskuse välja töötatakse. Nüüd on põhimõtteliselt vaja veidikene aru saada sellest, et kuidas inimese aju töötab. Ja mai väisa ja selles vallas ekspert olen, aga nii palju, kui mina olen lugenud ja aru saanud, on ikkagi inimesel ju neuronid ajus, mille vahel siis luuakse ühendused ehk isegi väike laps areneb siis tema neuronite vahele tekib järjest rohkem ühendusi ja mida rohkem sul on ühendusi, seda suurem on see selline, kuidas öelda mõtlemisvõime või mahtuvus siis nii-öelda erinevaid probleeme lahendada, et sul tekivad teatud seosed, mis muidu suli tekiks. Ja, ja nüüd see robot siis veidikene tunnistama, et mulle jäi pisut arusaamatuks seda artiklit lugedes, et mismoodi nad siis selle aju nii-öelda selle robotiga ühendasid, aga nimetagem siis nagu artikliski nimetati seda aju selliseks siis keskkonnaks või kontrollkeskuseks, kus olidki siis neuronid mis olid siis päris rakkudest kasvatatud. Ehk kui mina nüüd sain õigesti aru, siis seal robot Teil oli teatud osa nagu bioloogiline osa ja, ja siis neid, neid neuronid või seda siis nii-öelda ajukeskust juhib sellisesse home Ostaatiliste signaalide abil siis mis ei muutunud. Aga kui robot ei teinud seda, mida vaja, siis saadeti sellele keskusele selline häiriv elektriline signaal ja see andis nagu robot teile mõista, et see, mis ta parajasti teeb, ei ole siin, mis temalt on oodatud. Robot justkui sai elektrilöögi. Jah, tema aju sai elektrilöögi, võib küll öelda nii. Aga miks seda üldse vaja on, see, mida ka teadlased uurisid või proovisid katsetada. Üks hea põhjus on ikkagi see, et seni on roboteid kontrollinud alati mikrokontrollerid ja nüüd sõltuvalt sellest, missugune programm sinna mikrokontrolleri peale laetud või professoritele siis see määrab ära ka selle, et kui võimas või vigu intelligentne see robot on. Aga see, mida nii-öelda üritatakse nüüd tehangi siduda, siis bioloogiline pool selle senise, kuidas öelda siis raua ja elektroonikapoolega. Et seal nagu ikkagi järgmine tase ja see, kuidas nii-öelda nende neuronite vahel need seosed tekivad ja kuidas inimaju suudab olla loov ehk tuua mingis olukorras, kus on vaja midagi ära lahendada absoluutselt nii-öelda ingliskeelne väljend, autode box lahenduse, siis on see, mille poole küsitakse selle nii-öelda esimese sellise katsetusega jõuda, kuigi see robot ise lahendus väga lihtsalt ülesannet, ta pidi lõbu läbi labürindi sõitma. Ja, ja siis, kui see robot keeras nende valele poole või või sõitis kuhugi kuudeid pidanud sõitma, siis teda selle elektrilise häiringu signaaliga nagu anti mõista, et, et sa ei teinud õigesti, et see nüüd väga lihtne see on pigem nagu selline katse-eksitus, meetod, kuidas, kuidas robot töötas, aga see, mis siit edasi võib tulevikus sündida, vot see on juba see, kuhu poole nagu nüüd püütakse, et nende robotitega siis jõuda, saan ma õigesti aru, et tulevikus tahetakse robotid suudaksid ka näiteks mingeid loovamaid ülesandeid lahendada just, ja, ja siin me jõuamegi mõisteni nimega inimintellekt, et kui seni nagu räägitakse, siis tehisintellektist, sest nende kodumasinate võtmes, mis tegelikult on ikkagi needsamad kodumasinad, millel on nii-öelda võib-olla paremad algoritmid peal, siis need kodumasinad ei suuda neid ülesandeid nagu loovalt läheneda, neil on ikkagi etteantud programm, neil on mingid parameetrid, mis võimaldavad seal programmis sees opereerida või näiteks nõudepesumasina saab veidike, võib-olla arusel, kui mõnude liikvel, puhtad, läbi mingite andurite. Aga aga nüüd see, et su nõudepesumasin suudaks mõelda, et toas on pime, võiks küll üritada seda lambipirni äravahetamisest, seda ei suuda, aga ta võiks sinna pole mõelda, siis see on juba järgmine tase ja hästi palju räägitakse sellest ka, kuidas robotid võtavad meie igapäevase elu üle, et järjest enam näiteks kas või kodutöid saab tegelikult robot siit abil tehtud või robotid teevad neil lihtsalt ise ära. Aga alati on öeldud seda, et sellised näiteks töökohad, kus on vaja loovust kasutada, nende pärast ei pea muretsema robotid sinna ei tungi, aga nüüd ikkagi paistab, tungivad ka sinna. Jah, ja kui me rääkisime oma eelmistes uudistes kvantarvutist, mis suudab ka ju pakkuda põhimõtteliselt lihtsalt katsetamise tulemusena välja täiesti ulmelisi lahendusi siis või kui tal on mingi konkreetne ülesanne ette anda, siis praegu on küll see hetkelt. Kui nüüd robotid hakkavad töötama nii-öelda selliste aju reservaaridega, mis, mis on siis neuronite peale ikkagi neuronitevaheliste ühenduste peale üles ehitatud siis nad hakkavad tõesti inimese moodi mõtlema, et nad võivad hakata pakkuma ka konkurentsi nii-öelda loovuse vallas. Aga mina olen rahulik, sest et ma usun, et selle hetkeni, et see oli siin praegu ainus esimene katsetus nende teadlaste poolt. Et et kui see robot lahendas nagu seda labürindi ülesannet, siis no läheb ikka mar pikalt aega, enne kui, enne kui jõutakse kuhugi. Lihtsalt üks huvitav uuring on ka, et kui, et kui me räägime siis sellist tehisintellektist inimintellektist, mis nagu tõesti juba sellise taseme saavutab mis on inimesele mõistetamatu, siis erinevad uuringud näitavad, et selleni jõutakse aastal 2040. Et et on, on väga palju pakkumisi tehtud, nende, nende keskmine nii-öelda ongi aasta 2040 et see ei ole üldse kaugel ja ei ole üldse kaugel selles mõttes. Ja see uuring näitab, et vaikselt nagu sinnapoole liigutakse. Aga ma arvan, et seda kõike juhitakse hästi ikkagi kontrolli all. Mis ohte see võib kaasa tuua, kui ühel hetkel ongi robotitel üha enam nii-öelda võimunelt suudavadki mõelda kui inimesel? Oh, see on võib-olla küsimus isegi filosoofidele, et et Elon mask on minu arvates visionäär, kellele meeldib pigem inimesi hirmutada või skripte teemaga. Et kartke, et robotid lähevad üle, aga mina arvan, et kõik see maailm muutub sellises tempos, et me tegelikult haldame seda päris hästi. Sest et teadlased vaidlevad praegu sellele ka või pigem mitte ainult teadlastel ei ole selgelt aru saama, mis asi on robot. Ja kui ühest vaatevinklist võtad, kui robot on selline andur, controller, täitur seade, siis selle järgi me oleme ammu juba roboti poolt üle võetud, sest et sa sõltud oma telefonist kohvimasinast, suitsuandurist, pesumasinast, absoluutselt pooled, enamik sinu seadmetest kodust on juba robotid, aga sa tunned, et nad kontrollivad sinu elus säärane, et sul pole vabadust. Päris nii ilmselt ei saa öelda, aga selle peale ma olen küll mõelnud, kui palju telefon tegelikult kontrollib elu? Jah, aga, aga kõik me oleme nõus seda hinda maksma, sest et see, mis me telefoni käest vastu saame, on, teeb meie enda elu ikkagi lihtsamaks, et jah, et siin on sellised kavalad filosoofilised nagu dilemmad sisse ära peidetud, et ma usun, et selle jaoks meil on vaja täitsa eraldi saadet. Äkki tulevikus saame rääkida nendel teemadel ka, aga tänaseks meie tõmbame otsad kokku, homme oleme samal kellaajal tagasi juba järgmiste tehnoloogia uudistega, aitäh kuulamast. Puust ja punaseks. Puust ja punaseks.
