Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios robootika spetsialiste Heilo Aitin, kellega võtame jutuks viimased põnevamad tehnoloogiauudised. Ja meie tänane uudis ei tule meieni üldse mitte kaugelt vaide siitsamast üle lahe kus Soome teadlased on kasutanud masintõlget selleks, et ennustada ette tormist tekitatud elektrikatkestusi. Erinevad ilmastikust tulenevat katastroofid tegelikult on mõjutanud viimase 20 aasta jooksul üle nelja miljardi inimese ja üle miljoni inimese. Tegelikult on erinevad mõttes looduskatastroofides ka oma elu kaotanud ja ka Soomes on ju ebasoodsad ilmastikuolud näiteks nagu äikesetorm ja erinevad lumetormid põhjustanud inimestele päris palju häda. Ja nüüd Soome teadlaste avastus siis aitabki, võib-olla seda valdkonda natukene paremaks teha. Kui tavaliselt inimestel on hea teada, millal ja millised ilmaolud ees ootamas on, siis kindlasti on laiemalt tegelikult ka sellest kasu, kellele see võiks veel. Kuks osutada no ilmselt ikkagi kõigile, kes tormist mõjutatud saavad, aga eelkõige nendele inimestele, kes peavad hooldama neid taristu, võrke millest me nii palju sõltume. Et ma nüüd selle uudise juures on hea, hea külg on see, et noh, meie Eestis oleme ka tegelikult nende üsna tugevate tormide meelevallas, mis siit Läänemerelt tulevad. Ja paar nädalat tagasi oligi siin tugevamad tuuled, et kus siis väga paljud majapidamised üle Eesti taaskord jäid ilma elektrita mõneks ajaks kahtlemata meie laevaliiklus, praamiliiklus on kõiki mõjutatud tormidest ja nütseemisse doktorantsisterva tegid et ta kasutas juba sellist üsna tuntud nii-öelda masinõppemeetodit mille abil ta siis ehitas mudeli, mis siis analüüsis nii-öelda viimase teatud aja ilmastikuandmeid nende ilmastikumuutuste või siis tormide tagajärjel tekkinud kahjusid nii elektrivõrkudele kui rongiliiklusele. Ja siis tekitaski sellise ennustusmudeli, mille abil on siis võimalike et näha või, või väga suure kindlusega öelda, et kui nüüd see torm siia kohale jõuab, siis vot seal piirkonnas meil näiteks tuleb hakata tegelema elektrivõrkude riketega või, või näiteks suure tõenäosusega rongid enam sinna piirkonda ei saa minna või rongid hakkavad hilinema ja ta isegi ütles, et noh, kõige suurem tõenäosus või et see nii läheb, on alati muidugi paari tunni etteteatamisega. Aga loomulikult, eks need taristuvõrkude operaatorid, kes siis maid halduvad elektriliine või, või rongiliiklust, nemad tahaks pikemalt teada, et ta ütles, et ka tema mudeli abil on võimalik ka etteteatamisaeg nii-öelda paaripäevaseks viia, muidugi siis see tõenäosus ikkagi veidikene väheneb. Aga mina arvan küll, et neil tasuks nendega häid suhteid luua, aga selline ilmastikuennustusmudel mis on siis teenuste ilma, vaid et kui sa söödad talle ette, et, et vot selline torm on tulemas sealt suunast või need parameetrid, siis ta suudab sulle suure kindlusega öelda, missuguseid tagajärgi see sinu jaoks kaasa toob. Aga kas see ei ole nagu selline tavaline inimlik teave ka, et noh, näiteks meil ju meteoroloogid ka ütlevad, et homme suure tõenäosusega on torm tulemas näiteks nad ei ole praegu öelnud seda, aga siis ma võin ju ise ka eeldada, okei, et see torm jõuab minu kodupaika, et siis ma valmistun ette, et võivad tekkida elektrikatkestused, puud võivad maha langeda, et kas ei ole selline nii-öelda inimlik Selles mõttes on ikka, Sul on selles mõttes õigus, et eks ikka me võime suure tormi korral oodata, aga kui ma olen, ütleme noh näiteks ma ei tea, elektrilevipiirkonna juht või ma ei tea, kuidas meil see süsteem on, aga ja sa tead, et torm tuleb, siis sul oleks ikkagi oma ressursse parem hallata ja liigutada, kui sa oled, kui ütleme see siis mudeli ütleb sulle, et vaat nüüd Jõgeva maakonnas suure tõenäosusega tekivad katkestatud seal seal piirkonnas, et sa oled selleks valmis juba et neid hiljem likvideerida või, või kasvõi neid inimesi ette teavitada. Et ta, selles mõttes ma ei näinud ühtegi protsenti jagatava kasutaski sõna, et, et see mudel oli väga-väga meelde, see ennustus oli väga-väga suure tõenäosusega juhtumas. Läks täide, ehk ehk see mudel nagu tööd ja ta võttiski arvesse lihtsalt, et kui varasemate nii-öelda selliste ilmastikuparameetrite juures on tekkinud sellised kahjud siis nende alusel ta ehitaski nende sellise endale siis andmebaasi või närvivõrgu, mille abil ta saab siis öelda, et vot ka tulevikus see tõenäoliselt juhtubki, tulevad samasugused või sarnased ilmastikutingimused. Ja ta siis saab aru, et mis seal piirkonnas juhtub, et näiteks, kas elekter läheb ära, et tänu sellele näiteks mingid rongid ei sõida ja mingid sellised asjad siis. Ja ehk põhimõtteliselt see doktoritöö keskenduski ainult kahele asjale, et need olidki elektrivõrgud ja rongiliiklus, ehk ta innustas rongide hilinemist ja ta innustas siis elektrikatkestusi. Aga ma näen, et, et sellisel masinõppe meetodil ja ta ise ütles ka et kui, kui anda ette piisavalt andmeid minevikust, siis on üsna suure kindlusega võimalik ennustada nende juhtumite tekkimist ja seda mudelit on võimalik ka teistele domeenide rakendada, siis kasutades seda kvantitatiivset mõju ehk siis, kui me räägime numbritest ja, ja siis need, see mõju on siis see, mille tekitabki identifitseeritav ilmastikusündmus. Eks need laevaliikluse operaatorid ikkagi ise teavad ka, nagu selliseid, nagu sa ütlesid enne inimlikul meetodil, et nagu tuleb ikkagi 20 meetrit sekundis tuul, siis see tähendab mere peal on see selline, see tähendab sellist lainet ja siis suur tõenäosus ikkagi praamid ei välju. Aga tore oleks seda, võib-olla klient tuleb paar päeva ette teada, et saaks võib-olla inimesed liikleksid ära oma liiklemised, et ei tekiks selliseid ootejärjekordi, et et sellel dokteride rakendusi oleks Eestis isegi väga-väga palju. Samas ilm on selline väga muutlik nähtus, et näiteks üleeile võidi ennustada tänaseks tormi, aga see ilmtingimata ei tähenda, et see torm päriselt tuleb ka, et võib-olla mingid õhuvoolud, mis iganes on muutunud, nii et selles osas ta ikkagi ju natuke jääb selliseks uduseks kohaks. Ta võib-olla, eks ta jääb, aga võib-olla meteoroloogid oskavad siin täpsemalt öelda, mina olen aru saanud, et kui lähemalt ikkagi Lääne-Euroopa poolt või Atlandi poolt mingisugused tormid on tulemas ja nad jõuavad sinna Lääne-Euroopas ennejaid, eks, eks meieni seda puutumata jää, et koguvad siin Läänemere peal uuesti hoo üles ja siis siis me ikkagi oleme jälle sellele tormide meelevallas, et jah, et tõesti ka see ilma ilmafaktor on selline ennustamatu, aga taaskord, et, et see, mida see dokterite tegi või mida see terva tegi, oli ta pigem ei ennustanud ilma võita. Lihtsalt kui see ilm nüüd sellisena tuleb, siis sellised kahjud neil ka tekivad. Et näiteks Tapa inimesed võivad siis teada tulevikus, et tõenäoliselt rong täna ei lähe sel kellaajal, mis ta pidi minema Jah, just, et võib-olla tulevikus on ka nii, et sa võtadki norrakate ilmaennustusportaali Jürna lahti ja siis sa ei näinud seal mitte seda, et, et kui kiire on, kui suur on tuule kiirus, mis on tulemas vaid ka seda, et kui palju, kuidas see sinu ma ei tea, elektri gaasivõrku praamiliiklust mõjutada võib. Sa enne ütlesid, et Eestis võiks sellest mujal ka kasu olla, kui lihtsalt rongiliiklus või laevaliiklusse, kus veel sellist rakendust kasutada saaks. Oletame lihtsalt üks näide, et piirkonnad, kus on suurem mets, tõenäoliselt on ka suurem tõenäosus, et ikkagi see torm ka mingisuguseid puid seal rohkem tee peale murrab. Et kui sa ütleme, oledki mingit reisi planeerimast läbi mingisuguse metsa või noh, mingisuguse alamaid Lõuna-Eesti, kus, kus võib-olla ongi see võimalus, et puu langeb sulle tee peale ette või või takistab liiklemist siis sealsest ette teadlik, et et eks igaüks võib tegelikult ise ju mõelda, kui palju on torm teda mõjutanud, missuguseid tagajärgi see on tekitanud ja, ja mis see tema jaoks tähendab. Kindlasti nendel, kes maapiirkondades elab, on sellest võib-olla isegi rohkem kasu kui nii-öelda linnainimestel. Ja et noh, selline hea nii-öelda sümptom on alati see, et kui torm on torm, on üle käinud ja siis küla lähvad saed käima Aga ma saan aru, et soomlastega tasub siis praegu häid suhteid hoida, et äkki saame siis meie ka nende seda uute nii-öelda leiust. Dist tulevikus võib-olla kasutada. Ma usun küll, et selles mõttes see ei ole ju midagi riistvaralist, see on selline arvutiprogramm või mudel, mida nad siis mida see termovälja töötas ja ma loodan, et vähemalt Soomes jõuab see rakendusse ja meie saaksime seal üks hetk üle võtta. Hoiame siis pöialt, et tundub, et see on päris nii-öelda valmis asi ka, et võib-olla isegi ei lähe enam väga pikalt, kui see võiks nii-öelda live minna. Ja taaskord aitäh masinõppemeetoditele. Aga aitäh ka teile, head kuulajad tänast saadet kuulamast ja kohtume teiega juba homme samal ajal puust ja punaseks, puust ja punaseks.
