Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, head kuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriik puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios robootika spetsialist Heilo altin, kellega võtame jutuks viimased huvitavamad tehnoloogiauudised. Ja täna räägime sellisest uudisest, et teadlased arendasid välja nii-öelda uue põlvkonna termoelektrigeneraatori ja see on suisa 10 korda tõhusam kui analoogid, mis on siis juba praegu turul saadavad. Alustame võib-olla sellest, et mis üldse on termoelektrigeneraator. Tar no termoelektrigeneraator ütleb seda, et seal on termoehk, seal on soojus, et elektrienergia genereeritakse soojusest ja siin paar päeva tagasi ütlesime välja selle printsiibi, et et energia ei saa tekkida ega koduda lambist lihtsalt, vaid ta saab muutuda ühest liigist teise, siis siin muudetaksegi soojusenergia elektrienergiaks. Ehk siis selline väga igapäevane asi tegelikult jah, selles mõttes igapäevane asi, et sa soojusenergiat elektrienergiaks muutmine võib läbi erinevate seadmete või erinevate viiside saavutada. Aga see, kuidas need teadlased seda tegid, on siis väidetavalt uuem ja veelgi efektiivsem piiselt. Kuidas nad tegid siis? See on hea küsimus, nad selgitasid seda üsna ütleks platooniliselt, et võib-olla nad ei tahtnud oma mingisugust uurimust täpsemalt reeta, et ärisaladuse riigisaladused jah, et hakkavad ikkagi tegema neid generaatoreid, aga nad väitsid, et nad on ikkagi sellise süsinik-nanostruktuuri loonud. Mis siis läbi soojus hakkab elektrontootma ja kui ma alguses seda uudist lugesin, minust tekkis väike skepsis. Kui tõsist elektrienergiat ikkagi läbi sellise nanostruktuuri on, on võimalik siis? Toote selles mõttes, et elektron ei ole võimalik ju lihtsalt tekitada, et, et kui me võtame näiteks kas või vahelduvpinge, mis on siis meie Steidsites, siis elektronid seal otseselt ei, ei liigu nagu kuidas ma ütlen nagu ühest otsast, teised nad Uinguvadki, ehk seal on see 50 heitsin sagedusega võnguvad edasi-tagasi, tekitades sellise elektripinge, et, et ka seda ma ei saanud hetkel aru, et täpselt, et kuidas nad selle nanostruktuuri abil siis näitad, kas tekib samamoodi seal vahelduvpinge või tekib alalisvool. Aga kui ma hiljem lugesin edasi, leidsin, et nad väidavad, et isegi mingid teatud koduseadmeid on võimalik nagu keskküte süsteemide abil tänu nende generaatorile nii-öelda töös hoida, siis see annab küll juba mõista, et see generaator või see efektiivsus peab ikkagi väga-väga hea olema, et tekitada sellist elektrienergiat, millega sa, ma ei tea, mitte just veekeedukannu, aga võib-olla ma ei tea, saad mobiili laadida või, või, või mingisuguseid taimi kasta. Aga mis see teeb siis need nii-öelda uued generaatorite 10 korda tõhusamaks, soojusenergia nii-öelda mõõdetav vaikides ja sa lõpuks mõõdad seda elektrienergiat pottides ja kui sa paned sinna teatud soojuse sisse, saad sealt ikkagi teatud kadudega selle elektrienergia kätte siis selle kenaator lihtsalt on vähem kadusid. Ehk kui me paneme sinna selle ütleme noh, piltlikult, ma ei tea, 10 vatti soojust sisse. Ma nüüd ei tea, mis nendes efektiivsus täpselt oli ja ütleme, senist generaatorit stabiilselt kaks vatti elektrienergiat sealt kätte, et siis nüüd selle puhul saad sa ikkagi sealt võib-olla kaheksa vatti elektrienergiat kätte, et see kodu on palju väiksem tulevikus väga efektiivne asi, võib-olla ka kodudes meil ja, ja nad ise praegusel juhul leidsid, ütleme, et isegi mitte kodudes ei pruugi see kasutust leida. Noh, mõõtmetelt on tegemist, nad ise ütlevad väga väikese seadmega ja olles aus, siis nad ei ole veel päriselt seda seadet loonud. Vaidnud tekitasid selle mudeli kõigepealt arvutisse, viisid siis arvuti, siis nende simulatsioonid läbi kus nad siis leidsid, et Nende teatud tegurite juures siis on võimalik toota üsna efektiivselt seda elektrienergiat. Ja nad praegu on hetkel prototüüpi tegemas, aga nad väidavad, et tulebki selline hästi väike viis korda kaks millimeetrit ja nende üks millimeeter kõrge ja seda oleks võimalik tööstus näiteks paigutada turbiin mootoritele, kus siis missis kuuenevadki oma töö käigus 1500 kraadini Celsiuse järgi ja selle kuumuse tagajärjel näiteks seesama elektri või termoelektrigeneraator suudaks näiteks ära toita needsamad andurid, mis selle turbiinmootori tööd siis mõõdavad. Seda uudist lugedes märkasin ka sellist asja, et nad on ise üsna kindlad, et see tulevikus ikkagi nii-öelda käiku läheb, sellepärast et nad juba hakkasid seda leiutist, patenti, maa, nii et see võiks olla justkui vihje, et midagi on oodata. Aitäh, ja et kui me tuleme taas kord selle väikse nüansi juurde, et paljud nendest labori katsetustest ei jõua kasutusse sellepärast, et nende tootmine on kallis, siis nemad väidavad küll, et kuna see seade pole suur, siis ka selle maksumusest ei tule suur ja see seade ise on hästi kuumakindel ehterakendus töötlesin kindlasti olemas. Et tänu sellele ka see jõuab massi tarbeni, aga ka selle uudise korral ei ole see üldse meist kaugele, et Peterburis on siis ülikooli teadlased, kes sellise, kes neid patente on hetkel siis nii-öelda sisse andmas, nii et tasub ka nendega häid suhteid hoida, et äkki siis saame endale ka selle väikese engine ära. Tore. Ja miks mitte, et võib-olla tulevikus ütleme, ei olegi, kui, kui me võtame sellise nüüd ise taime kasvatavad potid, mis ütleme, tarbivad ma ei tea, võib-olla paari patareiga nii-öelda suudavad mingi aeg elada siis ja panete sinna aknalaual, aga samas sulle akna seal akna all on, on sul küttesüsteemi radiaator see paigutubki väikse juhtmega karbikesi radiaatori juurde seina peale ja ta toidab selle lillepoti ära, et elektrienergiaga siis ei olegi sul vaja neid patareisid seal vahetada, keskkond jälle säästame. Ja kui see soojus tuleneb kasul sellised keskkonnasõbralikest allikatest, siis see on ikka win-win, olukord. Generaatoritest tihtipeale räägitakse siis, kui on mingi selline kriisiolukord, selles osas näiteks ongi suured tormid ja siis mingid suured asutused, näiteks haiglad, et mis siis saab, kui elekter lähebki päevadeks näiteks ära, et kuidas siis sellised suured, et asutused nagu haiglad, võib-olla ka mingisugused tööstused üldse toimida saavad. Ja minul on jäänud silma, et just ainult nagu selles kontekstis suures osas generaatoritest räägitakse, meil vist see valmisolek ei ole nii suur, kui võib-olla võiks olla. Kas see leiutis võiks kuidagi nagu aidata siis tulevikus, et et kui me praegu võib-olla ei ole nii hästi need asjad, aga kuna see uus leiutis on nii-öelda 10 korda võimsam, et kui me seda kasutame? Parem asi, see on hea küsimus selles mõttes, et ma ikkagi näen, et, et seda soojust nagu sellisel määral saada. Kas sul on vaja ikkagi midagi, mis kuskil elektriga töötab, ütleme sellepärast, et teine võimalus on see, et jah, kui me võtame kõik need ahi või küttega elamud või korte kus iganes siis tõesti Okihtsalt ahju pealt sa saad selle, sul on puud, sa paned põlema, ahi läheb soojaks ahju pealt saad selle väikse kenaatoriga nendes elektrienergia kätte ja saad oma toa ikkagi valgeks teha, mis sest, et sul võib olla päevade viisi elektrienergiat ei ole. Et see on tõepoolest seekord ma mõtlen nagu enda kodu peale, kus on nagu see maaküttepump siis maaküttepump ise vajab ikkagi veel elektrienergiat, et tööd teha. Ja samasse seade ei sa mõttes igiliikurit võimalik teha, sedasama seade toidaks ära selle maaküttepumba, mis Maasest soojus tammutab, et ahiküttega elamud on kindlasti siinkohal pigem neljaniilis. Nii et tegelikult ühest seadmest ikkagi kõigile kasu ei tule. Jah, et kuskilt on see soojus vaja tekitada, kui me tekitame soojus ikkagi elektri abil, siis me meil on ikkagi ei teki päris energia suletud ring, sest et kaod on ikkagi olemas, et sama seadmega ei saa toita nii-öelda sedasama soojusallikat. Aga generaatoreid on ka aastate jooksul või aja jooksul väga palju muutunud, ilmselt ka väiksemaks läinud ja ma leidsin ühe sellise noh, see nüüd ei ole küll teadusuudis, aga ERM-is näiteks saab vaadata ühte generaatorit, mis siis kasutati aastatel 1948 kuni 1950 ja no see läheb ikka hoopis teistsugune välja kui need, mis meil tänapäeval kasutusel on, et nii et ma ei tea, kas seniajani on ERMis olemas, aga et kui on, siis võite võib-olla seal sellise pilguga ringi käia, et äkki märkate sellist, kas sa kujutad ette, milline see tol ajal Olla võis, ma kujutan ette, et nad olid kindlasti palju suuremad, kui nad praegu on, et eks see peab mingi pirakas asi seal olema. Ta tegelikult isegi näeb üsna kunstiline välja. Ma ei oleks arvanud, et ta päris selline välja näeb. Et seal on nagu justkui mingi lilleosa peal näeb välja nagu lill, nii et, et väga huvitav leiutis, et ajaga ikkagi tegelikult ju mitte isegi nagunii pikkade aastatega. Palju arenenud edasi ja et see on tõesti väga kunstiline praegusel juhul, kui te näete kuskil ütleme selliste kasid logiinstituudi Tartu ülikooli juures on ka ju väljas selline kast, ütleme mis ongi siis kelle varugeneraator selleks hetkeks, et kui elektrienergia ära kaob, siis katsed katki läks või haiglate juures siis tõesti, nad on muutunud väiksemaks ja võimsamaks, et toita ära nii-öelda üks terve suur hoone mingiks teatud perioodiks. Ta näeb ikkagi välja nagu mingisugune kast, ta pigem ongi jah, kasti aeda seisab eraldi, et nii palju kaugustel ütleme, kui nad on diisel- või bensiini peale kütust peale valad, siis nad töötavad ja sind elektrienergiaga varustavad. No näis, aga kas see Venemaal välja töötatud uus seadeldis ka ühel hetkel meie kätte jõuab? Ainult aeg näitab, seda ei oska ennustada veel. Aga sellised saated said selleks nädalaks aitäh, Eilo sulle stuudiosse tulemast ja juba järgmisel nädalal oleme tagasi siin järgmiste teadusteemadega, aitäh kuulamast. Puust ja punaseks. Puust punaseks.
