Mis ema selle kohta ütleb, et teil on suusad katki,  kus te alla kukkusite, öelge kohe suusad,  on meil koduse kuulist, need on hoopis lumerätsad. Must rästad, lumerätsa. Mis asjad need räätsad on? Need on sellised reketi moodi vanad leiutised. Et nendega on palju lihtsam käia, paksus lumes,  sa ei vaju põlvini sisse sinna ja meil on teile siin kaasa  võetud kohad rääsa siis on metsas parem käia. Lahe. Pole käivad jalga, need lihtsalt tõmmake endal sinna  saabaste otsa, niimoodi. Aga mis teil seljas on, mis teil kaasas on? Riided ja ma olen riides kihiliselt jah. Väga õige, aga mis veel, mis veel metsas peab olema? Kas telefon on laetud? Väga tublid, lähme siis metsa. Puu on ees, siit peab räätsadega külg ees üle minema. Et muidu muidu jääb kinni. Aga külg ees on, on? Teine jalg ka üle ja ongi. Teil on sellepärast ka raske tegelikult,  et kipute niimoodi kangesti marssima nende räätsatega. Tõstad jalgu hästi kõrgele ja astuda hooga sisse,  et tegelikult peab niimoodi lohistama. Et kui seda kanda siin lohistada, siis lumi kannab veel paremini. Lihtsam käia. Arvad, et räätsata oleks parem? Ikka. Võin teile näidata, mis ilma räätsata juhtub. Et praegu on Lumi siin alla saapasääre, ta on hea käia  ja vähe jalad märjaks, aga kui ma nüüd ilma räätsata siia  kõrvale hüppan, vaadake nüüd. Nüüd on põlvini sees. Et proovige niimoodi metsas liikuda. Olete esimese kilomeetriga ramp väsinud. Läheme jälle ühe looma jälgi otsima. Aga seekord ma ei tohi teile selle looma nime öelda,  sest see ei too metsas head õnne. Teil on nüüd ülesanne, et te peate ära mõistatama,  mis loom see on? Vanarahvas uskus, et hundi kõva hääle ja õige nimega  nimetamine kutsub hundi kohale. Eriti ettevaatlik pidi sellega olema kas karjas  või söögilaua ääres olles. Sellepärast kutsuti hunti järgnevate nimetustega. Kriimsilm püha Jüri kutsikas, võsa villem,  hallivati mees, susi, vanatõll sorusaba torunina,  vaarikuisand, öömetsa lint. Elas kord tüdruk, keda kõik kutsusid tema mütsi järgi punamütsikeseks. Ühel päeval, kui lapsuke rõõmsalt keksis,  andis ema talle korvi koogi ja moosiga ja käskis  selle haigele vanaemale viia. Aga teel pidi ta hoiduma kurja hundi eest. Punamütsike koht taski kurja hunti, aga tubli tüdrukuna  jooksis ta kohe minema. Hunt varastas toidukorvi. Murdis sisse vanaema juurde, pistis ta nahka  ja jäi punamütsikest ootama. Tüdruk tuligi ega suutnud varjata oma imestust miks vanaemal  on nii suured silmad. Nii suured kõrvad ja ja nii suured hambad. Aga see polnudki ju vanaema, vaid hunt, kes  ka punamütsikese nahka pistis. Lõbusad jahimehed kuulsid hundi norskamist  ning said kohe aru, millega võsa. Villem on hakkama saanud. Nad päästsid punamütsikese ja vanaema hundi kõhust  ning läksid koos metsa jalutama. Inimesi ei söö. Kui metsas hunti kohata, siis neid karta küll ei maksa. Neid on sajandeid taga kiusatud ja nad on hakanud inimesi kartma. See on pigem suur õnn kui kuskil metsas hunti kohata. Enamasti nad hoiavad ikka nii kaugel, et on inimese  vaateväljast eemal. Nad võivad küll kusagil ümberringi kuulata,  et mis sa siin metsas teed aga ikka silma alla nad naljalt  ei tule. Inimesele. Mina unts. Nad söövad Põhiliselt sõralisi Eestis noh, metskitsi  siis peamiselt jäneseid ja ka metssigu. Kas ta kapsast ka sööb? Taimi nüüd vundid väga ei söö. Et nende puhul on küll seda täheldatud, et nad kasutavad  mõningaid taimi enda ravimiseks, et kui neil on näiteks kõht  valutab või on mingid muud hädad. Et on selline teooria, et nad osasid taimi kasutavad. Sihikindlalt söövad muidugi veel veel selliseid väikseid  närilisi vahel eriti veel suve suve poole. Kas otsab väikseid närilisi nagu hiiri? Öeldakse küll seda, et hundi selle levila piires ilmselt  selliste selgroogs, et ei ole, keda hundid üldse ei sööks. Hundid tihtipeale murravad oma saagi ikkagi ise. Aga ega nad raipest ka ära ei ütle. Ma olen kuulnud, et nad on metsasanitarid,  mis see tähendab? Et see on kinni selles, et osad arvavad hundid murravad valikuliselt,  loomasid et nad saavad kätte just need nõrgemad isendid,  et kes on siis haiged või juba liiga vanad  või põdurad või muul viisil väetid. Et sellepärast hunt siis ainult põdureid loomi kätte saabki,  et ta on nii väike või et ta ei käi tugevamatest jõudu üle. Hunt on väga sarnane suure koeraga hunt on enamasti hallikas,  kikkis kolmnurksete kõrvadega. Tal on viltused, kollakad, silmad ja kohev saba  mis pole kunagi kikkis ega rõngas nagu koertel. Huntidel on terav haistmine ja kuulmine ning  ka nägemine on parem kui teistel koerlastel. Aga mina tahaks ikkagi teada, kus Johanna on. Jätame teid siia ootama. Me lähme, vaatame, kas Johanna on alles. Toome ta siia tagasi. Ärge siis liikuge, et muidu me ei leia neid üles pärast. Seda, et hunt pole miski hirmus elaja, saab teada  ka muinasjutust, sest näiteks kolmest rumalast põrsast ta  jagu ei saanud. Kaks neist olid eriti otud ega tahtnud üldse midagi muud teha,  kui laulda ja luulet. Aga kolmas tarkpea ehitas endale maja. Ta ähvardas ka oma vennakesi, et need jäävad hundile toiduks,  kui neil katust pea kohal pole. Laisad põrsad ei viitsinud endale midagi korralikku ehitada  ning tark hunt ajas nende kuudid hetkega ümber. Kuid kolmanda põrsa kodu oli tõeline kindlus  ja seda ümber puhudes läks hunt plii lõhki. Kindlasti on me teda küll leidnud, aga huntide kätte ei ole  ta kindlasti sattunud, kuna meil endise hundi jälgisin. Küll ta otsa tornis neid. Aga millised need fondijäljed välja näevad? Jah? Nad on sellised noh, suure suure koera jälle moodi. Need tihtipeale ei, ei olegi väga lihtne koera jälgist eristada,  aga noh, üldiselt nad on siis natukene piklikumad. Sellised suured küüned on näha rohkem siis teravamad kui  koeral tavaliselt. Kas see tähendab siis, et hundijäljed on suuremad kui koeral? Hundijälje suurus ka sõltub hundist ka enamasti võib öelda  küll niimoodi, et hundijäljed on suuremad kui keskmisel koeral. Aga siis, kui me neid hundi järgi jälitasime,  siis me saaksime teada, kuidas hundid elavad. Jah. Jah, kindlasti, siis on võimalik näha ju,  kuskohas hundid liiguvad ja jälgedest võib-olla mõnel pool  isegi aru saada, et millega nad parasjagu seal tegelenud on. Kas kusagil maganud puhangu või hoopis mõne saaklooma  kusagil kätte saanud? Jälgi näeb ju ainult talvel, kui lumi on maas. Jah, suvel on jälgi raskema eda metsas, siis võib hundi  jälgi küll kohata kuskil porises kohas metsatee peal,  aga niimoodi hundikarja või undi pere liikumisteid ei saa  kindlaks teha. Hundikarja suurust on raske kindlaks teha,  sest lumisel maastikul astuvad nad korralikult üksteise  jälgedesse ning jäljed hargnevad vaid harva teeraja  ja on enamasti karja juhtpaar sest võimuredel on huntidel  väga täpselt paigas. Suvel on siis hundid lähevad natuke teistmoodi. Et. Kui see aprillikuus sünni sünnivad hundi hundikutsikad  ja juba enne seda tükk aega on kari, siis agu laguneb. Et hundid elavad suvel kevadel, siis paarikaupa. Et. Siis üks isahunt, üks emahunt kasvatada oma kutsikaid kahekesi. Lisaks nendele karjas olevatele loomadele on veel  ka niisugused erakundid. Et kes on siis sotsiaalselt natukene madalamal tasandil  ja siis on aetud karjast ära või siis nad ei suuda leppida sellega,  et nad on karja all kuskil madalamal positsioonil  ja nad ei ole need kõige tähtsamad ninad seal,  et nemad on erakundid ja liiguvad ühekaupa. Ma tahaksin olla era hunt. See on kurb lugu era kundist, kes tahtis süüa kõhtu täis aga  juhtus nii. Kitseema läks kodust ära ja keelas kitselastel teha ust  lahti sellel kellel pole valged sõrad nagu temal  ja sama ilus peenike hääl. Erakhunt oli aga kohe platsis, kui kitselapsed said aru,  sest ta käpad olid mustad. Hunt palus möldrilt jahu, et end valgeks maandada. Valgena tuli ta tagasi, aga hääl oli tal ikka kole  ja jäme. Nii sõi ta lund ja läks uuesti proovima. Kitsalapsed mängisid pahaaimamatult toas,  kui hunt sisse murdis ja nad nahka pistis. Ainult kõige väiksemal õnnestus peitu pugeda. Koju saabunud ema ahastus oli meeletu, kuid kui pääsenud  kitse al teda kallistas ja kõik ära rääkis,  mis juhtunud oli. Lõikasid nad hundi kõhu lõhki, päästsid kitselapsed välja,  jälitasid kurjategijad politseijaoskonna. Milline see huntide pereelu olla võiks? Huntide pereelu on selline Talviti karjaviisiline, et karja juhib neil Niisugune juhtpaar, keda nimetatakse alfapaariks,  koosneb alfa, emasest ja alfa isasest. Ja siis seal allpool on järgmised sellised hierarhiaredelipulgad. Et kes on, kes on madalamal, kes on kõrgemal. Ja enamasti on niimoodi, et karjas, siis järglased saab  ainult see kõige kõrgem paar et teistel see õigus puudub. Või siis, kui on huntidel väga hea toidubaas seal,  kus nad elavad, et siis, siis võivad ka teised vahel  järglasi saada. Kas hundid on truud nagu luiged? Hundid on väga truud. See juhtpaar on enamasti koos siis kuni ühe ühe paarilise hukkumiseni. Ja seejärel siis see ellu jäänud kaaslane  või paariline otsib endale alles uue uue kaaslase. Talvel nad ei ela sugugi mitte. Mitte urrus, aga aga oma pojad, siis võivad nad ilmale tuua jah,  tihtipeale urus. Et selleks võivad hundid siis kasutada vanu rebaseurge  või muude loomade selliseid suuremaid urge,  mida nad siis. Kohendavad nagu endale sobivaks teevad nad  ka suuremaks ja laiemaks ja meelepärasemaks aga võivad  ka täiesti omal käel kaevata endale urge. Aga kaua pojad koos oma vanematega urus elavad? No urus elavad nad küllaltki vähe. Et võib-olla seal kuskil kuu või niimoodi. Esimesed kolm nädalat on ema pidevalt urus  ja isa hunt käib talle toitu toomas. Umbes kolmandal nädalal, siis hundikutsikad hakkavad  natukene sööma ka sellist tahket toitu juba. Ja ja noh, koos on nad siis esimese talve kindlasti koos oma  vanematega Ja vahel siis liituvad või jäävad karjaka vanemad  järeltulijad siis, kes on juba eelmisest suvest  või üleeelmisest siis. Aga nad tunduvad ju nii armsad loomad, miks neist  nii halvasti räägitakse? Noh, ega nad kindlasti jah, sellist vihkamist väärt ei ole  nagu nagu nad vanasti on olnud. Aga noh, eks nad olid inimesele mõnes mõttes sellised päris  kõvad konkurendid. Et kui sajandeid tagasi oli hundi arvukus oli väga suur,  siis nende poolt põhjustatud kahju igasugustele  kariloomadele ja hobustele ja. Ja ka jahijõulukitel oli päris märkimisväärne. Ja inimesed ikka siis tahtsid, et neile jääks rohkem ja. Ja siis tahtsid hunte hävitada. Susi, säh silmapaik. Kui sa meie karja oled, pane see silma ette. Susi, sahtlilmapaik. Kui palju Eestis hunte on? No sageli arvatakse, et Eestis on hästi palju hunte,  tegelikult see paika ei pea. See arvukus on pigem nüüd langenud. Et noh, huntide arvukus üldse aastasiseselt kõigub hästi  palju Et kui on kutsikate aeg, siis võib-olla neid kuskil 200 ringis,  Eestis, aga talve lõpuks on neid poole vähem,  siis umbes 100 ringis. Mina ei, to. Poisid kuuske autos ütlesid, et teil on tikke vaja aga  milleks lõket teha? Makaroni keet? Siis ei ole ju ometi tikke vaja. See, mis sa metsas leiad, sellest tul teemegi. Tahate näha? Teeme siis tuult ülesse ja siis on makro kiiresti süüa. Mina olen. Tere, mina olen Robert siitsamast, alandada metsades. Nii et rõõm kohtuda, mis, mis teid siia toob? Rauno, tulime paistage matkama ja hundist juttu rääkima. Huntidest, ma võin teile pärast rääkida,  aga teeme nüüd lõket üles. Teeme siis nii, meil on vaja plats puhtaks teha,  teeme väikse sellise tuulepesa suurt ei ole vaja,  selline vaike. 30 40 sentimeetrit vaike selline augukese. Ja nii kaua siis võiksid teie võtta kuivad oksad niiviisi  kuuske alt, mis on hästi kuivad. Rohelise oht. Kas te võtsite maa pealt või? Aga seal on ju ometi väga niisked. Me tahaksime kuivi oksi. Need oksad on siis ära kuivanud. Me ei tee haiget puule, kui me neid võtame. Need on hästi kuivad. Nad on siis õhu käes. Nad ei ole maas, kus nad saavad palju niiskust. Võtame lihtsalt vaiksed tükid, mis on umbes pliiatsi või,  või pliiatsi tera suurused. Ja neid, kui me saame, siis sellest on küll  ja küll, et makaroni käitma hakata. Lähme siis, nüüd teeme lõkke üles. Nii. Paneme siis nii, et paneme siis need kõige peenemad alla. Teeme sellise sellise mõnusa pesa, kus. Et alati tuli, siis tuleb hästi kõige peenemast  siis järjest paksemale, siis me võime neid natukene suuremaid,  teeme sellise püstkoja siia peale, sest natuke veel oksi  siit mu korvist. Et natuke suuremaid ja pärast, kui me saame ta põlema,  siis me võime korjama kiiresti siis natuke suuremaid ka. Jah, tulel on kolm asja, mis on alati vaja selleks,  et tuli hästi põleks. Üks asi on seesama puu või see toit, eks. Ja siis kindlasti on tal vaja hapniku, kolmas asi on  siis soojuse ja see selline ehitis siin,  kus need oksed on ilusti koos, tagab siis  selle soojuse. Nüüd on, on see hetk, kus me siis peaksime võluma tuld välja  puu hulkadest, kui sa leiad endale sellise oksa metsas,  ta peaks olema kuiv, ta peaks olema lehtpuust,  et kui te olete näinud, kuidas võib-olla aborigeenid seal  Austraalias või Aafrikas siis käte vahel hõruvad,  siis, siis meil on abiks vibu. Meil on abiks üks, üks oks, üks kepp ja,  ja see seal me paneme siia vahele. Ta ei ole nüüd selleks, et lasta, vaid on selleks,  et et kiiresti pulka hõõrutada. Ja siis alati on siis vaja see materjal mis püüab seda tuld kinni,  noh, siin on siis erinevad sellised hästi peened materjalid,  mis, mis saab ka metsast leida. Ja siis tulevad erinevatest taimedest või  või puukoorest või, või kuidas te siis leiate? No seda peate mõtlema eelnevalt, eks, eks kui sa hakkad mõtlema,  siis läheb palju rohkem aega, kui te matka e  siis te saate liikun, kuidas jälgida, kus miski on,  näiteks on pilliroog kusagil kus te saate neid tutte võtta,  kui on, on kuiva, et siis nii, ja siis me paneme sellise  vaikse pesa siia alla ja siis mis juhtub,  on, on see, et sellest hõõrumisest tolm tekib  ja siis see tolm kukub sinna vahele. Kas kiviaja inimesed tegid ka niimoodi tulla? Absoluutselt, et see võib öelda, et see on otse kivi  inimesest teieni praegu tulemas, eks, sest seda arvatakse,  et ta on kindlasti 100 või 150000 aastat,  niiviisi on tuld tehtud ja siis näed, kuidas see vibu aitab  mul siis seda. Liigutada ja tuleb lihtsalt rahulikult. Kui kaua arvati, et aega võtab? No nüüd Krigi saab lihtsalt õõrdumises, nii et et kui te näete nüüd,  et suits tuleb sealt ilusti siis on lootust,  et meil siin vaike tulehakatis on olemas. Paneme siis kätte aitäh ja kui alati öeldakse,  et äre tulega mängi, siis. Siin on üks selline puhul, kus me ei mängi,  me teeme tõsist asja, eks ole. Need vaikselt puhume, et see on jälle see õhku on tal vaja. Kuidas ta hakkab hõõguma juba? Me tahame siis teda välja saada siit ja siis me paneme  selle oma pesa sisse. Nüüd hakkaski põlema. Ka Robert, räägi, mis sa siin alampeal teed  siis huntide keskel. Palupõhjas on väike looduskoolikene, mis. On on minu tööks, et selle arendamine ja  selle käigus hoidmine ja erinevate gruppide vastuvõtmine ja,  ja siis lisaks alampedjal on väga uhked jõeluhad,  need on siis jõeäärsed jõeäärsed. Seal olevad heinamaad ja need on vaja siis iga aasta niita  ja siis mina korraldan siis selle selle luhtade liitmist. Kas sa siin hunti ka oled näinud? Ühe korra olen hunti näinud kahte hunti ja see oli siinsamas lähedal,  meil oli, ma olin siis oma poisiga ja meil oli väga huvitav päev,  hakkas hämaraks minema ja ühe õhtuga me nägime  nii palju erinevaid loomi. Kas sulle siis meeldib metsas käia? Ma tunnen ennast väga hästi metsas liikudes  ja alati on midagi õppida, alati on midagi avastada,  et mul igav kunagi ei ole. Susi, säh silma paik, kui sa meie karja tuled,  pane se silma ette. Susi säh silmapaik. Tiina nut muutub legitsevaks lihaks. Mis te minust inimesteks loete ennast, aga olete hullemad  kui keskja loomad. Libafondiks, ütlete mind? Olen jah, te ju teisiti ei taha. Mingi armurahva. Parem 1000 korra hunt, hunt metsas, huntide keskel. Kui ainult. Parem ei ole, kui tegi.
