Juba kolmandat nädalat oleme põneval ekskursioonil meie  päikesesüsteemis ja tänase retke eesmärk on tundma õppida  seda õhukest gaasipakendit, millesse me oleme pakendatud  ehk maa atmosfääri. Nii siin kui sealpool maa atmosfääri on meil täna retkejuhiks. Tartu Observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka. 18 kilomeetrit tõusu maast eemale ja juba me olemegi oma  kaitsvast pesast väljas, aga mille eest siis atmosfäär meid  õigupoolest kaitseb? Siin peaks kõigepealt nimetama, et maa atmosfäär kaitseb  meid päikese, ultraviolett ja röntgen kiirguse eest. Et see on nüüd selline aspekt, millest võib olla,  osatakse rohkem mõelda või, või räägitakse rohkem. Aga et kui nüüd natuke laiemalt mõelda selle peale,  et mille eest see maa atmosfäär meid kaitseb,  siis peaks ka niimoodi vastama, et, et ta kaitseb  ka meid selle eest, et meil. Ilm kliima ei teeks väga suuri hüppeid. Et tänu sellele, et meil atmosfäär on see õhuookean,  mille põhjas me elame. Et ta nagu leevendab igasuguseid, no näiteks temperatuuri  kõikumisi eelkõige. Et kui meil teda ei oleks või kui ta oleks õhem  siis me peaksime olema arenenud selliseks,  et me kannataksime palju suuremaid temperatuuri kõikumisi välja. Aga kas kõikidel planeetidel on atmosfäär  ja kui erinevad või sarnased need, siis on? Jah, siin on nüüd Niisugune võimalus. Vastata nad ka natuke laiemalt, et et nagu,  nagu teadustes teisteski teadustes, nii ka astronoomias,  et, et kuhu see piir panna? Võib olla nii veel nalja toonis võrdlus,  et kas pudel on pool tühi või pooltäis. Et, et kuhu panna siis see piir, et kas on atmosfäär  või ei ole atmosfäär. Et võibolla võiks siis niimoodi öelda, et tõeline atmosfäär on,  on nende taevakehade ümber ütleme, planeetide  ja planeedikaaslaste ümber. Kus saab ka kliima tekkida või kus on ilmanähtused? Aga kuidas on lood meie kosmiliste naabrite Veenuse  ja Marsi atmosfääriga? Jah, seal on ikka ilm. Veenusel on kohutav ilm. Ja Marsil on noh, ka meie jaoks kohutav,  seda küll, aga natukene eri suundades, kohutav. Et ütleme siis niimoodi, et veenusel on nii paks või,  või tihe, ütleme atmosfäär. Rõhk Veenuse pinnal on umbes 90 korda suurem kui maapinnal  siin meie õhuookeani põhjas. Ja marsil seevastu on jälle, ütleme kuni 100 kuni 200 korda  hõredam või, või, ja vähem tihe atmosfäär  ja selle tõttu ka rõhk umbes sama arv korda väiksem. Ja veenusel on veel see eripära, et, et kuna see hästi Tihe atmosfäär on ka hästi tugevalt. Kasvuhoone efekti tekitav siis Veenuse pinnal on temperatuur  umbes 470 kraadi. Nii et seal sulab kina üles Nii et veenuse pinnal nagu ei tahaks hästi liikuda Noh, üks niisugune huvitav võrdlus on ka veenusega tehtud et  kui jääda Veenuse pinnale pinna kohale hõljuma umbes 50  kilomeetri kõrgusele et siis on seal rõhk  ja temperatuur umbes sellised nagu maapinnal. Päikesesüsteemi üheks imeks on selle filmi järgi saturni kuu titaan. Meil on kohe varsti võimalus piiluda läbi  selle taevakeha atmosfääri, aga paari sõnaga ette,  mis seal siis nii imetabast on? Ma juhiksin tähelepanu sellele, et, et tõepoolest titaan on  siis päikesesüsteemi planeetide kaaslastest suuruselt teine Ja ühtlasi on tal ka vast peaaegu et ainukesena niisugune  tõeline atmosfäär kus on ka ilm. Ja noh, seal on näiteks pinnal on hinnangud  või mõõtmiste kohaselt rõhk umbes poolteist korda kõrgem kui  maapinnal keskeltläbi aga eripäraseks teeb titaani see,  et, et seal on ka Järved mered, jõed, aga tegemist ei ole mitte. Veeauru pilvede ja ja veejõgede ja järvedega vaid. Metaani. Saju ja järvedega. Nii et see on siis, ütleme tänu sellele või,  või ka selle tõttu, oleneb, kust otsast vaadata  selle tõttu, et seal on temperatuur väga madal. Kõigest me muidugi enne filmi algust rääkida ei jõua,  aga millised olid need kaadrid, mis teile endale selles  filmis kõige rohkem huvi pakkusid? Kui nüüd vaatajale midagi soovitada, siis võib-olla seda,  et, et ta paneks tähele tõepoolest seda. Atmosfääride mitmekesisust, mis tuleb välja  siis erinevaid päikesesüsteemi planeete ja nende kaaslasi  uurides ja, ja nende kohta teada saades,  et see mitmekesisus on, on tõesti teinekord lausa hämmastav. Aitäh Indrek Kolka teie juhatuse eest. Ja võtame siis nüüd. Järjekordse pika reisi meie päikesesüsteemis  ja täna jõuame üsna mitme planeedi juurde.
