Astronoomilise kevade saabumine on sündmus,  mis alati igal aastal Ta ületab ajakirjanduse uudistekünnise ju on meil  siis tore ja tähtis teada saada, et näe,  eile õhtul heitsin magama veel talvel, täna ärkasin aga kevadel. Kas see on aga ka päriselt niimoodi? Ja kas me teamegi, mis asi see kevad õieti on? Muidugi, me teame, mis on kevad, see on aasta aeg,  millel on suvesilma taga talvehambad. Ehk siis aeg, millal lumest sulavad välja märtsikellukesed  ja koerajunnid. Linnud teevad pesa ja neiud lähevad õide. Kevad on meie teadvuses kõige kauni ja uue sünonüümiks,  aga meie esivanemate jaoks oli see kõige raskem aastaaeg,  sest toiduvarud kippusid otsa saama. Eesti huumoriklassikasse kuulub lugu mehest,  kes vastu kevadet kiitab, et näe, tulin täpselt ots-otsaga välja,  heinad läbi ja lehmad ka surnud. Siiski leidsid meie esivanemad toidulisaga talvisest  loodusest püüdsid näiteks jää alt kala. Tänapäeval tehakse kalavõrgud tehases ja kunstkiust,  aga laias laastus käib kõik täpselt samamoodi. Kalaõnne me randelile siiski ei soovi. Ei tohi ju ära sõnuda. Talvine jäälune kalapüük ei ole ainult ahvenat küttivate  sikuskameeste pärusmaa. Nii meie rannikumeres, Võrtsjärve kui ka Peipsil on see  kutselise kalurite igapäevane töö. Võrtsjärvel teevad seda tööd lisaks klimnoloogiakeskuse kalateadlased. Olemegi tulnud vaatama, et mida selliste püükidega teada  saab ja milline üks vanahõnguline jääpükk üldse välja näeb. Võrtsjärv on Eesti suuruselt teine järv ja  nii on mootorsaanid ja ATV-d kaasaegse kaluri igapäevasteks  liiklusvahenditeks esimesena kohtumegi Eerikuga järve  idakaldal elava kaluriga, kes praeguseks hetkeks on järvel  püüdnud juba üle 10 aasta. Eeriku võrgud on kokku üle kilomeetri pikad,  meie viskame silma peale vaid esimesele,  60 meetrile. Kas selle talvise püügi puhul kala otsimisel on  mingisuguseid teistmoodi nipid ja nõksud ka,  et kust sa seda õppinud oled? Omal käel kõik teist lapsepõlvest saadik on selline nagu  tahtmine püüda kala ja. Alguses nagu püüti, oli rohkem õngemees,  aga nüüd on nagu profi kalamees hakanud ja. Ega see on Päris põnev. Kui palju siin üldse selliseid mehi on, kes suvel  ja talvel siis kah püüavad? No siin on mingi 40 kaluri ringis. Võrke võrke ma ei tea, kui palju, kes, kellel,  kui palju on, et aga nad. Praegu on pooled väljas, ma arvan võrgud,  et kala ei tule, ei tasu käimist. Sest põhihooaeg on sellel kalapüügil nagu detsembris,  kui esimene jää tuleb mingi kuu aega. Pärast on juba nagu hobi korras, et kodu lauale püüad. Lumekuhja seest võrguots üles otsitud, hakkab Erik vaikselt  püünist jää peale lappama. Seda, kas kala on, tunneb võrku näppude vahel hoides pea eksimatult. No on tunda midagi? Jah, mingi midagi, midagi liigutab, aga kui kaugel paistab  nagu suurem kala olema, ma katsun ka. Lase nagu järsku lahti. Ai ai, see on suur maja. Aga tundub haug olevat tõmmete järgi, sest koha nagu see  raputab nagu parem. Kas talvine kala on vähe uimasem ka? Jah, ikka väga suur kala. Millal sa võrgu sisse panid? Mul on ta kogu aeg sees. Mul on ta nagu jää tuleb nii, panen sisse  ja ja vahepeal muudab kohti, aga see aasta ma nagu ei  muutunud ühe koha. Kuidas selle talve saagid olnud on? Väga. Kas see koha Peipsi läinud või ma ei tea,  kus see koha kadunud on? Me siin täna rääkisid, just, rääkisime, et kilomeetri peale  null kala ja niimoodi aga mis siis paremad saagid on olnud  või suuremad kalad sellel talvel, sellel talvel pole midagi  siin kolm-nelikümmend, kilo koha ja. Ilus aug. Arutame ta välja siit. See on Võrtsjärve kohta selline tavaline kala. Väiksem eriti võrku jäägitult. Kahekilone haug on selline tavaline võrgu kala siin. Aga milleks sina üldse talvel jää alt võrguga püüdmas käid? Ega sellega vist ei ole jah. No kui on mõni aasta on hea aasta olnud,  siin üle-eelmine aasta tuli kohe ikka päris pere all otsa,  aga lund ka ei olnud peal ega midagi. Et selles suhtes oli nagu hea oli püüda ja käia oli otsida  kala ja. Ma isegi tookord tookord. Leidsingi mingi kohaparve, istusin praktiliselt alla otsa  koha parve. Esimesele haugile lisaks tõstab varsti jääaugust pea välja  ka teine kolme-nelja kilone havipurakas. Kaks ilusat kala ühe võrgu kohta on talve lõpu kohta hea saak. Sa mainisid, et sa oled 10 aastat siin Võrtsjärve peal püüdnud,  et kuidas siis saagid selle ajaga muutunud on? Vahelduse eduga esimesed aastad ei olnud,  siis oli vahepeal tuli, kui see madal vee seis oli  siis nagu kalamehed ütled. Supp oli siis nagu, nagu noh, priskem, nüüd on nagu lahja  see supp, sest järv läheb hästi laiali ja,  ja kala kaob igale poole, nagu noh, ära. Seda, miks ühel aastal kala palju, teisel vähe vad. Teadlased oma võrguga paar kilomeetrit eemal. Olgu põhjus milles tahes, kuid teadusvõrku välja tõmmates on  tööd mõnevõrra rohkem. Võrgus tuleb välja harutada lisaks kahele haugile  ka kaks koha. Ja mis me nende kaladega nüüd edasi teeme? No mõõdame nad ära, vaatame, kas nad on kui rasked  ja kui pikad nad on. Alustame siis haugidest. Noh, haugi täispikkus on 58 sentimeetrit ja ja standardpikkus on 51  ja see auk kaalub Kilo 300. Kas vaadatakse ka näiteks, mida need kalad söönud on? Jah, kindlasti, eriti huvitav on viimasel ajal vaadata. Või väga oluline momendil on vaadata, mida on haug söönud,  seepärast, et seoses sellega, et praegu hapnikusisaldus on  järves hakanud langema, eriti lõunaotsas,  kus angerjas talvitub siis angerja angerjas tuleb sealt,  ütleme mudakihtidest välja, kus on madal hapnikusisaldus  ja tõuseb üles ja aga kuna auk toitub väga intensiivselt,  siis see väga tihti satub see angerjas aukülje saagiks,  nii et, et see oleks muidugi huvitav ära vaadata,  kas augid on angerjad söönud, miks on vaja  ka talvel just nimelt püüda, et kas siis suvistest püükidest  ei piisa? Talvine püük annab eriti head informatsiooni. Just nende röövkalade kohta haugi ja koha kohta sellepärast,  et talvepüükides saadakse kuskil kuni vähemalt üle 50  protsendi koha ja haugi. Kui kaua selliseid püüke juba tehtud on ja  mida selle aja jooksul on teada saadud? Konkreetselt selliseid talv, talviseid püüke me teeme  aastast 1992. Mida me siin hindame, on nii-öelda püügipingutus  ehk kaheni efot on see ingliskeelne termin,  see on siis mitu grammi või mitu kilo. Me saame standardse võrgu kohta ühes ööpäevas. Et kuna me püüame selliste standardsete meetoditega,  siis me saame eri aegade eri aastaid võrrelda,  et sellega seoses me saame öelda, kas kala nii-öelda  suhteline arvukus on langenud või tõusnud. Aastate pikkused püügid näitavad, et rohketoiteline  Võrtsjärv on just kohale ja Latikale sobilikumaks elupaigaks  omal ajal arvukalt esinenud. Siiglasi järvest enam ei leia. Lisaks jälgitakse, kui palju satub võrku alamõõdulist kala. Selle põhjal saab anda soovitusi järgnevate aastate  püügipiirangute kohta. Kuidas Võrtsjärvel püügikoormusega lood on üldse,  et kas järv saab hakkama sellega? Praegu. 35 sellist kutselist kalurit, kelle peamine elatis allikas  on see järv siis ja veel on umbes kümmekond kalurit,  kes siis väiksemate ga koormusega püüavad. Järv saab hakkama sellise püügikoormusega,  kuigi noh, mida me näeme, et, et et selle intensiivse püügi  tõttu siis kala keskmine kaal on nagu vähenenud,  aga, aga, aga ütleme, kalakogused. Noh, on enam-vähem niisugused normis kuskil 300 400 tonni  aastas kokku. Kui palju siis keskmiselt kala saadakse ühe võrgu kohta. No kui terve talve kohta see ära arvutada,  siis ta tuleb umbes 0,6 kuni 0,7 kilogrammi võrgu kohta kala. Aga mida see kala üldse praegu siin Võrtsjärves ise teeb,  jää all, kus ta liigub, kuhu koguneb peamiselt liiguvad  sellised röövkalad, haug ja nagu me näemegi,  kes võrku jäävad haug ja, ja koha ja ja vahel harva jääb  ka võrku lutsu. Lutsu on Võrtsjärve vähe ja eelarvemini latikat  ja teised sellised lepiskalad, kuna nad ei toitu,  siis nad ka eriti ringi ei sõelujärve. Põhiliselt sellepärast saadakse neid röövalu. Hapnikutase on üks kalade liikumist mõjutav tegur. Nii mõõdetakse järve eri piirkondades regulaarselt  ka hapnikutaseme muutuseid. Õnneks kaanetusid Eesti suuremad järved sügisel suhteliselt  kõrge veetasemega ning raske talv neile probleeme ei tekita. Kuidas on lood Võrtsjärves? Näitavad meil on siin tegelikult hapniku sisaldus,  päris hea, nad natuke stabiliseeruvad veel. Aga siin mingisugust hapnikupuudust ei ole. Kuskil 67 66 protsenti on, on see külastus. Aga aga, aga milligrammi es on see jää all ühe üheksa koma  koma kuus milligrammi. Nii et, et see on selline sisaldus, millest iga kala unistab. Ja siin põhja lähedal on ka tegelikult. Piisavalt palju hapnikku. Kas võib siis öelda, et suure tõenäosusega sellel talvel  Võrtsjärvel kalad hapnikupuudusesse ei jää? Kindlasti ei jää. Loogiline kevad algab siis, kui keskmine õhutemperatuur  tõuseb üle null kraadi. Fenoloogiline aga siis, kui üle viie kraadi nende vahele jääb,  varakevad. Täna on aga veel sulaselge kevad. Talv. Rahvakalendri järgi pööravad täna kalad oma ninad maa  poole ja täna ei tohi metsa raiuda, sest see ehmatab kalad  suurde merre tagasi. Meie ei raiugi Läheme hoopis mehe poole,  kes teab puude hingeelust rohkemgi kui mina kalade omast. Hendrik Relve koduõuel meelitab linnumajas toodud toit  kohale rohkelt tiivulisi. Mehe koduaken on ühtlasi varitsustelgi ava,  kust saab lindude st häid fotosid teha. Iga aasta iga kuu ja iga päev on siin erinev. Aga erinevaid tahke on ka Hendrik Relves endas kirjamees  loodusfotograaf reisimees. Ta on teinud laule ja raadiosaateid. Ma olen võrrelnud ennast puuga, et tema harud kasvavad  lihtsalt päikese poole, nii nagu päike, päike  ja valgus teda suunab ja nii on ta läinud. Ma ei ole kunagi mõelnud selle üle, et, et see on just  nii läinud, ta lihtsalt on läinud. Ma tean, et te olete praeguseks käinud ära kõikidel  kontinentidel ja täna oleme teie kodu õue peal. Mis see kodu teie jaoks tähendab? Kodu on raskuskese, see on, see on see algus  ja lõpp tegelikult ja, ja mida rohkem sa käid,  seda selgemaks see saab, et, et ilmatu põnev on maailm  ja ja siin on nii põnevaid asju selle maa muna peal,  et, et need tõmbavad alati. Aga, aga lõpuks see koht, kus sa lähed ja kuhu sa tuled,  iga korraga saab selgemaks, et see on tegelikult muutub kogu  aeg aina tähtsamaks, mida rohkem sa käid? Ma mäletan kunagi, kui ma Tiibetist tulin,  siis ma kaks kuud nautisin Eestis seda, et siin on hapnikku. Tõmbad sõõmm ja siin on ha hapnikku. Kui sa oled olnud nädalate kaupa nelja ja poole kilomeetri  kõrgusel siis sa saad aru, et, et see on suur asi. Et meil on hapnik. Aga kui sa Eestist ära ei käi, sa ei saagi  selle üle rõõmustada. Hendrik Relve kodus leidub hulgaliselt esemeid,  mis meenutavad tema kaugeid rännakuid näiteks Madagaskarit  pärit liblikad. Ameerikast kaasa toodud suhkrumännikäbi,  mis on maailma pikim ja maailma kõige suurema puu umbes  Oleviste kiriku kõrguse mammutipuu pisike käbi. Nendest edasi, see on nüüd minu, ma olen väga uhke  selle üle, see maailma inimkonna kõige vanem puust tööriist  ja selle nimi on kaevekepp. Ja ma mäletan, kuskil seitsmendas klassis ma kuskilt lugesin. Et milline see kaevekepp välja nägi. Et kümneid tuhandeid aastaid tagasi inimesed kasutasid neid ja,  ja kui ma käisin Sanide ehk vananimega Bushmani juures  Bushmani Aafrikas Kalahari kõrbes, siis nemad kasutavad neid kaevekeppe tänase päevani. Mida sellega siis kaevatakse? Mida iganes. Ühesõnaga sa pead ellu jääma kõrbes ja kõrbes. Seal on juurikad, mugulad, mõnikord leiad  ka mõned tõugud. Ja mis need põnevad asjad siin Need on juba inimkonna  kultuuri nikuse tohutu põnevad asjad. See on näiteks sõlmkiri. Seda kasutasid inkad. Inka impeeriumis ja ja see on siis mingi kummaline kiri,  mida siiamaani tegelikult ei osata lahti dešifreerida. Aga kuidagiviisi erinevad värvid, erinevad lõngade,  paksused, sõlmede, vahekohtade vahemaa, sõlmed on  ka erinevad, sõlmed ise on erinevad, see kõik see on nagu  mingisugune arvutikeel või arvutikood. Ja inkade impeeriumis igatahes olevat, et olnud  ka näiteks viie kiloseid selliseid raamatuid,  mis olid siis näiteks entsüklopeediad, see on nüüd siis,  võiks öelda, et et ajamasinas kiviajast Siia toodud. Minu üks viimaseid reise nüüd möödunud aasta lõpu poolel,  sealt on see pärit ja need on tegelikult kõik looduslikud  materjalid ja, ja ma arvan, et uskina rahvas,  et Korovaid, kes see mees, kes mulle selle andis et nad  kandsid selliseid, nad nimelt käivad täiesti alasti ringi  tänapäevani välja ja see on ainus koht, kuhu midagi annab  panna ja mehed kannavad seda elegantselt. Kuigi nad on alasti, siis niimoodi siin õla peale,  siin on tal väga tähtsad asjad. Ja see rahvas elab siiamaani selliselt, et see pere,  kelle juures me elasime, nende igapäevased riistad on kivist kivikirved. Vibud nooled on põhilised relvad ja, ja see rahvas on olemas  praegusel ajal, kuigi nad on väga Tumeda tulevikuga ja muidugi selle reisi ettevalmistus  võttis meile umbes viis aastat ja see oli füüsiliselt  väga-väga karm, sest nad elavad sellises kõige suuremas  inimhaiguste pesas. Mis üldse võib olla uus geneaal džungel,  kus ei ole ühtegi teed, kus kõnnitakse mööda loomaradu  ja kus niiskus on pidevalt üleval, nii et sa tilgud  hommikust õhtuni. Ja see mets on soine, et kujutleme umbes Soomaa metsades  liikuda seal lodudes ilma teedeta. Päevade kaupa ja aga temperatuur on kuskil 38 40. Korovaid on elanud sama elu vähemalt 3000 aastat ainult sellepärast,  et siin soodes on saagot ja see saagu, toidab neid  ja neil ei ole olnud põhjust teha pulde,  kasvatada karja, teenida raha. Nad on niigi eluga ja loodusega tasakaalus  ja sellepärast on nad saanud jätkata tänase päevani oma eluviisi. Ja tegelikult muidugi ennustatakse, et lähema 10 20 aasta  pärast on kogu see kultuur kadunud. Siit rajatakse läbi teed. Siia tuleb aina rohkem inimesi, tänapäevakultuuri. Need on viimased hetked. Te ütlesite, et, 30 aastat olete sellel pallil ringi rännanud? Natuke üle 30 ja õieti on alati olnud nagu kinnismõte nendel käikudel,  mida ma olen otsinud, kuhu ma oma sammud seadnud on kaks põhjust. Üks on see, et ja. Loodus, mis ei ole inimese poolt rikutud  ehk niisugune võimas ürgloodus või võimalikult põline loodus  ja teiseks rahvas, kes on elanud selles põlises looduses  rahus loodusega. Umbes kuu aega tagasi tuli Hendrik Relve tagasi Aafrika  südamest Kongost, kus 20 aastat kestsid verised sõjad  ja kus rahu algas vaid kaks aastat tagasi. Te olete kirjutanud kuskil, et uudishimu on see,  mis teid minema sunnib. Ja see on täiesti nagu üks minu kahest kassist,  see vanem tema on ka niisugune, et kui ta näeb mingit  nii kitsas pragu, kus ta vaevalt läbi mahub,  siis ta peab oma nina sinna torkama ja katsume sealt läbi trügida. Ja, ja see on, see on tõesti, mul on mingi poisikeselik uudishimu,  ma vahel olen mõelnud, et vana mees küll,  aga sisemiselt põlvüksteist poisikene, et,  et, et ikka, et nii põnev ja, ja, ja, ja  ja tahaks näha ja teada ja, ja see ei ole mitte ainult  maailma suhtes, vaid see on ka Eesti suhtes täpselt sama,  et praktiliselt minu jaoks on Eesti täpselt sama põnev kui,  kui Aafrika süda. Ega me ei rända selleks, et läbida võimalikult palju  kilomeetreid ja sellega uhkeldada. Me rändame selleks, et, et mõttes rännata. Et mõtete le oleks toitu. See on see põhjus. Kodus olles tunneb Hendrik Relve rõõmu selle üle,  et mets algab tema õuest juba 20 sammu kauguselt  sest puudega on tal eriline side. Oma raamatus puude kuulaja kirjutab Hendrik Relve,  et ka Eesti inimesi ja paiku käsitleb ta põlispuude kaudu. Minu jaoks on tõesti nii, et ütleme, eestimaa Geograafia koosneb minu jaoks nendest puudest,  keda ma tunnen isiklikult ühekaupa ja neid on sadu  ja nad on üle Eesti laiali ja nende puude järgi tean ma,  kes nende puude juures elavad, millised inimesed,  et, et inimesi ma pean meeles puude järgi  kelle lähedal need inimesed elavad. See on pikk lugu, väga pikk lugu, aga lühidalt öeldes tean  ma just neid põlispuid neid võimsaid kas väga suuri või,  või pärimuspuid. Ja see on niisugune, et ma käin nende juures aina uuesti  ja uuesti. Ja mida rohkem käid, seda tihedamat sidet tunned  nendega ja seda tähtsamaks nad muutuvad. Te räägite puust nagu inimesest. Nad on minu jaoks elavad olendid kindlasti  ja ma arvan, et igaüks, kellel on keegi vana tuttav juba 10  aastat 20 aastat siis see vana tuttav, kelle juures sa  lõputult käid, ta hakkab sind kõnetama. Seal ei ole midagi müstilist, puud on, on tegelikult noh,  kui öelda väga täpselt, nad on märgid ajas  ja ruumis, nad on paigal. Et meie siin liigume, puudel on juured all  ja kui see puu, ta ei ole igavene, aga ta elab inimesega  võrreldes igavesti. Ja kui see on nii tüüpiline Eestis, kui,  kas sa räägid kellegagi ja tal on oma puu miks sellepärast,  et tema vanaema on selle puu all kasvanud,  tema ema on selle puu all kasvanud. Ja kõigi nende inimeste lood ja tähendused,  puu on nagu vanasti olid mõnedel rahvastel need niisugused pulgad,  kuhu peale kirjutati lugusid. Et see puu on ka niisugune, et, et sinna sisse on kirjutatud  paljude põlvkondade lood. See mõte, et, et, et puu kannab mingeid igavese väärtusi või,  või selliseid palju suuremaid väärtusi kui üks inimene oma  elu jooksul jõuab välja mõelda, et, et see on ju väga  loomulik tegelikult. Ega me enne tõsiseid raskusi või katsumusi ei teagi,  mis puust me keegi tehtud oleme. Kui võtta aega, et kuulata ja mõelda, võib isegi tuulelt  üht-teist õppida. Vaid. Ka mitte. Midagi tehes. Targemaks saada. Seda õpetavad põlispuud. Kõige m. Suurem tarkus on oskus olla õnnelik. See oleneb aga meie suutmisest olevas olla olevat tunda  ja olevat näha. Muide kaste. Esimest kevadkärbest silmasin ma juba paari nädala eest. Tänaseks on aga Eestisse jõudnud juba põld,  lõokesi, kuldnokk, kiivitajaid, metsvinte  ja ka sookurgi. Eeloleval nädalal võime kuulda rasva ja sinitihaste  siisikeste leevikeste ja rohevintide laulu sügavale metsa  minnes aga silmata ehk ilvestki, kes on paaritumis ajal enda  varjamisega märksa hooletum kui tavaliselt. Hoidke siis oma silmad, kõrvad ja nina lahti  ja hing niisamuti.
