Londonist läbi voolav Hemsi jõgi kuulutati aastal 1957 bioloogiliselt surnuks. Värske raport näitab aga, et viimastel aastakümnetel tehtud ponnistused Elurikkuse taastamisel on kandmas vilja. BBC andmeil on Thamesi jões äsja loendatud 115 kalaliiki 92 linnuliiki. Koduks peavad seda ka merihobud, hülged ning isegi kolme eri liiki haid, kommenteerib Hannud singel, keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik. Taaskord näitab see loodusevõimet ennast parandada, kui ainult võimalus antakse. Sarnane juhtum oli hiljuti ka Eestis. Pärnu jõe ökoloogiline taastamine, kus rändetakistused avati sisuliselt ligi 3000 kilomeetrit vooluvete avati ja lõhed meriforellid agaaga silmud näiteks aeglasema liikumisega olendid on väga suures ulatuses selle jõe taas taasasustanud. Soome lahes tuvastati aga lausa 17 uut mikrovetika ja zooplanktoniliiki, mida Läänemerest varem leitud pole. Tegemist ei ole aga puhtalt rõõmusõnumiga, selgitab uuringu esimene autor, Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Sirje Sildever. Et antud juhul siis need zooplanktoni liigid, keda nii 15 tükki ja kes on sellised uued, sest nende puhul on pigem selline kas neutraalne või isegi positiivne, et need tuvastasime sellepärast et varasemalt keegi neil on lihtsalt tähelepanu pööranud ja sellepärast nad nii-öelda uued lange. Aga siis, mis puudutab neid mikrovetikaid, siis nemad toodavad oma elutegevuse käigus ka siis selliseid mürkaineid, mis võivad olla kahjulikud kaladele ja. Keda me siis kaduvastasime, et tema on siin Läänemerest siis põhjustanud reitinguid Soome rannikul 2015. Aastal, selleks on siis korradiniumine friik on selline väga väikene mikrovetikas umbes 10 mikromeetrit, mis on siis 0,01 millimeetrit. Sildeneri sõnul hoiavad teadlased veekogude koosluse tervise ning loodusliku tasakaalu huvides silma peal nii teretulnud kui ka endast ohtu kujutavate asukatel ning külalistel.
