Nii nagu üldhaigestumus on hakanud väga selgelt langema, on ka haiglaravi vajadus sellega kaasas käimas. Tõsi küll, kui vaadata, et kuidas ta nüüd jaotub siis regiooni haiglate vahel ja siis ta jaotub ikkagi ebaühtlaselt, et suurem langus on, on põhja regiooni haiglates, eriti Tallinna haiglates tervikuna. Aga näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis on tänahommikuse seisuga üks haige rohkem Covid 19-ga ravil, kui oli, siis eelmiselt esmaspäeval, nii et seal haiglaravikoormus oluliselt langenud ei ole. Tänahommikuse seisuga on siis haiglaravil 544 patsienti, nendest 52 on kolmanda astme intensiivravis ja nendest omakorda 30 patsienti juhitaval hingamisel. Kui me nüüd võrdleme kevadise viiruse lainega, siis võttis hulga rohkem aega, et tekiks see olukord, et haiglates hakkaks ravi vajadus langema, aga nüüd see läheb peaaegu, et paralleelselt. Jah, tuleb tunnistada, et ka tõus hakkas sama moodi, et tegelikult sellel hetkel, kui veel ei oleks pidanud algama ja ütleme niimoodi, et me saame uut kogemust kuidas siis haiguspuhang jõuab haiglatesse või üldse, kuidas ta levib nüüd selles tingimusi või nendes tingimustes, kui inimesed on juba ka suuresti ikkagi vaktsineeritud. Et noh, kui vaadata, et mis võib olla selle põhjus, et noh, kui, kui selle kiire raja haiglaravi vajaduse tõusud, aga selgelt oli see, et tekkis haiguskolded ja ka täna tuleb tunnistada, et tegelikult hoolekandeasutustes haiguskoldeid on rohkem, kui meil oli kevadise haiguse laineharjal, siis praegu ikkagi julgen arvata, et ka vanemaealiste inimeste vaktsineeritus üldse koroona vaktsineeritus on taganud selle, et yhtepidi meil need numbrid käituvad natukene teistsuguse loogikaga kui kevadel, aga tänu sellele vaktsineeritusega me oleme ikkagi pääsenud väga, väga suurest haigestumus lainest, et muidu oleks olnud see praegune laine kindlasti tunduvalt, et keerulisem ja tunduvalt rohkem inimesi haarav kui, kui ta on praegu olnud.
