Kell on kaheksa ja 13 minutit ja tänases Vikerhommikusse hea meel öelda. Hommikused tervitused Karmen Maika luule ja me räägime koolipsühholoogi test. Kõigepealt me oleme pikalt kuulnud seda, et eide jagu koolidesse kui me lähme sügisele vastu, hakkasin jaguma või on ikka niimoodi, et igas koolis ei ole koolipsühholoog. Tere hommikust, minu poolt ka vat ei oska praegu seda konkreetset esimese septembri seisu öelda. Jah, me lugesime kevadel need tibud üle ja kevadel oli nii et alla poolte koolides oli koolipsühholoog olemas. Väga loodame, et see protsent on natukene tõusnud, aga võib üsna kindel olla, et päris päris 100-ni see ei ole jõudnud ja vist ei jõua ka. Karmen. Nüüd kool kohe algab, mõnedes koolides on juba alanud. Kuidas te tunnetate, mis on need esimesed, võib-olla siis? Ma ei tea, tagasilöögid, mis võivad tabada neid noori, kes nüüd üle pika aja tegelikult leiavad ennast taas kooliseinte vahelt ümbritsetud teistest õpilastest, väga paljude jaoks ei ole see olukord tegelikult positiivne, on ka neid, kellele meeldis kodus olla. Ja kui me vaatame uuringuid, mis tehti siis eelmisel õppeaastal või siis praeguse seisuga juba üle-eelmisel õppeaastal oli umbes kolmandik neid lapsi, kes ütlesid, et nendele distantsõpe meeldis koguni rohkem kui tavaline. Ja, ja nüüd viimane haridusfoorumi uuring, mis tehti sellel kevadel, see peaks kohe-kohe ilmuma, seal oli näha, et umbes pooled lapsed ütlesid, et nendele distantsõpe väga hästi piss väga ägele ja nad said sellega väga hästi hakkama ja noh, loomulikult oli neid lapsi siis siis kelle jaoks oli väga-väga raske. Et on neid, kes ei taha kooli tagasi tulla, ka neid kindlasti ei ole, enamuses enam soovitate ja et enamus laps ikkagi ootab seda, et, et kooli tulla ja ma tean seda, et, et on päris palju ka selliseid peresid, kus on siis tõepoolest kaalutudki seda varianti, et jätta lapsed koduõppele või, või on ka koolikooliga kokkuleppeid tehtud, et kuidas ka praegusel kus ajal, kus koroona ikkagi on edasi meie seas, et võib-olla mõned lapsed siis õpivad rohkem kodus või käivad vahepeal koolis, et seda saab kõike kooliga kokkuleppel ka teha. See nüüd, et sellised tulemused, nagu te mainisite, olid, et oli neid ka, kellele väga meeldis. Huvitav, kas neid tulemusi, et noh, et see meeldivuse õpitulemused, kas neid võrreldakse? Õpitulemustega on niimoodi, et kui vaadata riigieksami tulemusi ja põhikoolile eksamitulemusi, siis need on natukene nõrgemad kui varasematel aastatel. Mis on ka arusaadav, et lapsed on palju pidanud kodus õppima ja, ja see on oma oma jälje kahtlemata jätnud sellel sügisel õpetajad alustavad sellega, et selgitada välja õpilüngad, selgitada välja need lapsed, kellel on lisaabi vaja ja ministeerium on siis ka selle jaoks koolidele raha eraldanud. Aga nüüd jõuame siis selleni, miks me täna tegelikult arvasime, et Karmen Maikaluu Peaks tulema hommikul meie juurest läbi, et natukene anda teada sellest, et nii nagu ma alguses ütlesin, teid on vähe, te olete kindlasti tublid, ma mõtlen siis koolipsühholooge, et siis seda vähesust kuidagi kompenseerida on esimest septembrist tasuta tugiliin, kus siis teie, teie, kolleegid iga päev kella 16-st kella 20-ni annavad nõu nii eesti kui vene keeles siis kas sellega püütakse siis seda nii-öelda koolipsühholoogide vähesust kinni panna kuidagi, et vähendada seda defitsiit? Üritame natukene leevendada seda olukorda jah. Kevadel märtsikuus me avasime tegelikult Eesti koolipsühholoogide ühing ja haridusministeerium koostöös, siis avasime õppe mässajate tugiliini, kuhu siis võisid õpetajad helistada? Ena õpetajad helistasid, tavaliselt võib, väga paljud õpetajad helistasid selle probleemiga, et nad on lihtsalt kõigest sellest väga väsinud, nad ei jaksa enam ja, ja nad ei oska nendega distantsõppel olevate kadunud õpilastega kontakti leida. See oli õpetajate põhiprobleemide õpetajad, vajasid ka väga palju lihtsalt ka välja tekkimist, mis olukord seal praegu on ja kuidas nad ennast tunnevad, aga siis üsna pea tuli palju signaale, et miks ainult õpetajad, et et teised vajavad ka koolipsühholoogi ja koolipsühholoog ei ole olemas ainult õpilaste jaoks, vaid ka õpetajate lapsevanemate jaoks. Nii me siis koostöös haridusministeeriumiga otsustasime, et sellel sügisel läheme edasi siis nii-öelda laiendatud sihtgrupiga, et kõik, kes muidu koolipsühholoogi juures käivad, võivad sinna helistada ka. Üks grupp kes vajab tähelepanu, on ka lapsevanemad, ega nendel ka lihtne ei ole, tihti nad ei oska märgata neid muutusi lastes. Mida te neile soovitate, et see uus kooliaasta võimalikult valutult mööduks? Ütleks esialgu niimoodi, et rahu, ainult rahu. Kui nüüd vaadata sedasama haridusfoorumi uurimist, uurimust, mis need tehti, siis seal tuligi välja, et lapsevanemad olid need, kes ütlesid, et nendel olid kõige raskem ehk siis kõige rohkem uurida. Küsitleti nii lapsevanemaid, õpetajaid kui õpilasi ja lapsevanemate protsent oli kõige suurem, kes ütlesid, et nendel oli väga-väga raske distantsõppe ajal nii et lapsevanemad peaksid mõtlema ka selle peale, kuidas enda akusid laadida, kuidas iseendaga paremini toime tulla, et mitte oma ärevusega, lastes veel pinget juurde tekitada? Kujutan täitsa ette, aitäh, kui sul on niimoodi, et hommikul ärkad üles, laps kooli ei lähe, siis sa pead olema natukene õpetaja eest oma asju tegema, ära. Kokk toitlustaja, koristaja, õpiabi noh, kõik kõik. Et ega see lihtne ei ole plusse jah, et hammustada ennast läbi kasvõi kuuenda või seitsmenda klassi matemaatikast, kui seal on järeltulijal raskused. No see on juba paras väljakutse justjust. Gümnaasiumiastmes ei räägi, piinlik hakkas praegu. Aga sellegipoolest neid uuringuid tehti siis teadlikult püüti siis nii-öelda ära fikseerida, et kuidas see distantsil toimimine mõjutab nii õpilasi kui nende vanemaid ja te püüate siis seda teha veel nüüd järgmistes tsüklites ka ütleme, et kui meilgi õnnestub need esimesel septembril koolid teha kontaktõppel täismahus lahti. Meil kindlasti esimesel septembril see õnnestub, kui kauaks õnnestub, see on iseküsimus ja neid uuringuid kahtlemata tehakse edasi, et haridusfoorumi inimesed on need tublid inimesed, kes seda uuringut on mitu aastat teinud. Ja see on ikkagi nii-öelda teadusliku töö eesmärgil, mitte ainult. Metoodiliselt jätkatakse sama metoodikaga mingi aeg, et siis me näeme, seal muutusid. Suvi on selja taga, tõenäoliselt psühholoogid tegid ka suvel tööd, et vähendada psühhiaatrite koormust, kes nad prits natukene krõbedamaste. Siis suvi oli psühholoogidele rahulik või keeruline. Vot koolipsühholoogidel on see õnn, et koolipsühholoogidel on samasugune pikk puhkus nagu õpetajatel. Koolipsühholoogide puhkus kestab 56 päeva. Nii et siit üleskutsega. Aga sellest selline pahandada. Kõikidele psühholoogiharidusega inimestele tulge kooli tööle, saate pika puhkuse, et, et selles suhtes oli puhkus rahulik, aga, aga ikka oli neid neid juhtumeid ka, kus, kus võeti ühendust puhkuse ajal ja pidin moodi kriisiolukorras reageerima ka, kuidas üks psühholoog või koolipsühholoog oma akusid laadib. Olete ju ka auru väljalaskmist, mingisugust, võib-olla kergemat sorti teraapiad sellest kõigest asjade väljarääkimist ikka ja et see käib psühholoogi töö juurde. Et me peame hoolitsema iseenda eest ja, ja iseenda toimetuleku eest, muidu on raske teisi aidata. Koolipsühholoogide käivad regulaarselt kovisioonides supervisioonidest, ehk siis kogunevad vot sellised koolipsühholoogide grupid, kus nad siis arutavad teatud juhtumit, mitte ka toimetulekut ja kolleegid annavad üksteisele nõu, et see on täiesti regulaarne koolipsühholoogidel kohustuslik, mida teie näiteks teete? Mina, ma suhtlen väga palju kolleegidega. Kolleegide tugi on hästi oluline ja mu pere on minu tagala, nii et, et see on minu jaoks hästi-hästi, selline akusid laadib ja. Üks kaks, kaks, kuus eestikeelne infoliin esimesest septembrist Me kuidas teie kogemus, kas inimene on silmast silma avatum ja saab parema kontakti või tegelikult saab ikkagi psühholoog, kooli, psühholoog, mingid asjad ära aetud ka telefoni teel? Ikka on telefoni teel ka võimalik. Samas silmast silma kontakti ei asenda mitte miski, et selle telefoni juures nüüd ongi see võimalus, et, et kui väga vaja, siis on võimalik sellele telefonile helistajaga kokku leppida, pärastpoole ka silmast silma kohtumine. Nii et see on selline lisavõimalus seal juures. No teie ei saa kokku leppida näiteks Põlvama mureleta, siis peate kolleeg informeerima. Ja siis saab selliseid kokkuleppeid teha. See noorte inimeste lahti muukimine, ma ei kujuta endale väga hästi ette, eriti kui siin just oli hommikul ühes leheloos juttu sellest, et lapsevanemad ei suuda oma teismelisi mõista, tõenäoliselt nad ära unustanud, lisan kunagi teismelised olnud. Siis on teismeline psühholoogi juurde aldis tulema. Me isegi vaidlesime ju mingi aeg riigis selle üle, et kas üldse võib laps pöörduda psühholoogi poole ilma vanema nõusolekut. Ja aina rohkem mulle tundub, ma olen töötanud psühholoogina üle 20 aasta ja, ja aina kergemini. Aina lihtsamalt. Õpilased tulevad ja ka lapsevanema tähina lihtsamalt tulevad. Väga palju tullakse sõprade soovitusel või siis või siis mõni sõber toob teise teise sõbrakäekõrval kohale, ütleb, et kuule, ma käisin, täitsa normaalne oli, ei olnud üldse hullu ja sain abi ka ja, ja sõprade soovitus loeb päris palju ja, ja ka see, et ühiskonnas ja meedias viimasel ajal väga palju räägitakse vaimsest tervisest, et, et see aitab kaasa ka sellele, et see kuidagimoodi võtab ära selle hirmu sinna psühholoogi juurde minekuks. Ta psühholoogi juurde minek ei tähenda seda, et sind hulluks tunnistatud. Kindlasti mitte psühholoog töötab täiesti normaalsete inimestega. Üks soovitus esmaspäeval kooliteed, kas alustavale või, või jätkavale lapsele noorele, mis mõtetega peaksite minema kooli? Ma väga loodan, et lapsed lähevad järgmisel nädalal kooli optimistlikult ja, ja rõõmuga. No mõned mõned nii ja, ja mõned naasele vaktsineerimise koha pealt ma tahaksin öelda seda, et, et mis on hästi oluline jälgida koolides, et ei tekiks sellist vaktsineerimiskiusu. Ja, ja hästi oluline on vaadata seda, et ei õpetajate poolt ega ka teiste lapse või teiste laste poolt ei tuleks siis kuidagimoodi sellist negatiivset suhtumist selle alusel, kas sa siis oled vaktsineeritud või ei ole, kui me mõtleme erinevat moodi, et siis, et siis. Ma kohe ütlen sulle halvasti ja et noh, seda peab hästi jälgima, et mulle tundub, et see oht on, on siin sellel aastal olemas. Vaatan, mis ühiskonnas toimub, et, et need ühiskonnas toimuvad protsessid kanduvad ju kooli üle ka, nii et seda ma väga palun koolidel, koolidel ja koolides jälgida. Aga jah, et säilitame selliste rõõmsat meelt ja optimism ja eks keerulisi olukordi ja ootamatusi tuleb sellel aastal ka ette. Aga et teeme koostööd ja ärme süüdista, ärme kritiseeri 11, vaid mõtleme, kuidas koos paremini toimima. Aga esimesest septembrist on siis avatud nõuandeliin igal tööpäeval kella 16.-st kella 20-ni üks kaks, kuus on eestikeelne nõuandeliin ja üks-kaks kaks seitse on venekeelne info. Nõuandeliin, koolipsühholoogid annavad siis nõu, abi ja aitavad teil siis vaadata, kuidas edasi ja sinna võivad helistada, nagu ma aru saan. Nii lapsed, noored kui nende vanemad kui ka õpetajad. Väga hea, aga aitäh, Karmen Maikalu ja jõudu teile, teie. Mitte väga lihtsasteks. Aitäh ja ilusat päeva teile.
