Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitab, et Eesti majandust iseloomustab kõrge nõudlus ja vastukaaluna majanduskasvu pidurdavad kõrged energiahinnad, nõrk tarnekindlus ning tööjõupuudus majanduskasvule lisab hoogu juurte teisest sambast vabanenud pensioniraha. Kuigi seda rahakotti väga kiiresti kasutama, siis septembri lõpuks oli hoiustel veel ligikaudu 750 miljonit eurot. Kuna hoiustelt raha veel veel võrdlemisi palju, siis see tähendab seda, et teisest pensionisambast välja võetud rahade kasutamise mõju kestab edasi nii sel aastal kui ka kui ka järgmisel aastal. Koroonaviiruse kolmanda laine mõju majandusele on tagasihoidlik panga vanemökonomist. Liis helmik lisab, et kiire inflatsioon aeglustub tuleval aastal. Meie järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 3,6 protsenti, et see on siis mõnevõrra väiksem kui selle aasta 4,1 protsenti. Kuna sellel aastal on hinnatõus kiirenenud, siis hinnatõus on jõudnud juba väga lähedale keskmisele palgakasvule. Aga nüüd järgmisel kahel aastal peaks siis vahepalkade ja hindade tõusu vahel taas suurenema, aga see vahe ei ole nii suur kui siin nüüd eelmistel aastatel ehk ehk siis majapidamiste reaalne ostujõud küll kasvab, aga ta kasvab väiksema sammuga kui siin varasematel aastatel. Inflatsiooni üks põhjustest on energiakandjate hinnatõus, keskmine majapidamine kulutab energiale 13 protsenti kui uue eelarvest Tõnu Mertsina. Kui me võtame, jagame majapidamised sissetulekute järgi viide gruppi siis selles alumises 20. protsendis on pere eelarvest energiakulude osakaal kokku 21 protsenti, see on siis elekter, gaasküte ja mootorikütused kõige suuremate sissetulekutega inimesed, nendel on, on siis ainult 11 protsenti. Üldiselt on maailma majanduses nõudlus kõvasti ülepakkumise, kuigi see jätkub ka järgmisel aastal, siis majanduskasv hakkab siiski mõnevõrra raugema. Näiteks väga palju, mis ka maailma majanduse nõudlust mõjutab, on Hiina ja Hiina majanduskasv. Et Hiina selle aasta majanduskasv meie prognoosi järgi on kaheksa, aga järgmisel aastal viis protsenti. Nii et et me oleme ka enamik suuremate riikide või meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoose järgmiseks aastaks mõnevõrra allapoole korrigeerinud.
