Minu nimi on Kai Vellak, olen samale uurija. Täna me oleme Männik järve raba. Ja ma tahaksin teile tutvustada Lindbergi turbasammalt. Lindbergi turbasammal on tegelikult suhteliselt kergesti  eristatav teistest turbasambla liikidest. Ta on kasvult suur, hästi tume, pruun ja tal on  nii oksad kui ka vars tumepruunid. Ja kui selle pruuni värvi järgi ta võib veel minna sassi  mõne teise turbasambla, aga siis piisab sellest,  kui tema oksakimbud varelt, et eemaldada,  siis tal on väga iseloomulik lai labidakujuline leht,  mis on hästi laialt tipuosas narmastunud. Puht minu isiklik kogemus oli see, et, et tegelikult mina ei teadnud,  et ta rootsi keeles karu turbasamal on. Kui ma tegin mõned aastad tagasi koolitusi turbasamade tundmisel,  siis üks osaleja ütles, et Lindbergi turbasamal näeb välja  nagu ta on niisugune karvane ja karu ja ta tõesti on  niisugune hästi-hästi tugevalt pruun. Ta on kohevate okstega ja ta on tugev, et ta ongi niisugune  jõuline nagu Eesti karu. Aja jooksul on leitud teda 11-st erinevast soost,  kuid praeguseks kaasaegseid leide, kus teda uuesti on leitud,  on leiukohti ainult viis kuni eelmise aastani 2020,  millal toimus viimane seire? Sinnamaani oli kõik väga stabiilne. Ta tundis ennast oma elupaigas väga hästi  ja siis äkki 20. aastal me nägime seda, et liigi tihedus oli  järsult langenud võrreldes varasema seirega 2015 oli isegi  poole võrra hõredamalt ja siis selle esimese 96. aasta  seisuga oli kolmandiku võrra et liik on ohustatud  ja eelkõige just rabade kuivendamise tagajärjel,  kus need laukaservad ja älved jäävad järjest kuivemaks  ja tal ei ole lihtsalt kohta enam, kus kasvada. Tegelikult on tähelepanuväärsed kõik turbasambla liigid,  mis meil Eestis ja Euroopas on, sest nad on meie parasöötme,  rabade päris peremehed. Nende elutegevuse tulemusel ladestub meil turvast  ja nad akumuleerivad süsinikku, nii et nad on väga tähtsal  kohal maailma süsinikubilansi ja süsihappegaasi aineringe. Tasakaalustamisel. Kõige parem Lindbergi turbasamblale on see,  kui me ei tee tegelikult nendes rabades mitte midagi,  et, et meil on hästi palju rabasid, mis on kuivendatud  ja kuivendamine tähendab seda, et see kasvukoht läheb  järjest kuivemaks ja see temale muutub ebasobivamaks. Teisest küljest me saame ka nagu natukene seda kliimamuutust  siia mängu tuua, ka see mõjutab tegelikult nende laugaste  kuivamist hälvealade ahenemist ja, ja kui me suudaks  selle kliima soojenemise seisma panna, vot  siis tunneks meie samblad veel paremini ennast.
