Riigimetsa majandamise keskuse, Põlvamaa metskonna metsaülema Tiit Timberg sõnul on oluline leida erinevate osapoolte vaheline kompromiss ning selgitada metsauuenduse põhimõtteid. Rääkisime ka siis metsatöödest, tegime tiiru ümber Palo järve, vaatasime tehtud raieid, maapinna ettevalmistust, aegercettaidid, esimene järk esimesed taimedki nina välja pistnud nendelt mineraliseeritud lappidel vagudelt ja noh, see oli ka üks selline teema, mis kohalike kohalike veidikene ärritas või, või ei teinud head meelt, et selline asi nagu maapinna ettevalmistus tundus neile liiga liiga jõuline sammal üles keeratud, aga me peame alati kompromissi leidma metsakasvatuse ja puhkemetsa vahel ja uut metsa ilma maapinda mineraliseerimata uut männikud ikka tasemel ei saa. Palo järve ääres elav Hille Lillemägi ütles, et palujärv on populaarne külastuskoht, kus hinnanguliselt käib aastas üle 50000 inimese. See on nagu väga-väga populaarne kõigi kõigi ümbruskonna inimeste hulgas see kant siin ja on väga palju ka välismaa numbrimärgiga autosid, karabane siin, nii et minu seisukoht on selline, et noh, muidugi mina hoolin oma kodumetsadest, aga et see on nii palju, pakub kõikidele ümbruskonna ja inimestele ja turistidele see metsaalune, et et siin peaks kaaluma igast puud, mida maha võetakse. Kanepi vallavanem Piret Rammul sõnul vallal RMK-le midagi ette heita, sest nii valla kui ka kohalike inimeste ettepanekuid on võimaluste piires arvestatud. Seal tehakse ju veel ka väga tõsist teadustööd, mis on nagu üleüldisele metsa arengule oluline et see on pigem hea näide, kuidas on arvestatud inimeste arvamuste ja mõtetega ja näha on, et seda tehakse täna veel edasi, et ei ole nagu ühekordne kaasamine olnud. Tiit Timberg oli veendunud, et kaasamiskoosolekuid Palo järve metsa majandamise teemal on ka tulevikus vaja pidada. Ma usun küll, et selliselt asju ajades läbi rääkides minnes informeerides kompromissi leida, on võimalik nende teemadega ilusasti edasi minna ja see mets uuendada seda metsa kasvatada. Raadiouudistele Põlvamalt Leevi Lillemäe.
