Tere, mina olen Erle Loonurm ja algab saade teadusest. Täna uurime, millist pöördumatut kahju võime puhtalt  teadmatusest teha meid ümbritsevale keskkonnale  ja kuidas seda ära hoida. Mis ohustab meie mesilasi ja kuidas neid kaitsta? Nähtavasti taimede liigirikkus on vähenenud,  kuid ei näi. Olete siis hakkab iga haigus ja kahju teile külla? Ja alati ei saa veel. Milline on globaalne keskkonna ja tervishoiuprobleem number üks,  mille kõrval kahvatub isegi koroonakriis. Ja me ei tea, millal need uued nakkustekitajad  siis nad võivad muutuda järsku väga resistentseteks. Mind võib-olla mingil hetkel ei saagi ravida mõne põletiku  või bakteriaalse haiguse vastu, sest lihtsalt see  antibiootikum ei toimi. Ilmselgelt ei muretse mesilased mitte kunagi inimeste pärast,  vaid elavad ikka nagu tahavad ja saavad. Küll on aga inimestel mesilastega seoses päris suuri muresid. Miks on meemesilaste talvine suremus viimase 10 aasta  jooksul kahekordistunud? Mis neid kõige rohkem mõjutab ja ohustab. Mida inimene valesti teeb ja mida saab kõigi tolmelda,  et heaks ära teha? Need on äärmiselt olulised küsimused, sest lausa üle 80  protsendi põllukultuuride saagist, mida Euroopa liidus kasvatatakse,  kasvõi õunad, maasikad, tomatid ja palju muud sõltub  mesilastest ja ka teistest. Me. Eesti maaülikooli, Tartu Ülikooli ning keemilise  ja bioloogilise füüsika instituudi teadlased uurivadki  millises seisus on meie tolmeldajate elujärg  ja mis seda mõjutab. Siin on üks mesilane, mesilane, nüüd on. Ega ei ole meie mesilase olukord hea tal on talvel palju  suurem suremus, kui see varem oli. Kui varem oli 10 protsenti, siis nüüd on kuskil 20 juures  ja juba seda võetakse kui normi. Aga, aga miks, eks ole, et mis seal taga on? Et kui me näeme nagu suuri loomi suremas,  siis me märkame seda, aga kui me näeme mesilasperede  suremust me tihtipeale ei näe, sest mesilane on  nii väike putukas. Taali mahemesilas Lääne-Virumaal on meemesilastele loodud  vaated ideaalsed tingimused. Tarud viiakse väga puhastele korjemaadele kaugele kõikidest taimemürkidest,  kus teie mesilased tavaliselt toitu koguvad. Meie mesilased ikkagi sellised metsakorjealadel  ja siis ka sellistel mahepõldudel või looduslike. Siin on nüüd see pere on niisugune natuke toimekam siin on  õietolmuga näha neid keegi seal all on ka. Praegu ongi väga viletsad ilmad olnud ja kui nad saavad nüüd õietolm,  on siis mesilaspere esmane, selline noorte mesilaste toit,  oi üks on selilis, on surnud või? See on ja mesilasel on ka, kui tema eluiga otsa saab,  siis ongi kõik. Mesilaste suremus talvel on viimaste aastatega kahekordistunud,  varem oli 10 protsenti, nüüd 20. Kas teie ka seda tajute, kuidas teie mesilas sellega asjad on? Meil on ta jäänud 10 protsendi piiresse,  nähtavasti ka see, et meil tõesti ongi nii eraldatud kohtades,  sest mida tihedam on see mesilasperede asustatus,  seda rohkem peredevahelist nii-öelda vargust  ja ka haiguste levikut on rohkem. Head nõelata ei saa veel. Teadlased uurivadki, kuidas erinevad taimekaitsevahendid  mesilastele mõjuvad ning milliseid neist ei peaks põllumehed  üldse kasutama. Ja meie siin teeme katseid, nimelt me uurime uusi pestitsiide,  kas neid on võimalik Eestis kasutusele anta  ja siis me uurime nüüd, kuidas ta mõjutab,  esiteks meemesilast, siis kimalast ja siis  ka erakmesilasi. Siin ruumis me siis tegeleme kimalaste katsetega,  et parasjagu siin on meil päris mitu taru,  kellest nende papkastide sees siis et sealt me  siis võtame endale isendit katsesse. Kimalased punase valguse käes ei näe küll,  aga meie saame punase valguse käes siis tööd teha. Siin on juba osad on mul juba pestitsiid peale pandud,  et miks me seda pestitsiidi neil peale paneme,  et me tahame nagu teada, et kuidas pestitsiidi nad tajuvad,  et. Et kuidas see taimemürk siis selle kimalase peal toimib  ja et kui mürgine ta tegelikult Aga nad pinisevad ikka päris kõvasti siin,  ega neile ei meeldi. Ei. Ega neil pere juures meeldiks neile rohkem olla. See nüüd siin ilus karvane on isane. Et nemad ei nõela, nõelavad töölised ja kimalasemad Nendel,  siis nõel puudub panemegi pestitsiidi nende Rinmikule. Ja paneme nad piisab väga vähesest ja väga vähe,  sest et need on seal purgis, on siis arvutatud kogused juba,  mida me uurida tahame. Panete purki tagasi purki tagasi ja anname neile süüa. Jälgime neid kuni 96 tundi ja iga 24 tunni tagant me paneme kirja,  kui palju on surnud selleks ajahetkeks lõpus,  siis saame teha statistilised analüüsid et kuidas on antud  pestitsiid suremust mõjutanud. See nüüd meie ees ongi siin mesilane päris seestpoolt. Ja kui me vaatame neid organeid ja mis tal siin sees on,  mis koht see kõige rohkem kahju saab, kui me räägime just pestitsiididest? Vot see sõltub, mida nende pestitsiididega on tehtud. Kui mesilane näiteks saab pihta pestitsiidiga põllu peal,  siis satub see otse siia, kitiin kestale,  aga kitiin, kest on piisavalt paks. Teine asi on, kui ta sisse sööb ja sel juhul saab,  saavad väga paljud organid kahjustada. Me päriselt ei tea kunagi, missugused on nad,  toimed on näiteks, segab ära korjelennu. Ta ei oska orienteeruda enam läheb valesse kohta,  ei leia oma kodu üles ja loomulikult ta hukkub,  aga see ei ole otseselt mürgitoime. Nii et need kaudsed toimed on ka veel kõigele lisaks ja,  ja siis kroonilised pikaajalised toimed,  et lõppkokkuvõttes on, on päris palju muresid pestitsiididega. Senised pestitsiidi katsed laboris on näidanud,  et ehkki kimalased on üpris vintsked vennad ei saa sama  öelda meemesilase ja erakmesilaste kohta. Kes enne ei tundnud, siis palun tutvuge looduslikud  erakmesilased neid on Eestis üle 200 liigi. Nad elavad üksikuna ja on tolmeldamises lausa maailmameistrid. Kimalased ja meemised need kakerdavad õie peal. Ei lähe, ei leia üles, ronivad siia-sinna. Tema läheb vopsti õietolmu. Või tolmukate emaka peale ja ei kaota tolmu kuskile mujale. Taimele on tähtis see, et keegi kaotaks liiga palju tolmu,  et tema peab tootma sugu, rakke see on ju ressurss,  eks ole. Ja kui keegi lihtsalt. Jaotab siia-sinna, see on väga kahju tolmeldamist vajaval  kultuuril on see kasulikum, kui on erakmesilane. Teine oluline mure, mida teadlased käsitlevad,  puudutab mesilaste kahjureid ja haigusi. Neid on aasta-aastalt üha enam. Meie mesilase üks suurem oht on mitte pestitsiidid,  nagu arvatakse, vaid oht on see, et ei tõrjuta haigust,  varroosi, mis on siis põhjustatud Varro lestade poolt. Tema on väga kaval, tema poeb kahe selle lüli vahelt siia  sisse mesilasele ja toitub siin vahel olevast rasvkehast  ja see on kõige toitainete rikkam varu nii-öelda tal ja,  ja sööb siia vahele, siit on peaaegu võimatu teda  ka tõrjuda. Miks tega on väga raske? Ta ei saa pihta, lihtsalt. Ja kolmas eriti tähtis uurimuse osa on küsimus,  kas mesilastel jää. Jätkub toitu, kui teil kõht tühi, on. Kui te näljas olete, siis hakkab iga haigus  ja kahjur teile külje siis siis teil tulevad igasugused probleemid,  nii nagu inimesel, niisamuti ka mesilased. Mesilaste maailmas on kõik kõigega seotud,  nende toidulaud sõltub otseselt maastikust  ja selle muut. Kas siin kandis on teie mesilastel toitu piisavalt,  praegu tundub, et natukene on jäänud vähemaks,  näiteks selles samas kohas, nüüd kus me oleme,  see on vana metsavahi kordoni koht ja siin minu abikaasa,  isa, metsamajandi mesinikuna pidas samas kohas mesilasi  ja meil on nagu selline võrreldav nende aastakümnete jooksul juba,  kuidas see olukord on muutunud metsas. Nähtavasti taimede liigirikkus on vähenenud. Sellele, et metsast viiakse kõik välja. Kui varem olid nagu oksavaalud, kuhu siis vaarikas  ja põdrakanep hästi kasvas, siis nüüd on just see,  et vaarika pindala on oluliselt vähenenud  ja vaarikas on selles mõttes väga tänuväärne taim,  et kuna tema õied on alla pool, siis vihm ei pese hektarit  maha ja mesilased saavad ka halva ilmaga korjata. Et see on nagu kõige kurvem asi praegu, mis metsataimede  korjat puudutab. Teadlaste jaoks on selge, et tolmeldajatele sobiv maastik  peaks olema mitmekülgne ja mosaiikne. Ikka selleks, et mesilased kogu kevade ja suve jooksul  õiteni jõuaksid. Meil hakkab ju see suur probleem tulema,  et valge linnastumine isegi Eestis. Ja kui te nüüd tähelepanelikult olete vaadanud,  siis missugused on meie linnaservad, suured ettevõtted,  mille ümber on aed ja aias on muru ja kõik. Et need alad on nagu kasutut meie mesilasele. Kui mesilased süüa, ei ole ta nõus viis kilomeetrit rohkemgi lendama,  et saada süüa. Aga kimalane, see läheb ka kaugele, kuni kaks kilomeetrit. Aga need haruldasemad liigid, need lähevad ainult pool kilomeetrit. Eramesilastega on veel hullem, Nende lennuraadius on 300 meetrit. Kui ei ole seal midagi, kus nad välja tulevad,  keskkond on muutunud talve jooksul, siis võivad need isendid  hästi hukkuda. Maastiku kujundamisega saab aga inimene juba praegu  mesilaste heaks palju ära teha. Milliseid lilli või taimi võiks siis linnakeskkonnas  kasutusele võtta, et seda tolmeldajate elu lihtsamaks muuta,  paremaks muuta? Klassikaliselt jah, kasutatakse linnahaljastuses pigem selliseid,  ütleme siis inimesele meeldivaid liike, mis õitsevad hästi pikalt,  kaua on väga sellised värvi rikkad ja ka vandaalikindlad,  et nad püsiksid. Aga need liigid enamasti kipuvad olema mitte  siis meie omamaised liigid, vaid mingisugused  ka sisse toodud, mis ei ole üldse Eestis kasvatatud  ja mille eesmärk ei olegi noh, nagu nii-öelda tolmeldajatele  toitu pakkuda, vaid pigem nagu inimestele silmailu. Et need kaks asja ei pruugi enamasti kokku minna. Et meie püüame oma projektides näiteks kasutada alati  omamaiseid liike. See omamaiste liikide ja üldse jah, sellise võib-olla  lihtsamate taimede kasutamine linnahaljastuses on alles  alles avastatakse seda, sest et inimesed kipuvad ilusaks  pidama jah, selliseid väga värvilisi lilli  ja taimi, aga ka nendel kodumaiste liikidel  või veidi lihtsamatel, neil on täiesti oma võlu,  neil on, nad on teistsuguse struktuuriga väga omapärase välimusega,  isegi kui nad ei õitse väga pikalt ja ka,  kui nad on näiteks ära õitsenud, aga kuivanud. Aga nende, jah, see mõte on nagu see, et nad pakuvad aga  palju rohkem kui meile silmaelu ja see, et hakatakse nägema  nende ilu siis selles kontekstis, kuivõrd kasulik on ta  ökosüsteemi mõttes, see, aga see tuleb varsti,  sellest hakatakse juba aru saama, sest noh,  eks see globaalmuutused ja kõik on jõudnud meieni  ka ja üks asju, mis teadlaste sõnul meid sellest võiks aidata,  on elurikkus. Ja see elurikkus e kasvatamine peab toimuma  ka linnades ja seda saabki teha selle kaudu,  et me kasutame neid liike, mis on meile omased,  meie kliimale omased, meie kohale omased ja,  ja mis aitavad samamoodi teistel liikidel nagu elada,  et meil on seda elurikkust tegelikult endal tarvis. Eesti teadlaste mesilaste uuring kestab kolm aastat. Uued teadmised aitavad tagada mesilastele sobiliku  elukeskkonna ja vähendada seega ka nende hukkumist. Kas tavainimene saab ka midagi teha, et mesilaste olukorda parandada? Oi kindlasti. Me kõik ju tahame enda ümber näha lilleilu ja,  ja inimesed ostavad palju lilli ja istutavad endale aedadesse. Tehke seda palju, tehke seda aasta ringi. Õitsvad puud, põõsad, vahtrad on suurepärased,  ma avastasin, et nad käivad isegi sirelite peal. Õie või nektarit korjamas ja kõik, nii et ühesõnaga,  kõik need õitsvad puud, põõsad on, on teretulnud tolmeldajatele. Igaüks saab midagi ära teha ja see ei pea olema raske,  nagu keegi kuskil ütles, et maailma päästmine peab  tegelikult mõnus olema, sest muidu mitte keegi ei tee seda. Et inimesed oma aedades lihtsalt jällegi see,  kus sa ei käi, ära siis niida ja ära puutu seda eriti. Tolmeldajatele mõjub see ka näiteks sellepärast,  et palju on õunapuid, aga õunapuud ja õitsevad mingisuguse  väga lühikese perioodi või marjapõõsad, aga neil on vahepeal  ka vaja süüa, et nad või nagu ülejäänud perioodil,  et nad ei saa ainult näiteks nende viljapuude peal elada,  et sellepärast ongi oluline, et erineval ajal taimed õitseksid,  et siis tolmela tal on seal süüa, tal on seal talvitumiskoht,  pesa, tegemiskoht, et on selline süsteem  ja seda saab iga aiapidaja ise teha. Esialgu arvati, et puud, põõsad, ravimtaimed,  igasugused tehnilised kultuurid, need on inimesele hoopis  tähtsamad kui mingisugused hallitused, kirmed puudel kaljudel. Alles siis, kui hakati leidma ja avastama,  et ka alamates taimedes esineb näiteks bioaktiivseid aineid,  mida ei ole kõrgemates taimedes, et nad on  ka raviva toimega siis avastati, et samblikut sisaldavad  erilisi biokeemilisi ühendeid ja nende hulgas on väga  aktiivseid antibiootilisi aineid. Ma olen näiteks veendunud, et kui Oleks inimene, uurija, teadlane, botaanik,  mikrobioloog pööranud rohkem tähelepanu ja enne. Seentele paljudele ja bakteritele siis penitsiliini ei oleks  mitte avastatud kolmekümnendates aastates esimest korda  kasutusele võetud 42. aastal ja ta oleks päästnud kahtlemata  hoopis rohkem inimelusid. Kuigi ta on seda teinud ka nüüd kümneid miljoneid,  eriti teises maailma seas, kui ta seda on teinud. Sir Fleming tuli selle peale, et hallitussees niisuguseid  bioaktiivseid võimsaid aineid sisaldavad hilja  selle tõttu, et teadus ise polnud selleni jõudnud. Kuid entusiasm seoses antibiootikumidega on aasta  ega asendunud murega. Ühelt poolt päästavad biootikumid endiselt elusid. Teisalt haigust tekitavad bakterid on muutunud kavalaks  ning elude päästmine läheb üha keerulisemaks. Inimene on ikka tõde armastanud. Seetõttu sukeldungi ma järgmises loos bakterite maailma,  sest bakterid need juba ei valeta. Nimelt kujunes Eesti koroonakriisi tõeministeeriumiks just  Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete labor. Reoveeproovide tulemused näitasid viiruse levikut  halastamatult ja erapooletult. Ükskõik mida arvasid poliitikud siit laborist tuli igal  reedel kõige usaldusväärsem info, kuidas meil pandeemiaga  tegelikult asjalood on? Me nägime veebruari alguses juba tegelikult,  et tuleb üks suur nakatumise tõus, see leid ikkagi on,  on suhteliselt kõrge ja eks ta on meil siin kõikunud edasi-tagasi,  eelmine nädal ta kindlasti läks üles ja me olime nagu mures,  et kui ta see nädal veel üles läheb, et et,  et siis on nagu kuri karjas. Õnneks ta nüüd läks alla. Praegu räägime aga probleemist, mis võib oma ulatuselt  ja mõjudelt kujuneda isegi karmimaks kui koroonapandeemia biokeemik. Tanel Tensonil on koos Tartu Ülikooli ja Eesti maaülikooli  teadlastega ning koostöös veterinaar ja toidulaboriga käsil  mastaapne projekt. Kolme aasta jooksul uuritakse antibiootikumi resistentsete  bakterite levik pealtnäha keeruline lugu,  kuid puudutab meid kõiki. See resistentsus tõuseb ja me ei tea, millal need uued  nakkustekitajad siis nad võivad muutuda järsku väga  resistentseteks ja, ja tekitada väga suure probleemi. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb praegu  resistentset mikroobide põhjustatud haigustesse 750000  inimest aastas. Ennustused on sünged. Kui midagi ette ei võeta, võib 30 aasta pärast sel põhjusel  surra juba 10 miljonit inimest aastas. Aga mis on üldse antibiootikumi resistentsus  ja miks see probleem on niivõrd tõsine? Kohe selgitame antibiootikume võttes on küllap igaüks kogenud,  kui tõhusalt paraneb põletikuline haigus,  olgu siis ongiin, kõrvapõletik või kopsupõletik. Antibiootikume kasutatakse siis, kui on bakterite  põhjustatud infektsioon. Ometi üha kasvab inimeste hulk, kellele antibiootikumid enam  ei mõju. Me jõudsime mõisteni resistentsus, mida see täpsemalt tähendab? Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on  siis omandatud. Oskus, et kuidas antibiootikumid Ravist bakterid kõrvale hiilivad, et nad Selleks on neil mitmeid erinevaid mehhanisme,  kuidas nad seda teevad, et kas nad näiteks arendavad oma  rakuseina selliseks, et antibiootikum ei pääse sellele  rakule kallale ja teine võimalus näiteks paiskavad  selle antibiootikumi sealt raku seinast kiiresti eemale,  et või lagundavad seda antibiootikumi teatud valkude abil. Nii et suures pildis tähendab see seda, et mind võib-olla  mingil hetkel ei saagi ravida mõne põletiku  või bakteriaalse haiguse vastu, sest lihtsalt see  antibiootikum ei toimi. Näidatud, et see resistentse bakteriga nakatunud patsientide  suremus on suurem Mida rohkem antibiootikume tarvitatakse,  seda rohkem on bakteritel võimalusi nende vastu  ka võidurelvastuda. Peamine sõjatanner asub aga hoopis loomalauta. Lausa 80 protsenti kõigist antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses. Kui me räägime näiteks veistest, siis veistel on kõige enam  levinud bakternakkuseks udarapõletik, emakapõletik  ja selge on see, et loomaarstid peavad ravima haigestunud  looma antibiootikumidega. Et võib mõelda, et miks me ravime põllumajandusloomadel  hästi palju bakternakkuseid tegelikult see tuleneb sellest,  et põllumajandusloomad, ehk siis veised,  sead, lambad ja tegelt põllumajanduslinnud,  nad elavad karjas, nad on kariloomad. Ja kui ühes kohas on hästi palju loomi koos,  siis on selge, et seal on väga hea keskkond  ka bakterite paljunemiseks ja arenemiseks. Ja kui ka looma vastupanuvõime on nõrk, siis loomulikult bakter,  nakkuseid tekib võib-olla enim. Kuid milleks meil on vaja üldse rääkida laudast,  kui kõne all on eelkõige inimeste haiguste ravi,  aga seetõttu, et loomakasvatusest pärit antibiootikumi  resistentsed bakterid levivad laudast inimeseni  ja annavad resistentsust edasi teistele bakteritele. Kui meil on farmis resistentsed bakterid,  meil on palju antibiootikumi resistentsusgeene,  siis nad lähevad üle nendele bakteritele,  mis ka inimese tehas elavad, nii et kas siis toiduga,  kas siis keskkonna kaudu, kui me sõnnikut väga kasutame põllul,  sest resistentsed bakterid jõuavad põllule sealt võivad  jõuda pinnavetesse. Jällegi üks viis, kuidas antibiootikumi resistentsuse tase  meie ümbruses pidevalt tõuseb, ei jõua võib-olla inimesele  niimoodi niimoodi kuskil nädalate või kuudega,  aga kui me vaatame kümnete aastate perspektiivis,  siis hakkab tasapisi ka sealt resistentsus kohale jõudma. See võib põhjustada olukorra, et ehkki inimene ise ei ole  kunagi varem antibiootikume võtnud, siis antibiootikumi ravi  talle ikkagi ei toimi, kuna haigust põhjustav bakter juba  ongi resistentne. Seega on äärmiselt oluline antibiootikumi resistentsete  bakterite leviku kohta võimalikult palju koguda,  et nende levikut oleks võimalik ohjas hoida. Selles uuringus me oleme analüüsinud siis erinevaid valupunkte,  üks on antibiootikumide kasutus nii inimmeditsiinis kui  ka siis loomakasvatuses. Teine on see, kui palju meil seda antibiootikumi  resistentsust tekib bakterites, kui palju neid resistentseid  baktereid on jällegi nii inimeses loomas  ja tegelikult me vaatame ka keskkonnas, et palju  antibiootikumi jääke satub keskkonda, palju antibiootikumi resistentseid,  paksema teateid on keskkonnas, nii et meil on sellised kolm sammast. Analüüsides mitme aasta infot, milliseid antibiootikume  arstid patsientidele üldse määravad, paljastusid mõned kitsaskohad. Et üks on kindlasti siis laia toimespektriga  antibiootikumide suurem kasutamine kui võiks olla mõistlik. Mida laiem spekter, seda suuremat hulka erinevaid  haigustekitajaid on võimalik, nagu selle antibiootikumiga  kas tappa või nende kasvu pidurdada. Ja miks ta hea ei ole? Mida täpsemalt me antibiootikumi suudame sihtida,  et seda väiksema tõenäosusega sisis, tekivad resistentsed mikroobitüved,  et, et see selline laia toimespektri ga antibiootikumide  kasutamine just siis suurendab seda riski,  et antimikroobne resistentsus tekib ja areneb. Ka loomakasvatuse puhul on oluline teada,  kui palju ja milliseid antibiootikume ning millistel  loomadel meil üldse kasutatakse. Siin näitas andmete analüüs samuti ühtärevaks tegevat tendentsi. Kõige rohkem muret valmistab meile on see,  et Eesti loomakasvatus kasutab hästi palju selliseid antibiootikume,  mis siis on kriitilised inimese meditsiinis,  nii et seal antibiootikumide kasutuses, mida me üldse ei  tahaks eriti loomakasvatuses näha, oleme me Euroopa liidus  lausa esikohal. Miks see kasutamine nende kasutamine on Eestis väga kõrge,  siin võib olla mitu põhjust. Ka see on üks meie uurimise. Eesmärkidest aru saada, miks selliseid anti,  miks loomaarstid kasutab tavad inimmeditsiini jaoks olulised  antibiootikume loomadel võib-olla mõnes kohas liigselt? Eesti teadlaste mastaapne uurimus resistentsete bakterite  levikust kestab kolm aastat. See lõpeb konkreetsete soovitustega, mida vajavad sotsiaalministeerium,  keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium. Kuid ka tavaliste inimeste igapäevastel tegudel on oma mõju. Näpunäiteid või nõuandeid annaksite, mis puudutab  antibiootikumide kasutamist? Kui mõelda elanikkonda, et siis seal on hästi kindlad punktid,  mida iga inimene peaks nagu teadma ja järgima. Et esiteks, et see antibiootikumidega ravi on hästi individuaalne,  et see, et minul ja minu sõbral või pereliikmel on sarnaste  sümptomitega haigus, ei pruugi tähendada,  et, et teda saab ravida samade antibiootiega petikumidega. Ja kui antibiootikum ravi on välja kirjutatud  ja välja ostetud, et siis peaks seda hakkama kasutama  võimalikult kiiresti, et, et mitte ootama,  siis kindlasti, kui antibiootikum ravi on lõppenud,  et siis antibiootikumi ei tohi kindlasti kanalisatsiooni  või prügikasti visata või olmeprügisse, et need tuleks  kindlasti viia apteeki tagasi, et takistada antibiootikumide  sattumine keskkonda, kus nad siis omakorda võivad aidata  kaasa bakterite resistentsuse tekkele. Ja kuidas seda antibiootikumi kasutamist vähendada,  et noh üle maailma, millest on siin räägitud,  et, et, et kui loomad oma oma jalgu vigastavad,  siis võiksid olla need põrandad kuidagi paremini ehitatud. Teine asi on siis see, et laudad paremini ventileeritud ja,  ja seda tüüpi looma tervisemeetmed on kõikvõimalikud,  eks me nende üle ka siis mõtle. Põllumajandusloomadel antibiootikume peab alati määrama  loomaarsti ja loomaarst on see, kes tegelikult vastutab  selle ravikuuri algatamise, ravikuuri läbiviimise  ja mõnes mõttes ka nende tulemuste tulemuste eest. Seni on inimkonnal võidujooksus bakterite resistentsusega  õnnestunud napilt ees püsida. Kuid vaheaina väheneb ning kauaks edumaa püsib,  seda ei tea keegi. Kui nüüd teadlase käest küsida, et millal,  siis kuidas me ennustame, et mis aastal siis midagi juhtub,  et neid prognoosi ju tehakse. Et minu meelest kõige parem näitlikustamine on sellele Vene rulett,  mis ma saan öelda, et et meil on see püstol  ja me teame, et padrun on sees ja iga viie  või 10 aasta tagant me vajutame päästikule umbes ja,  ja, ja siis, kui me nii edasi läheme, siis mingil hetkel me  selle padruni ka jõuame. Aitäh vaatamast, milliste uute uuringute  ja avastustega teadlased meie elu paremaks teevad  ning iga päev meie tulevikku loovad. Sellest räägime taas nädala pärast.
