Aegviidu kirik, mida algul kutsuti metsakabeliks,  pühitseti sisse 125 aastat tagasi. Ambla kiriku kunagise abikiriku algsest ilmest ei ole aga  tänaseks enam midagi alles. Kabelist on siis säilinud algselt ainult see välisuks  mis hetkel on küll siis siseuks kuna siia on ehitatud  siis hiljem kellatorn ette, aga see on siis kohalikust  materjalist kohalike meistrite poolt. Ehitatud uks, mis säilis peale seda, kui  siis sõja ajal pomm pommi tabamuse kirik sai. Aga pomm õnneks ei plahvatanud, ei läinud kirik põlema  ja see uks on siis säilinud ja ka ainus nähtav asi praeguses kirikus,  mis on säilinud algusest peale. Ja uksega koos käib ka võti. Millega võimalik avada ja kirikusse sisse minna? 1944. aasta märtsi pommitamine hävitas ka kiriku sisekujunduse. Praegune interjöör sai valmis 1974. aastal toonase moodsa  sisekujunduse stiilis ja selle autor on kohalik arhitekt Ilo Aurik. Aegvidu on metsade keskel ja metsatööstus oli väga hästi,  siis jah, heal järjel ja sellest tulenevalt on  siis ka siin väga palju seda puitu kasutatud. Eks ta selle aja siis selline moodne ilming on. Milline nägi aga välja Lehtse mõisniku Friedrich Aleksander  Georg von Hoiningen hüüne plaanide järgi ehitatud uhke  nikerdustega kirik? Seda saab praegu vaadata vaid paarilt säilinud fotolt. 1000 800 kaheksakümnendatel hakkasid siis kohalikud  ümberkaudsete külade inimesed materjali koguma,  ettevalmistusi tegema. Lehtse mõisnikult saadi siis maa ja luba  ja hakati ehitama siis kirikut, mis valmis 100 aastat peale  Aegviidu esmamainimist, et kui Aegviidu on mainitud  esmakordselt 1796 1896 valmis siis siia kabel. Algselt siis jah, metsa kabel väga ilus nikerduste tornidega  millest siis praeguseks hetkeks jah on ei ole väga palju  siis suurt säilinud.
