Ostke punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minu kaaslaseks siin saates Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn, tere, Jaan. Tervist. Ja tänases saates me räägime sellest, kuidas maiustuste küpsetad diste, aga ka praetud toidu ja toidust ja töödeldud lihast loobumine ei ole kasulik mitte ainult meie tervisele, vaid seeläbi saab tegelikult ka natukene planeeti päästa. Jaan, mis on nendes toiduainetes, sellist, mis ma just loetlesin, et neid vältides võidab peale inimese enda tervise ka keskkond? Neid ühendab noh, vähemalt siis selle uuringu hinnangul see, et need ei ole inimese eluks hädavajalikud, vältimatult vajalikud, et meil on teada toidupüramiid inimese eluks on vaja süsivesikuid soovitavalt koos koos kiudainetega valkusid, eri erineva pikkusega rasvasid vitamiine. Ja need loetletud toiduained siis siis vähemalt nende asjatundjate hinnangul sisaldavad on neid aineid ühekülgselt, et parem oleks selleks, et et tervena püsida, oleks vaja süüa muid toiduaineid. Ja jah, et kui me nendest loetletud toiduainetest loobuksime, siis meie tervis sellest ei kaotaks. Aga need teadlased ei vaadanud mitte tervise seisukohta, vaid seda, kuidas need toidud keskkonda mõjutavad, mismoodi nad siis keskkonda mõjutavad? Keskkonda mõjutab igasugune toodetud toit kindlasti tänaseks juba noh, kes on vähegi ja teadusuudiseid keskkonnateemalisi siis lugenud, see teab, et toidu tootmine on üks, üks suuremaid maakasutuse nõudjaid. Ja jah, ehk siis suurem osa maakasutust läheb just nimelt toidu tootmisele ehk siis see on keskkonnale väga kurnav. Tegelikult jah, ja ma maakasutus on keskkonnana just nimelt kurnav mitmest aspektist, sest et suurem osa seda maad on võetud looduslike ökosüsteemide arvelt ja omakorda elupaikade kadu on number üks põhjus, miks me elame praegu läbi ühte maakera ajaloo suurtest väljasuremis, lainetest siis teine põhjus on, et väga palju vett kulub põllumajanduse peale ja seda tihtipeale just nimelt tihedalt asustatud piirkondades, ehk see läheb ka kohati inimese joogi- ja pesuvee arvelt. Ja kolmas aspekt on kliima, täpsemalt siis kasvuhoonegaasid jällegi üks suuremaid fossiilsete kütuste põletamise järel. Number kaks kasvuhoonegaaside allikas on just nimelt erinevad. Põllumajandustegevused. Kui need toiduained, mis seal uuringus loetletud oli ja mis ma enne saate alguses ka mainisin, siis mulle võib-olla kõige suurema üllatusena isegi tuli see, et praetud toit ka kahjustab keskkonda. Mis see, kas see tähendab siis seda, et ma õhtul endale kodus pigem praekartulit ei tohiks praadida, kui ma tahan keskkonnast hoolida? Nimekirjas on, on ikkagi need toidud, mida, mida me sööme lihtsalt ütleme siis vahelduse mõttes kas või siis mõnu pärast. Et neid ei, ei ühenda mingisugune erakordne keskkonnakahju muus muus osas, et kui, kui rääkida keskkonna kahju osas ja siin uuringus oli üritatud väga täpselt hinnata ka jah, numbriliselt, et kilogrammi toidu kohta, kui, kui palju siis kasvuhoonegaasi mitu hektarit maad, et kui palju vett on, on kulunud ja siin rusikareegel, kellega ma usun sellega, seda on päris palju räägitud, et et kilogrammi liha kohta kulub suurusjärk 100 korda niivõrd palju ressurssi kilogrammi taimse toiduaine kohta. Aga võib-olla siin tasub ka rõhutada, nagu jällegi ka selles uuringus oli võib-olla pigem tehtud, et samas neid taimseid, toiduaineid, isegi sellise segatoidu puhul me ka tarbime rohkem, nii et päris päris, ainult nii ei saa ka öelda, et, et kui me sööme Ja piiramatus koguses neid samu siis saiakesi siis et me oleme keskkonnale keskkonnaoleme, mingisugust kahju ei tee, et kindlasti ütleme, liha suhtes selline liha söömise piiramine on efektiivsem kui, kui taimse toidu piiramine, aga, aga võib-olla siin selle uuringu põhjal on põhijäreldus hoopis, et igasugune selline toit, mida me meil meile otseselt vaja ei ole on keskkonnale kahjulik. Üks võimalus on see, et inimesed ise väldivad neid toitaineid aga kas annaks midagi teha selleks ka, et see toidu tootmine ise oleks kuidagi mitte nii keskkonda? Siis eks, eks on jaa, jaa, viimase ma ütleksin vähemalt 50 aasta jooksul, aga, aga jah, mingil määral ka varem on ka põllumajandusläinud väga palju efektiivsemaks. Aga meie nõudlus toidu järgi on ikkagi läinud samal ajal võib-olla kiirenenud veel veel suuremalt. Et et see, see oli võib-olla ori endiselt üks selline tundus küll, et kui me suudame teha põllumajandusse hästi efektiivseks, et siis siis me võime toota piiramatult või vähemalt nii palju, et me ei pea muretsema keskkonna pärast. No seda lihtsalt veel ei ole juhtunud, võib olla. Üks põhjus on ka selles, et kõige suuremad arengud endiselt ju toimuvadki arengumaades ehk siis Hiina, India ja nendega sarnastes riikides ja seal on ikkagi need noh, alles tehnoloogia tuleb järgi. Aga noh, samas kui me vaatame kas või Eestis või mujal Euroopas, siis see trend on ikkagi sama, et me küll oleme tõesti, me loome sellist tipptehnoloogiaga hästi efektiivset põllumajandust, aga aga neid keskkonna kahjusid me ikkagi päriselt ja vältida ei suuda. Toidu puhul pakend ju tegelikult mängib ka hästi olulist rolli, mina mäletan oma lapsepõlvest, kuidas näiteks sai osta komeedi komme nii-öelda lahtiselt kaaluga ja mingit kommipaberit seal ümber ei olnud. Kas nii-öelda tagasi minevikku minek võiks olla ehk siis, et osta ilma pakendita asju, võiks olla ka see, mis päästab. Minul enda hinnang on, et, et see ei ole, see pakend ikkagi ei ole väga oluline osa näiteks keskkonnakahjudest, kui me võtame ükskõik millise kolmest põhilisest aspektist, siis näiteks võtame maakasutuse siis isegi kõige halvem stsenaarium puhul ütleme, et kõik see pakendame tohutult ja kõik pakendi siis ladustame prügimäele, siis, siis need need eesti prügi jaoks piisaks ütleme järgmise 100 aasta jooksul umbes 100-st hektarist maast ehk siis pisiväike võrreldes Eesti inimeste toitmiseks endiselt kuluva põllumaaga ja selle sellega siis vähemalt kunagi. Ja endiselt, ütleme intensiivse põllumajanduse tõttu siis jah, elu elupaikade vaesumisega. Et ma kardan, et seal seda võitu ei ole. Nii kerge saavutada. Igatahes kui järgmine kord toidupoodi satute, siis oste sooritades tasub mõelda, et kas tegelikult seda toitu ka päriselt mul nüüd vaja on, nii tervise seisukohast kui ka siis keskkonna seisukohast. Aga aitäh teile, head raadiokuulajad kuulamast ja meie kohtume teiega juba homme samal ajal puust ja punaseks puust punaseks.
