Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere ja ilusat nädala algust on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minu kaaslaseks siin saata, ütles Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Tervist. Ja tänases saates räägime me puude Teeennast. Nimelt uuring on siis paljastanud, kuidas Aafrika vihmametsade reageerisid varasematele kliimamuutustele. Inimeste DNA-st on hästi palju juttu olnud erinevatel aegadel, aga kuidas üldse puude DNAd välja selgitatakse? Tegelikult üsna samamoodi, et seal on kaaned, piss, yard, testid ja metagenoomid. Seekord siis on see on teada, et DNA ei kuulu mitte inimesele, vaid vaid puule, aga need meetodid on üsna samad. Miks üldse on vaja puude DNAd teada? Noh, üks vastus ongi seesama uuring, mida me siin refereerima hakkame, et DNA, see on ju juba iseenesest meie ja teiste elusolendite sees peituv informatsioon ja sellest võib isenesest lõpetada, et asju välja lugeda näiteks, mida siis nüüd selles uuringus on välja loetud, on, et sama isegi liigi või, või perekonna sees. Kas, kui, kui eraldi või, või siis ühendatult on, on need puud kasvanud. Kuidas seda siis täpsemalt vaadeldi, selles uuringus? Selles uuringus siis kõigepealt sügavalt turbaproovidest määrati jah, nende turbakihtide vanus kõigepealt ja, ja siis eraldati just nimelt nende huvipakkuvate liblikõieliste puude DNA ja et kas liblikõieliste puude populatsioon oli, oli ühtne või pigem nähti seal eraldatuse või sellise eraldi kasvamise märke, mis puud kuuluvad näiteks liblikõieliste puude alla üks troopikapuu ja jõudsin konkreetselt, on siis aafrika vihmametsast näiteks on akaatsia ma ei oska kohe öelda, kas see selle konkreetse vihmametsa puude hulka kuulub, aga, aga see oleks üks näide, mis Eestis kasvab, on läätspuu noh küll mitte päris looduslikult, aga, aga rohkem parkides, hekides. Mis sellest uuringust siis välja tuli, mida me järeldada saame? Siin nähti, et viimane jääaeg võiks ju mõelda, et mis see vastabki tõele, et jää ei ulatunud ju isegi mitte Aafrika vihmametsa lähedale, teame, et siit viimane jääaeg pidurdus meist tuhatkond kilomeetrit lõunas Varssavi Berliini joonel siis tänapäevase Varssavi Berliini joonena, muidugi. Aga sellest vanast DNA-st vanade kunagi kasvanud puude DNA-st oli näha, et, et see kliima, kus ka seal vihmametsas täpsemalt siis ka jahedamaks ja selle tõttu ka kuivemaks, sest et vihmametsas, mis Vihma tekitab, mis seda, seda jah, pilvi ja üldse veeauru õhus tekitab, on ikkagi soojus, et ilma ilma soojuseta ei, ei aurustu nii palju. Ja, ja see omakorda selles vihmametsas siis selline jahedam, kuivem ja ebasoodsam kliima põhjustas ulatusliku metsa harvenemist selle noh, ütleme siis võõrkeelse sõnaga fragmentatsioone, kui need, sellised päris vihmametsatukad muutusid palju harvemaks. Noh, praegu on tänapäeval, kui vaadata seda, seda Kongo aerofotod näiteks siis siis on näha, et see on selline ühtlane, üks suur vihmametsamassiiv siis see kuni 10000 aastat tagasi aeg, millal me nendest me räägime siis selle mägise õhust hoopis laigulisem välja. Aafrika vihmamets. Aga kuidas ikkagi on võimalik nii kaugesse aega tagasi vaadata ja siis välja selgitada see, et tol ajal olid puud palju harvemini, siis. Siin nähtavasti noh, ma lähen, mina ise ei ole geneetika kaugeltki, aga nähtavasti on üks asi, mida DNA juures on võimalik näha, alati on need mutatsioonid, ehk siis need DNA või üldse igasugune evolutsioon, kuidas see, mille pealt see toimub, on see, et meie parandame kogu aeg oma DNAd edasi oma oma lastele, aga, aga, ja seda siis seda DNAd kopeerida tehakse. Aga kopeerimine looduses ei ole kunagi täiuslik, meil ei ole jah kloone. Ei, ei inimesed ega, ega puud noh, tekitavad ainult siis, kui nad paljunevad vegetatiivselt, ehk siis ütleme võsude kaudu, aga kui toimub paljunemine seemnete kaudu, siis paljundatakse seda DNAd eba ebatäpselt. Ja siis see ja toimuvad siis mutatsioonid. Ja nende mutatsioonide põhjal ajas on siis võimalik öelda, et kas, kas need on olnud kuidagi jah, ütleme selle suure uuritava maa-ala peale ühes suunas ühe ühesugused või, või erinevad ja selle põhjal on siis võimalik öelda, et kas see populatsioon oli eraldatud või mitte. Miks see teadmine, mis sellest uuringust nüüd välja tuli, miks see meie jaoks oluline on? Praegu on päris palju diskussiooni sellest, et kuidas kliimamuutus mõjutab vihmametsa. See ise juba on, on vastus ja üha enam on sellist sellist häirekella löömist ka seal, et ühelt poolt vihma isegi kui me räägime puutumata vihmametsast, muidugi üks osa on siis vihmametsade raiumine, aga kaugeltki jah, suurem suurem osa ihumetsa nii Aafrikas kui kui omasoonias on nendest inimotsesest inimmõjust puutumata, aga üha enam on tähele pandud, et et kliimamuutusele endal On ka looduslikele metsadele negatiivne mõju, et ikkagi suureneb puude suremus näiteks ja see juba otseselt haakub ka selle uuringu tulemustega. Ehk siis seal selles vaidluses, kus ühed teadlased arvavad, et vihmamets on väga-väga vastupidav ökosüsteem ja teiselt poolt siis need teadlased, kes ütlevad, et, et ei siin väga kergesti mõne põlvkonnaga võib jah, vihmamets hävida suurtel tervete piirkondade kaupa, siis siis see häirekella löövate Teadlaste Kiltsis ütled, leer, see siis saab siit nagu pigem tuge. Et see uuring näitab ka seda, et ikkagi on, mõjutab. Ja, ja see uuring näitab, et väga kergesti, et see, mida me kujutame jah vihmametsana ette, isegi kui inimene sinna otseselt saagi külje külge ei pane, et, et see on väga õrn Aga lõpetuseks lühidalt, mis sa arvad, kuivõrd saaks ka Eestis näiteks puude DNAd vaadeldes näiteks midagi kliimamuutuste kohta järeldada? Väga-väga hästi, Eestil on väga tugev õietolmu uurimise traditsioon ehk siis niimodi õlleõietolmu kaudu määrata täpselt, et mis puud kasvasid, aga, aga ta täpselt nendest samadest turbaproovidest on, on võimalik määrata Ta ka puude DNAd ja sealt juba saab välja lugeda hoopis teisi näitajaid. Palju palju rohkem teada saada meie ajaloo kohta, et võib-olla meie jääaegne ajalugu puudusega turbas ei kajastu sellest ajast. Lihtsalt mulda mingisugust ei ole küll aga võib-olla meil on võimalik eelmise jäävaheaja kohta midagi öelda, et sellest ajast on teada mattunud turbalasundid. Et seega ka eesti teadlastele võib olla väga-väga perspektiivne lähenemine. Äkki siis ühel ühel hetkel saame siin saates rääkida ka eesti teadlaste taolisest uuringust. Ma isegi pigem usun seda. Väga tore, aga tänaseks meie tõmbame otsad kokku, aitäh, Tanja, aitäh, raadiokuulajad ja teiega, kohtume juba homme samal ajal. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
