Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minu kaaslaseks siin saates geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Kui me eilses saates rääkisime sellest, et teatud toiduained vältimine aitab kaasa ka nii-öelda siis keskkonnasäästlikkusele ja see on oluline, sest rahvaarv muudkui kasvab ja paratamatult ühel hetkel on ressursse veelgi vähem kui praegu, siis suur probleem on ka tegelikult juba praegu mitmetes piirkondades. Puhas joogivesi ja teadlased on nüüd proovinud ka omalt poolt olukorra lahendamisele kaasa aidata ja mõelnud, kuidas saaks siis päikeseenergia abil õhust joogivett kätte. Ole hea, Jaan, räägi lähemalt, mida teadlased siis täpsemalt välja mõelnud on? Jah, kõigepealt hindasid nad üldse puhta joogiveevajadust, et kus ja mis ulatuses üldse puhast joogivett, et puudu on täpsemalt siis mida, mida päikeseenergia abil saaks pakkuda. Kuidas siis öelda, ütleme siis majandatud joogivesi ehk praegu võib-olla neid, kellel üldse vala joogiveele ligipääsu, neid on, neid inimesi on ikkagi vähe, aga, aga neid, kes joovad Kuidas siis öelda suvalistest pinnaveekogudest aga ka kraavidest? Jah, tõesti, näiteks kraavidest on kindlasti üks, üks tüüpiline näide, et neid inimesi on ikkagi võib öelda äkki isegi miljardeid või miljard. Ja paiknevad või elavad need inimesed loomulikult peamiselt arengumaades või või troopikas, aga, aga iseenesest kui seda kaarti vaadata, siis, siis silma torkab ka näiteks Mongoolia, kus jah, üle üle poole inimestest, noh peamiselt siis loomulikult maapiirkonnas on sellise jah, majandamata puhastamata joogiveega varustatud. Aga see, see troopikaosa siis eriti on, on hea uudis. Päikeseenergia abil. Tootmisel ehk siis täpsemalt, kuidas päiksepäikeseenergia abil vett toodetakse, on no arvatavasti see põhimõte on sama nagu toimivad. Meil kliimaseadmed, et selle käigus siis kompenseeritakse õhust vett, aga selle jaoks kulub palju energiat ja sellepärast seda siiamaani ei ole tehtud. Aga aga Me kujutleme sellist ideaalset olukorda ette, et me et need päikesepaneelid just nimelt sellistesse maapiirkondadesse, kus ei ole veetorustiku ja kuhu lähemas tulevikus sinna ka arvestades ka, et mis riikidesse on ja kui, kui, kuivõrd haldussuutlikud need riigid on, see kunagi ei jõua. Et siis see kõlab lahendusena küll. Kas on siis mingisugune seadeldis väljamõeldud või kuidas see süsteem siis täpselt toimub toimiks, et seda joogivett saaks. Ma täpset seadeldist ei, ei ei oska öelda, aga see põhimõte on, on selles mõttes lihtne, et ta on kindlasti selle kliimaseadme põhimõttel, et, et see miski, mis juba tegelikult põhimõtteliselt olemas on jah jah, et kliimaseadmest ju ka meil ise tilgub vett vett välja ja meie meie selle v. Suuname kusagile kallame siledale, lilledele või, või solgi või kanalisatsiooni, aga ja loomulikult me joo seda, sest et selle küljes noh, see ei ole see kliimaseade, meil ei ole hügieeniline. Aga põhimõtteliselt siis hügieeniline. Kliimaseade. Ka seda rakendust on võimalik siis kasutada ainult troopilistes piirkondades. No päike on siin see selle energiaallikas kus on palju päikest, mida rohkem päikest, seda rohkem vett. Samas loomulikult, mida rohkem ka, mida niiskem on õhk, seda efektiivsem ja suure potentsiaalse on selles mõttes näiteks need kuivad piirkonnad nagu Mongoolia. Võib-olla ei, ei tulegi nii, kõne alla. Kui meil siin Eestis peaks midagi juhtuma joogiveega, siis meil sellest rakendusest kasu ei oleks. Ilmselt. Noh, Eestis ma, ma ei usu jah, et kunagi saabub aeg, kui kui kuidagi muud moodi on odavam joogivett saada, kui seda kaitsta olemasolevat joogivett, et me räägime ikkagi nendest piirkondadest, kus kus seda hügieenilist joogivett, et eriti jah, on, on puudu ja seetõttu tuntakse suvalisi allikaid. Aga see konkreetne seadeldis, kui palju joogivett see toota suudab? Siin on hinnatud, et päikeseenergiat on hetke teadmise järgi nii palju, et ära joota miljard inimest. Et siin on need näitajad küll küll toodud, et ütleme, ühe ruutmeetrine Seadeldis toodaks kaks ja pool liitrit kilovatt-tunni kohta. Nii et tegelikult on päris võimas masin ja ja kindlasti ta peabki olema võimas, et ta tal mingit efekti oleks ja selle jaoks on siis see see asi, mis praegu puudu on, on päikesepaneelid, mis on hetkel noh, kindlasti veel liiga kallid, et seda mingid troopilise maapiirkonna Talunik, kui kui karjane suudaks osta, aga, aga jah, piirkondades, kus vähemalt seda mingitki haldussuutlikkust on, aga kus elanikkond on hajutatud siis tundub, tundub selline väga teretulnud. Lahendus. Mis sa ise arvad, kui tõenäoline on, et see käiku ühel hetkel läheb? Kus see ei lähe käiku, siis ta eeskätt jääbki nende nende riikide valitsemise võimekuse taha, et paljud nendest, paljudel nendest on lihtsalt. Palju teravamaid probleeme, kui kusagil maapiirkonnas, et keegi joob mingit suvalist vett, et ma usun, et see läheb mingites piirkondades käiku, kus täpselt on see tahe ja haldusvõimekus olemas, aga see on jäänud ütleme siis sellise konventsionaalse tehnoloogia ja veepuhastus ja veejaotustehnoloogia puudujääkide taha. Eks tulevik näitab, mis siis edasi saab kõigist nendest põnevatest, põnevatest, teadusuudistest, mida me siin saates ka kajastame ja kas nad päriselt rakendust leiavad. Aga meie tõmbame tänaseks otsad kokku ja kohtume teiega juba homme, aitäh kuulamast, busse punaseks, puust ja punaseks.
