Ostke punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, head raadiokuulajad, on alanud teadusuudiste rubriik puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minu külaliseks Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Tere, jaan tervist. Ja tänases saates me räägime hoopiski inim või ühiskonnageograafiast ja täpsemalt sotsiaalsest mobiilsusest. Jaan, alustame võib-olla mõistete seletamisest, mis üldse on sotsiaalne mobiilsus? Sealne mobiilsus on, mobiilsus on liikumine ja konkreetselt siis sotsiaalse liikumise liikuvuse all mõistetakse liikumist ühiskonnakihtide vahel peamiselt siis jah, vähemalt klassikaliselt kujutame ette, et ühiskond jah, koosneb mingitest Ülemistest alumistest kihtidest, et keegi on kuidagi ülemkiht ja, ja keegi natukene allpool noh, tüüpiliselt siis allpool me kujutame ette, on vaesemad vaesemad ja vähem vähema võimuga ja ülemkiht on siis siis need rikkamad ja, ja võimsamad traditsioonid. Ja sellest siis, kui kerge on, on ühest ühiskonnaklassist soovitavalt siis siis alamast ühiskonnaklassist kõrgemasse liikuda. See ongi sotsiaalne mobiilsus. Suurbritannias tehti nüüd üks hästi suur uuring, mis seda teemat siis väga pika perioodi vältel uuris ja vaatles. Pida täpselt vaadati. Vaadati seekord seda, et kui üldiselt on, tead, ma arvan, et Eestis on ka enam-vähem, kes on Suurbritannia ühiskonnaga kursis, et võrreldes Eestiga ja ka Põhjamaadega, eriti et Suurbritannias on, on see ebavõrdsus suurem ja, ja sotsiaalne mobiilsus ongi suhteliselt selle võrra väiksem. Noh, mõnes mõttes need asjad on ka võivad olla ka seotud, et mida mida nii-öelda tüsedamad need ühiskonnakihid on, seda raskem on ka ju ühest teise liikuda ja, ja Eestis ja Põhjamaades on need ühiskonnakihid, isegi kui, kui neid Neid on, siis on nad kindlasti õhukesed, aga, aga nüüd vaadati Suurbritannias täpsemalt ja geograafiliselt, et on see üle Suurbritannia, see sotsiaalne mobiilsus võrdselt madal või on mingisugused geograafilised erinevused ja andmestik oli siin siis perekonna nomeetrica öeldakse selle kohta eesti keeles. Et mis siis jõudis tagasi 19.-sse sajandisse, ehk siis võis võis vaadata, et kuidas on, on ühe suguvõsa liikmed siis sotsiaalselt kui mobiilsed nad on olnud ja siin tulidki. Suured erinevused välja Suurbritannia eri piirkondade vahel. Ehk siis ikkagi, mingites piirkondades oli see liikumine nii-öelda ühest klassist teise lihtsam kui teistes. Kas ta kohe lihtsam oli? See on võib-olla juba tõlgendus, aga ütleme, et edastati fakt, et ühes piirkonnas on see juhtunud jõudsamalt ja tihedamini tavalisemalt ja teises piirkonnas. Vähem. Mis piirkonnad need olid, kus see nii-öelda siis kergemini No ma alustaksin noh, Suurbritannia geograafiat siis sellest, et seal on loomulikult see suur tõmbekeskus on, on London mille, mille ümber tegelikult see elu ju ongi läbi aegade käinud ja täna tänaseni käib ja, ja, ja tegelikult esimene näide sellest siis madala sotsiaalse mobiilsusega piirkonnast ongi London ise ehk siis Londonis on, on olnud läbi aegade niimoodi, et et see ongi elanud kõrgklass ja neil ei ole kusagile liikuda allapoole saaks, aga, aga seda ei ole juhtunud. Ja siis on meil Lõuna-Inglismaa mitte ainult Londoni ümbruses, aga ka just just eriti isegi Londonist veidi veidi kaugem Lõuna-Inglismaa kuni seal siis Läänes devoni välja ja kuni päris päris iistanglia ehk siis Inglismaa kagurannikuni välja, mis on siis just sotsiaalse mobiilsuse piirkond, mis on see, mis on läbi läbi aegade, kust inimesed on siis tõusnud? Jällegi võib-olla suures osas Londoni poole, aga ka võib-olla liikunud siis jah, rohkem sinna noh, traditsiooniliselt võib kindlasti öelda aadlipoole, aga tänapäeval me teame, et ka see aadel on asendunud ju teistsuguste eliidi vormide tüüpidega noh, kaasa arvatud õnneks ka ka ka vaimu eliit kindlasti vähemalt Inglismaal mängib ka rolli. Ja sellele siis vastukaaluks mis piirkonnad siis on just sellised, mis läbi aegade on oma. Paistnud silma sellega, et kes on seal alamkihis, sinna ka jääb, siin on eriti just ütleme liverpooli ümbrust ütleme, Londoni Londoni või ütleme, Inglismaal paistab silma, siis teine on on päris Põhja-Inglismaa ehk siis ütleme seal njuk aastal, jook, see piirkond ja võib-olla kõige madalama sotsiaalse mobiilsusega on paistab silma Šotimaa lääneosa ehk siis Glasgow keskuse ümber ja seda on seletatud siis iirlaste Traditsioonilise sisserändega ehk siis kes omakorda tulevad võib-olla veel madalamast klassist ja siis sinna ka. Ei ei suuda ka välja rabeleda. Miks see teave, mis me sellest uuringust saime meie jaoks oluline on? Noh, otseselt nii eestlasele võib-olla on see lihtsalt huvitav. Daralleele. Tanja inimestele endale, nendele on kindlasti see hea teave. Ma ei ole nii nii täpselt täpseid uuringut selle kohta näinud, et ma arvan, võib-olla intelligentsile Britile, kes lehti loeb ja ringi sõidab, võib-olla niimoodi tunnetuslikult oli see juba enam-vähem aimatav, et eeskätt loomulikult räägitakse lihtsalt vaesusest endast, et kus on vaesem ja kus kus ei ole, jätaks nagu sellega tegelema. Aga tegelikult kõige Tõhusa viisi vaesusest välja ongi seesama sotsiaalne mobiilsus, et et ei ole ju mingil juhul mõtet lihtsalt või ei jõua keegi nii palju lihtsalt sotsiaaltoetusi ja jagada, et inimesed inimeste elujärge lausa põlvkondade kaupa paraneks. Ehk siis kui, kui nende piirkondadega, kus seal siis näha selline põlvkondade kaupa vähene sotsiaalne mobiilsus, nendega tuleb kuidagi teistmoodi, et tegeleda ehk siis mingis mõttes poliitika kujundamise absoluutselt Kaseks olla. Kindlasti jah, mitte sellest uuringust nagu kooruks välja selline lahendusele lihtne lahendus, et vohh nüüd selge, et siin-seal on vaja, ma ei tea seda teha või selliseid nendele inimestele toetust maksta. Eestis võib-olla kui tõmmata paralleele, siis iseenesest sellest deklaratsioonist ja seal kaasa arvatud samamoodi ruumilisest segregatsiooni, seda öeldakse selle kohta siis mis on jah, see seostub sellega, et kusagil et inimesed on nagu teineteisest eri ühiskonnagrupid on teineteisest eraldi ja et, et kuidas siis rohkem lõimida neid, et sellest isenesest on palju räägitud ja, ja sellest ka ka, et et igasuguste noh, ka Eesti ühiskonnagruppide vahel need, need põlvkondadevahelised ja otseselt siis see, mis tuleb kodust, et see on kõige-kõige määravam noh, kuni selleni välja, et et laps võib käia väga heas koolis, aga kui kui kodus seda seda õppimise ja hariduse väärtustamist ei ole, siis siis ühel hetkel ikkagi lööb välja see, et mis, mis sa õpid ja aega aega raiskad, et et see, see eelised ütleme, et mitte mitte nii täpselt ja mitte nii. Nii reljeefsed paralleeli taga, aga siin paralleele tõmmata saab. Sellised uudised selleks nädalaks juba järgmisel nädalal. Järgmised põnevad valdkonnad ja põnevad teemad, aitäh, Jaan, sel nädalal stuudiosse tulemast ja aitäh, head kuulajad, et te ikka kuulasite. Kohtumiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
