Ei tea, viljal jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere ongi suvepuhkus lõppenud ja alanud uus õppeaasta. Suvel, kui me käisime ringi metsas ja ükskõik kuskohas mujal nägime linde või loomi, siis enamasti nad olid kõik üksikud või kui neid sai rohkem kokku, siis nad kaklesid omavahel. Aga praegu tundub nagu suur sõprus ja üksteise mõistmine lindude vahel aset leidnud olevat ja kõik nad on koos suurtes gruppides Seltsingutes. Jah, isegi suures linnas võib näha linnuparvi, kes murul toitu otsivad. Peaks need leiavadki midagi? No ma usun, et nad ikka leiavad, praegu ongi lindudele iseloomulik see, et nad söövad hästi, palju nad söövad veel niipalju kui nad jõuavad enne teele minekut, sest õige pea hakkavad linnud meilt ära lendama. Osa nendest juba ongi lennanud, kes tähelepanelikumad vaadanud ilmselt on tähele pannud, et nii mõndagi liiki, mida ta suvel ühtepuhku kohtas, enam sugugi ei näe. Ilmselt on kägu juba ära läinud ja mõnest paigast on pääsukesed juba minema hakanud või juba ka ära läinud. Nii et just sellised hilised tulijad on nüüd, kui küllalt varajastaks minejateks. Mida kooreke ei ole sugugi mitte pääsukeste ega Varblastes jõutsumine. Ma usun, et te tunnete ära küll, mis linnud selliste seal teevad. Kui te olete ikka tähelepanelikult kuulanud ja vaadanud, kes ei ole veel kuulnud, võib minna õue, eriti Lääne-Eesti lapsed võib seal seda kindlasti kuuld. Linnud, keda te praegu kuulate, on kuldnokad ja nemad kogunevad suurtesse parvedesse juustu. Roostikualadele. Nendes kantides võib sellist häält praegu igal pool kuulda. Mina nägin need paar päeva tagasi õismäel ja selliseid väikseid kuldnokagrupp praegu paljudes paikades, aga sellised hiiglaslikud parved, kus sajad ja tuhanded linnud korraga koos nüüd kogunevad just roostikualadele ja lendavad siis öösiti roostikus ööbima. Siin Eestimaal on tore elada sellepärast et. Siit lähevad üle väga paljude lindude rändeteed ja väga paljud linnud kogunevad siin kokku, et edasi lennata, mis pärast linnud nii suurtes parvedes lendavad? Sellele päris nii ühest vastust ilmselt anda ei saagi, aga üks asi on kindlasti selge, et rännuajal on niimoodi turvalisem see lend. Ja näiteks kui kasvõi röövlinnud juhtuvad parvede lähedale, siis röövlinnul suurest parvest on linde palju raskem välja otsida, suur parv ajab nad segadusse, aga väikeselt parastan tunduvalt lihtsam neid välja valida. Küllap see natukene kurblik Ruuksumine on ka meile kõigile tuttav juba pisikesest peale. See hääl kuulub väga suurele ja silmapaistvale linnule soo kurele ja eriti mõjuvad on need linnud siis, kui neid on palju koos ja see on tõesti fantastiline vaatepilt, kui nad mereäärsel heinamaal või karjamaal või põllul kui kogunevad ja kui ühes kohas on sadu või isegi mitmeid sadu sookurgi või miski asi lehitses ehmatab ja nad lendu lähevad siis ülelend on tõesti võimas ja samal ajal kuidagi niimoodi ting kurvaks. Tegelikult see nii nagu hüvastijätt suvega on see vanarahva ütlemine, et kured lähevad, kurjad ilmad, haned lähevad allataga, luiged lähevad lumi taga. No ilmselt ta niimoodi on jah, vähemalt see rändejärjekord on küll kenasti ära toodud ja praegu ka kured veel kuhugi nii väga ei kiirustanud, alles kogunevad suurtesse parvedesse ja jälle Lääne-Eesti kandis mere rannikul võib nüüd parvi praegu näha. Nii et see septembrikuu on üks tore kuu sest iga päev, kui enda ümber vaadata, läheb natukene teisiti, värvi on huvitavaid hääli, küllap kooliteel on toredam astuda ka, kui iga päev natukene midagi ikka jälle uutmoodi on. Ja kui nende kurgede järgi otsustada, siis need kurjad ilmad on veel ka kaugel, nii et tõotab tulla. Vähemalt nüüd lähematel nädalatel küll veel ilusat sügisilm lootnud Kruglov. Lisaks nendele häältele jäigast kustele rännetele muutuvad iga päevaga värvid vahel isegi päeva jooksul. Muutuvad, need värvid lausa seletamatult hommikul võib-olla selge päev ja, ja lõunaks tõusta paksud pilved ja udu ja tuul ja kõik, mis nagu kokku tulla ja, või puhtuks jälle ära selgida. Jälle neid värve muuta, nii taeva värvide muuta suhtumine ja, ja ka metsa ja rohuvärvide muutumine tegelikult on väga kaunis ja väga väga mõnus vaadata. Kui teil vähegi mahti on, siis tehke jälle märkmeid sest ükski aasta ei ole teisega sarnane. Kui tänavu aasta või isegi kahe aasta pärast ei ole neid märkmeid vaadanud või ei tahagi vaadata, siis ma usun viie või 10 aasta pärast on neid väga põnev sirvida ja siis te olete ise endale väga tänulikud, et oli kord hoidu neid märkmeid tegema hakata ja nüüd on nii tore seda loodust eelnevate aastatega võrrelda. Istume siin, kuulame nüüd Fred Jüssi poolt pildistatud sügishääli ja samal ajal kogu aeg vaikselt ootan, et siilipoiss uksest sisse astus. Aga siilipoiss ei astu uksest sisse. Tundub, et ta ei ole ikka suutnud veel seda saart avastada või õigemini on sellel saarel niivõrd huvitav, et ta ei ole jõudnud sealt veel ära tulla. Nojah, selles, et seal huvitavalt, selles ma ei kahtlegi selle pärast. Praegu sügisesel ajal seal saarte peal on eriti põnev olla, soovime talle siis ilusat ja päikeselist ilma ja hakkame laste kirjadele vastama. Aga ennem annaksin kuulata Sulle ja ka teistele linti, sest et mul oli augustikuu lõpus üks tore kohtumine. Kui sina käisid Värska kandis augustikuule head aega ütlemas, siis mina kohtusin Tallinnas parksepa kooli lastega. Nad käisid botaanikaaias metsakalmistul ja Tallinna loomaaias ja natukene ajasime loomaaias jutt. Kin teevad suurt kisa ja kära, meil papagoid, aga ma tahaks teedel, kuidas teil suvi möödus, hästi-hästi kooli lõpul, siis läksime klassiga päevaks ajaks laagrisse, jalutasime siis korjasime taimi pärast Me määrasime ära, mis taimed on. Ja kui nüüd suvel olete käinud metsas aasal, kas siis on kohe teada, mis taim vastu vaator? Ei, kõigiga ei ole. Siin on väga palju võõraid täimika, mida ei tunne. Aga paljusid ikka teate ka juba. Ja mina aitasin emal loomideli teda ja me käisime, meede kolm korvitäit, seeni, kooliaed kuulge suvel ka tööd tegite, peenraid ronisime, seega see aed, lilled ja sinna on istutatud mitu aastat järjest tuba ja hernest ja ja see aasta ei olnud muidu, aga eelmine aasta oli küll päevalilli ja sinna on vahepeal istutatud, isegi kummelit korjamas käidud. Näitasin maal vanaemal teha heina ja siis noomised. Käisime metsas marjul ja sõime kaks korvitäit, pohli. Reisisime, käisime tantsupeol tantsimas. Puhjas olime laagris, seal oli meil peotantsulaager ning siis nüüd siin kah on jälle huvitav, kuidas teil terve klass nii üksmeelselt loodussõbralik on? Sellepärast et neil on õpetaja ka loodussõbralik. Õpetaja nimi on Helju Kõiv ja tema nagu alustaski sellega, et sellest siililegi selge saatest osa võtta. Teie tööd on olnud väga ilusad ja väga targad. Te olete palju uurinud ja mõnikord ilmselt on olnud ka niimoodi, et natuke tüütuks asi muutunud vist? Noh, mõnikord kyll, aga ega siis tuleb mõelda, et tuleb ikka ära teha. Meeldis ka hiljem saime ikka hulga teada, kas see punane raamat oli muidu ka tuttav raamat, kui nüüd tekkis natuke rohkem huvi selle vastu, kui punase raamatu kohta küsimusi esitati. Ega ta ikka tuttav ei olnud, aga need ikka see saime hulga nagu oskasime punast raamatut ikka käsitleda ka. Ja nüüd suvel ka mõnikord abiks on olnud mõni raamat, vei. Niuke natukene uurime küll siis, kui mõne mõnda taime leiad. Teada tahad saada, mis taim on või kui looma näed või lindu. Praegu, kui ma siin juttu ajan, siis siilipoiss oma saart avastamas ja. Georgi ka ei ole praegu siin aga on teil ehk georkile või siis ka heale sõbrale Urmasele mõni küsimus. Tahaksin teada, kuidas köisab kirjevi ühest kohast teisele, kuhu just mõeldakse, et see kirid võiksid saabuda. Seal botaanikaaias olid korgipuud, kas nendest päriselt korke tehakse. Millest see tuleb, et kängurud on selline tasku, et kas ta on kohe niimoodi saadeti, ta on ja kõik. Kas teil on mingisugune selline legend ka olemas, niimoodi, mis siin ikka, tõsine on, rohkem, nii et ikka tõsi on. Kust saab papagoi oma nime? On veel. Mitu roosi liiki on siin, Tallinna botaanikaaias ja kaktuseliike ka. Nii hästi, on väga palju kaktused, aga räägitakse, et kaktused on mürgised. Kas see on köige Ja neid küsimusi on tõesti palju, ma pigem siis otsast kohe vastama hakata alustamisest tuvist, kuidas tema oma kodu üles leiab ja kuidas ta kirja oskab õigesse kohta tuua. Lindudel Me teame, kõigil on tegelikult väga hea orienteerumise võime, sellepärast need, kes natukene teavad midagi lindude rõngastamisest. Siis teavad ka seda, et linnuke püüavad pöörduda nendesse paikadesse vähemalt nende paikade lähedusse tagasi, kus kohas nad kunagi on üles kasvanud ja seda kohta üles leida, siis nad orienteeruvad mitmesuguste ilmamärkide järgi. Tähtede järgi arvatakse ja päikese ja kuu järgi ja ilmselt ka lähemates kohtades ringi lendavad, orienteeruvad nad maastikumärkide järgi, seal võib olla kirikutornid ja suuremad puud ja neil on ka päris hea mälu. Nad suudavad väga hästi meelde jätta selle paiga, kus kohas nad siis elavad, nüüd selle ümbruse vajutavad endale mällu selle ümbruse märkide järgi nad siis selle kodude üles leiavadki. Postid huvidega on asi selline, et neid on juba päris pikka aega kasvatatud ja kasutatud ja on tehtud päris kaua aega, valikut just kõige paremini oma kodu üles leidvate lindude suhtes. Seal ei ole mitte tähtis ainult see, et oskaks selle kodu üles leida, vaid tähtis on ka see, et ta lendaks hästi kiiresti, nii et oleks vastupidav, kiire lendaja. See õpetamine käib siis tavaliselt nii, et tuvi kasvatatakse kusagil üles ja hakataks siis oma kodust pikkamööda aja kaugemale viima, kord kilomeeter ja siis paar ja siis juba paarkümmend kilomeetrit ja lastakse rahulikult seda maastikku tundma õppida. Ja lõpuks on ta siis niimoodi välja õpetatud, et kui ta on viidud umbes 100 või paarisaja kilomeetri kaugusel, ta tuleb kiiresti-kiiresti koju tagasi ja ta on selle tee siis selgeks saanud ja siis edaspidi see inimene, kes sellest paigast ära läheb, võtab selle tuubi kaasa. Ja kui tal on vaja siis oma kodupaigaga kandiga ühendust pidada, siis paneb ta kirjakese tuvi jala külge ja laseb selle tuvi lendu ja tuvi juba lendab eksimatu koduni ja tähtis on ju see veel, et hästi kiiresti seda teeks, sest Pole ju kirjal mingit mõtet, kui ta näiteks jõuaks kohale nädala või paari pärast, võitsid huvid, lendad üldiselt selle maha umbes 40 50 kilomeetrit tunnis kiirusega läbi, nii et päevaga tuleb õige mitme hea 100 kilomeetri tagant see kiri pärale. Nii et ei ole sugugi nii, nagu mõnikord arvatakse, et panedega tuvile kirja jala külge, seal on aadress peal ja saadad siis selle tuvi teele. Nii et tuvi oskab ikka ainult ühte kindlasse kohta lennata. Ja see on see koht, kus ta üles on kasvanud ja kus teda väljana õpetatud. Aga niimoodi tõesti, et võtame ühe tuvi kinni, viskame ta aknast välja ja ütleme, et nüüd maale vanaemale kiri, siis see kiri ikka pärale ei lähe, selleks oleks vaja kasutada siis postiljoni. Ja see tuvi, kui ta on kirjakohale viinud tagasi, ei lenda. Ei, sest tema eesmärk on koju jõuda ja ta jääb sinna kohale ja nüüd kui teda uuesti tahetakse kasutada, siis ta võetakse jälle autosse lennukisse, võeti lihtsalt kaenlasse ja sõidetakse temaga siis sealt paigast ära ja teda saab kasutada ainult ühel marsruudil kirju toimetama. Ma ise ei ole ühtegi lindu õpetanud, ma ei oska öelda, kui keeruline see on, võib-olla rohkem on tülikas linde üles kasvatada, vaata nende hooldamisega tegeleda, aga neid fanaatikuid maailmas ma tean, on väga palju liidus vähemaga. Mujal maailmas on väga palju selliseid harrastajaid, kes kasvatavad kirjatuvisid ja siis korraldatakse ka kirjatuvide võistlusi, kusjuures see vahemaa, mille need linnud peavad läbima, on juba 1000 kilomeetrit ja seal läheb nende lindude vahel selliseks rebimiseks. Et otsustab selle võitja. Praktiliselt viimased paar-kolm sekundit tulevad umbes sekundilise erinevused nende võite lindude vahel. Need väga kiiresti ja tasavägiselt. Need linnud lendavad ja valitakse juht ja selliseid linde, kes oli endale hästi kiiresti, kes lasku vahepeal maha näiteks pikkadeks söögipausideks, vaid tõesti ühe hoobiga selle pika vahemaa ära püüaksid katta. Inimesega hästi harjunud, nad on hästi kodunenud ja tal on nagu stiimul inimese juurde tagasi tulla, sest on selline puuri loome pikka aega, võib öelda, et lausa kodulind, juba teised linnud on kõik metsikud ja neil ei ole stiimulit inimese poole tagasi pürgida, kui ta lahti saab, siis ta püüab inimesest eemale jääda ja ei taha enam sugugi tagasi tulla. Aga selline orienteerumisvõime oma kodu leidmise võime on kindlasti väga paljudel lindudel olemas. Ainult iseasi, kas nad siis tahavad jälle inimese juurde tagasi tulla. Ja need tuvid, keda siis postituvid kasutada sobib, need on väga erineva väljanägemisega, nad ei ole sugugi kõik ühevärvilised, mõned valged ja mõned hallid ja nad näevad enam-vähem samasugused välja, nii nagu meie linnade tänavatel ringi kõndivad, need kodutuvid, mõned aretatud natukene kaunima sulestikuga või suuremad, aga üldjoontes on nad kõik samasugused nagu need tänava peal linnud ja ma usun, et põhimõtteliselt õnnestuks ka neid tavalisi tänavalinde õpetada, kui nendega natukene vaeva näha. Parksepa koolilapsed käisid botaanikaaias ja sel päeval oli botaanikaaias tore päev, sai hästi palju vaadata, siis ostsid nad kaasa hästi palju kaktused ja sellepärast on siis ka nüüd pärast seda botaanikaaias käiku neil tekkinud päris palju küsimusi, aga Urmas vastab neile küsimustele järgmises saates, sest praegu on tõesti aias kibekiired päevad. Aga mina proovinud vastata küsimusele, kas känguru kukkur on siis tõeline ja kas sellega mingid legendid seotud on? Ma olen nüüd otsinud natukene neid legende ja ei ole tõesti leidnud mingisuguseid jälgi, vähemalt meil siin Eestimaal olevatest raamatutest, kus oleks juttu känguru kukrust ja sellega seotud legendidest. Aga see kukkur on tõesti kängurud, on olemas ema loomudel ja see on siis selleks, et seal peitub see vastsündinud kängurupoeg, kusjuures vastsündinud poeg, imetillukene üht oleme sellest kunagi rääkinud, on ainult ka nendel hiigelkäen kuludel paari-kolme sentimeetri pikkune mune, 10 grammi raskune ja selleks, et sinna kukrusse siis ronida kukrusse pääsete, selleks võtab ta ette vaevalise teekonna, ronib ise pärast sündimist mööda ema loomakarvu sinna kukru sisse ja haarab siis ja selle piima lisa endale suhu, jääb sinna nisa otsa õige mitmeks ajaks rippuma ja ainult Lutsutab seal ja niimoodi ta siis kasvab ja see kängu poeg siis kasvatusele kukrusse päris jõudsasti, paari-kolme kuu pärast hakkavad tal juba karvad selga tulema ja poole aasta vanuselt on ta juba niimoodi päris rõõmsalt kukrust välja ronimas ja ronib sinna sisse ainult siis, kui väga suur häda käes oma jalgadel ei jõua vaenlase eest ära joosta, siis võtab tema jalad appi ja peidab enda sinna kukkus, see on päris naljakas vaadata, kui need suured känguru pojad sinna kukrusse sisse poevad, siis nad ei taha sinna hästi enam ära mahtudes jäävad kuidagi jalad ja pea sealt välja ripp nagu need on nagu paar numbrit suurem kui vaja selle kukru jaoks, aga ta ikka püüab sinna kukusse sisse ronida. Ja see känguru ise on väga omapärane loom. Me oleme temast palju rääkinud, aga selle jutu lõpetuseks ma tahaks tsiteerida kuulsat loomaaedniku ja loodusuurijat Bernard šiimekit, kes on känguru kohta siis öelnud järgmised sõnad, et seal loom, kes puuderdab ennast roosa puudriga kes joob merevett, kes uputab koeri, närib nätsu, kaevab kaeve, teeb 13 meetri pikkuseid hüppeid. Ja kõigele sellele vaatamata tehakse temast saapaid. Siin läheb nüüd üht kui teist seletamata teele, aga Ma usun, et edaspidistes saadetes me püüame siis neile salapärastele epiteetidele ka sisu anda. Ma usun, et kõik me jääme siis suure põnevusega ootama, mida see veider jutt känguru kohta tegelikult tähendab, aga väga huvitav on ka see küsimus, et kust on papagoi oma nime saanud. Igatahes ei tuletatud sõnadest papa no mis võiks olla isa ja ei tule ka sõnast koitamises koiliblika mõistes, kes ringi lendab, sest kirjutatakse keega, vaid see tuleb hoopis mujalt. Nimetasin papagoi kannab seda nimetust väga paljudes keeltes, näiteks saksa keelt, papagoi või vene keelt popugai, tähendab see tüvi on ikka üks ja sama olnud ja ma ajasin jälgi, kuhu sisse tüvi välja viib ja selgub, et see sõna viib välja vaid Vatikani paavsti elupaika. Ja seal omal ajal mõned sajad aastad tagasi peeti neid papagoisid päris hulgaliselt ja kuna neil oli seal nii palju ja nad seal häälitses kõva häält tegid, siis kutsuti neid kohalike talupoegade, kohalike linnaelanike poolt Papa kallideks Sis paavsti kukkedeks ja sealt siis see nimi on teinud väikesed muudatused läbi ja lõpuks jõudnud siis selle papagoi nime all meile, nii et tegelikult oli siis tegemist omal ajal paavsti kukkedega, kes siis on muundatud meil papagoid, eks ja, ja ei, Popodega koidega pole neil midagi tegemist tegelikult. Kui nende lähedusse sattuda, siis teevad nad ikka kohe päris suurt kisa. Ja nagu selles mõttes huvitavad linnud, et nad näivad tõesti lausa sinu olemasolust rõõmu tundvat. Ühed vähesed loomad loomaaias, kes tõesti näivad sinust rõõmu tundvat. Kui sa sinna juurde lähed, siis nad hakkavad Coheni energiaid säutsu, maja ja käratsema, et võib-olla nad arvavad isegi, et nad sinuga vestlevad. No tegelikult on nii, et ükskõik missuguse loomaaiaasuka juures natukene olla, siis avastad tema juures midagi väga huvitavat ja esmapilgul kui neid papagoisid, vaadata, siis nii ilusad värvilised, eks ole, kaugelt vaadates ja teevad kõva lärmi, aga kui hakata neid ükshaaval vaatama, siis võidki ennast sinna. Unustada, ja, ja need inimesed, kes papagoisid kodudes peavad, need ei olegi siin Tallinnas nimega vähe. Nemad väidavad, et iga papagoi on tõeline isiksus, tal on oma iseloomujooned ja harjumused, omad nõudmised ja mõni võib-olla nii sõbralik ja heatahtlik ja samal ajal teine, võib-olla kaunikesti kiuslik tüüp, paljude metsloomadega ei ole meil tegemist ja kokkupuudet kuigi palju, aga noh, näiteks koduloomi, kasse ja koeri, me oleme kõik näinud või hobuseid, lambaid või kitsi, ükskõik milliseid, keda me rohkem tunne. Ja kui me neid lähemalt vaatlema ja nendega koos pikemat aega oleme, siis me näeme tõesti igalühel on oma iseloomujooned, oma käitumistüübid ja seal on nii legmaatikuid kui koleerikuid, kui selliseid isepäiseid, tüüpe ja uudishimulikke ja väga vähe uudishimulikke ja kõiksuguseid tüüpe, nende hulgas leid. Ja ilmselt on kõigiga võimalik siiski nii-öelda heale sõnajalale saada, kui väga soovid ja jätkub kannatlikust ja tahtmist aru saada, kellega sul tegemist on. Ja ja sellel teemal me räägime õige pea pikemalt siis, kui me jõuame jälle järgmise saate ning kus me tutvustame loodusraamatuid järgmiseks raamatuks, millest meil juttu tuleb, on raamat pealkirjaga kuningas Saalomoni sõrmus, mille on kirjutanud kuulus loomade käitumise uurija Konrad Lorenz. Ja vot see raamat on pühendatud esimesest kuni viimase leheküljeni just sellele, kuidas loomi mõista, kuidas neist aru saada ja millised loomad iseloomud on. Aga nüüd tähelepanu, ajaloo huvilised Me ei ole paaris saates bioloogia ajaloost rääkinud ja täna jätkame siis viimati rääkisin teile 14. sajandil tulust ja seal me siis oma jutuga pooleli jäimegi. Ja tookord oli juttu Portugali meresõitjatest, kes siis avastasid eurooplaste jaoks peaaegu pool maailma inimesed said väga palju infot selle kohta, mis siis nende ümber paikneb, kus miski asub. Ja täna jätkame siis sealt, nüüd on need suured maadeavastused juba seljataha jäänud ja aastal 1523 tehti selline tehniline uuendus. Nimelt võttis itaallane Giovanni on sellaani kasutusele nõguspeegli ja tema kasutas teda nagu suurendusklaasi või omapärase mikroskoobi na ja pisikesi esemeid selles nõgus peeglis vaadeldes sain endast suurendatud kujutise ja sai siis tillukesi asju suurelt vaadata ja uurida, nii et see esimene mikroskoobis võeti kasutusele juba 1523. Noh, kahjuks peab ütlema, et see suurendus polnud nüüd eriti suure pilt eriti terav, nii et ega nüüd tõsise teadusliku uurimise riistana seda käsitleda ei saa. Aga samm sinna uurimise suunas oli astutud jällegi. Ja aastal 1525 avaldati esimesed põhjalikud uurimused Ameerika loodusest, nii et vaevalt 30 aastat tolliavastamisest mööda läinud, kui juba ilmusid kapitaalselt kirjeldused selle avastatud maa loodusest. Ja 1533. aastal avati Põhja-Itaalias esimesed botaanikaaiad, mis siis olid tol ajal küll meditsiiniliste eesmärkidega rajatud selleks ravimtaimi seal kasvatada. Aga need botaanikaaedadel on tegelikult selja taga juba väga-väga pikk ajalugu. Ja kui botaanika vallas veel edasi püsida, siis mõned aastad hiljem 1542 koostas Saksa arst ja botaanik Leonard Phuks herbaariumi ja varustas selle siis omatehtud jooniste ja ka põhjalike taimekirjeldustega. Need ka esimene herbaarium on väga vana. 1546. aastal kirjutati Itaalia arstide poolt raamat selle kohta, kuidas sünnivad sellised suured haiguste epideemiad ja jõuti lõpuks järeldusele, et, et need epideemiad tekivad tänu nakkustele, loomad või inimesed nakatavad 11 ja selle pärast tekivad suured haiguskolded ja sellist suurt laialdast haiguse levikut nimetatakse siis epideemias. Ja mõned aastad hiljem ilmus raamat selle kohta, kuidas kasutada mineraalvett. Kirjeldati väga põhjalikult Ungari Tšehhi alade mineraalveeallikaid ja toodi välja nende allikate raviomadused. Need mineraalvesiravivahend jõudis ka inimeste kasutusse laialdaselt 16. sajandil ja selsamal sajandil ilmus vägal palju põhjalikke loomaraamatuid just selle sajandi keskpaigust 1000 550560 ilusaid kuulsad loomade albumid, kus oli sees palju igasuguseid põnevaid elukaid ja mul on täna siin kaasas jäljendatud trükk ühest taolisest albumist selle kirjutanud Konrad keesner ja selle alguses on siis kirjutatud originaalis ladina keeles nimi on siis kes neerus, rediviius, akuutused, emendaatus, seal siis üldine raamat loomadest siis on alla kirjutatud ladina keeles kirjutas selle raamatu tuntud teadlane Konrad keelner. Väga huvitavad, põnevad pildid on ja iga looma kohta on põhjalik kirjeldus antud, aga nendest kirjeldustest nendest loomadest räägib juba järgmises saates. Ja nüüd hakkabki meie saateaeg otsa saama. Kuulame veel kord sookurgede parve lendu ja lasse. Natuke kurb, lükio natukene unistav hääl, seekord seda saadud. Ma jään, kui ikka mahti saate, siis kirjutage meiliaadress on endiselt Tallinn 200 100 Lomonossovi 21 laste raadiossiilile. Ja ma usun, et nädala pärast On jälle siilipoiss oma muljeid teile pajatamas ja vastab ka teie küsimustele, Urmas Laansoo. Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
