Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõest veel siililegi selge. Tere kõigile, kes kuuldel. Tere jälle tere minu poolt ka. Tänavune suvi on olnud väga mõnus, on olnud natukene vihma ja onu natukene päikest ja ja on olnud ka päikesevarjutus mida küll näha ei olnud, aga noh, pilvede tagant võis aimata, et see teadmine juba, et seal üleval kusagil midagi varjus. See juba oli päris põnev teadmine ja mine hullu, tundus kurat mõni hetk oli päris pimedale varjutuse ajal ka, olgugi et pilved olid üleval ja nagunii oli pime hommik. Igaüks leiab sellest suvest kindlasti veel palju-palju põnevat, sest terve kuu on seda suve veel ees, enne kui ta kool peale hakkab. Selle kuu jooksul jõuab 100 imet korda saata. Metsas on imesid ja metsas on seda, mida põske pista. Ja kuigi murakaid on sel aastal väga vähe, vähemalt selles kohas, kus mina käisin, aga mõned olid ikka ja mida täna vastu vähemalt esialgu tundub, et on päris palju on seened, olen puravikke leidnud ja leidsin kolm suurt sirmikut, mis olid tõesti oi kui maitsvad olid. Ja siis on hulgaliselt kukeseeni saanud korjata ja mustikaid on palju ja pohli paistab ka päris kenasti tulevad ja kui palju maasikaid tänavu aasta metsas oli vähemalt mõningates Lõuna-Eesti metsades või kogu aeg midagi põske pista ja ja mahtus ikka sinna päris palju pista, nii nagu Grouvad puh armastas öelda. Ja ma arvan, et teie lapsed on üht kui teist põnevat sellest uuest juba kogunenud ja teada ja nüüd kui hakkanud hämarat augusti õhtut tulema, uue, seda nii kaua olla ei saa, siis võite meile kirjutada, mida põnevat teie näinud olete ja mida põnevat ja head põske pistnud. Ma usun, et suvel lubatakse teel kauem ka üleval olla, kui kooliajal ja augustiööd on hästi ilusad, et vaadake siis mõnikord taevasse, kui väga hästi vaadata, juurde mõtelda, siis võib näiteks siini planeeti näha kuskil hästi kaugel vasakul pool. Ja, ja muidugi need augusti pimedatel öödel on tähed laupäeva fantastiliselt, seal võib tõesti istuda niimoodi nagu armastatakse öelda, lausa ilma söömata istuda, neid tähti vaadata. Teine ilus asi, mis mulle endale juba kaugest kaugest ajast meelde on jäänud, et augustiöö ajal on toredad äikesed, tuled nüüd rukki valmimise äikesed üle terve taevatulede laiad välgujutid ja ja nad ei ülevalt alla, vaid just niimoodi horisondiga paralleelselt on tõesti vapustav vaatepilt, eriti kui hästi tihedalt neid välke seal sähviv hakkab. Ütleme väga-väga, et teie oma suveelamustest meile kirjutaksite. Aga nüüd ma arvan, et peame hakkama küll küsimustele vastama. Ma arvan, et me võiksime kohe hakata rääkima meie tuttavatest siilidest, keda on sel suvel ka väga-väga palju näha. Kristin koonik Tallinna tüdruk, onud. Meile kirjutanud, et mulle meeldib väga loodus ja loomad, eriti siilid, palun rääkige mulle siilidest siilidest, me oleme juba nii palju rääkinud, mõni laps võib-olla siilidest tüdinenud, sellepärast ärme täna meie kodumaistest siilidest räägime, kuigi need siin on kaunikesti palju sellel aastal ja ainult et kahjuks ei torkavad silma autojuhtidele, sest teede peal võib ikkagi väga palju märgata auto alla jäänud siil ja, ja ma arvan, kui me nüüd natukene nendest siilidest räägimegi autojuhid hakkavad ka märkama, jätavad ikka mõne siili alla ajamata ka. Mõni saaks sügisel talveunne veel jääd, aga need siin on maailmas kümmekond erinevat liiki. Ja kui piltide järgi otsustada, sest kõik ei ole lihtsalt silmast silma trehvanud nägema, siis nad on kõik ka kaunikesti meie siili väljanägemisega, mõni siis natukene suurem mudimine jälle natukene väiksem, mõnel natuke rohkem valget, teisel natuke rohkem musta seal nina peal, aga põhimõtteliselt on nad kõik okastega väikse lüpsis ninakesega. Ainult üks siil torkab teiste hulgast natuke erandliku väljanägemisega silma, ees on kõrbealadel, elab kõrvu Xiil, kellel, nagu nimigi ütleb, on suured kõrvad. Suured kõrvad on üldse kõrbeloomadele iseloomulik tunnus. Need suured kõrvad on hea, sest nende abil kuuleb seal pimedates ühistes kõrbetes hästi putukate liikumist ja saab neid kätte. Ja teine asi see, et päeval kui ka kuumaga ringi liikumiskõrvade kaudu Ennast hea jahutada, nii nagu kõik suurte kõrvadega loomad teevad, nagu näiteks jänesed vä või elevandid või, või teised loomad, kellel kõrvad hästi suured, aga muidu see siil on täpselt samasuguse eluviisiga ja samamoodi liikuv nagu meiegi siil. Ja kui ta ehmatab, siis tõmbab enda pulli ainult tema nii kergesti ehmata kui meie siin ta kipub ära jooksma ja tema jalad on sutikese pikemad kui meie siilid. Ja sellepärast see siil jookseb hästi toredasti. Kui teda niimoodi jooksmas vaadata, siis jääb mulje, et jänesesiili võidujooksumuinasjutt, mis on kunagi kirjutatud, et ei ole see siin nii kehv jooksumees sugugi, nagu muinasjutus kirjutatakse. Vaid seda on tõesti niisugune asjalik ja kiire jooksja ja võib jänesega parajasti võidu joosta küll. Sest noh, ma korra olen seda näinud ja esimese ehmatusega ma hiiliks seda looma, kes nii kiiresti budis küll ei osanud pidada, pigem rotiks või kellekski teiseks. Ja kui keegi on näinud hiiliva roti liikumist, oskab juba seda liikumise kiiruse vahet ette kujutada, aga muud selle kõruk siili kohta ka eriti rääkida ei ole, sest kõik muu on sama, mis meie silgi sööb, samamoodi magab samamoodi. Sa räägid, et see siil elab kõrbes? Ma arvasin küll, et siilid armastavad ikka noh, lahedamaid paiku v siilide laut üle maailma, nii Aafrikas kui Aasias, igal pool ja ja noh, see meie sile lapsi metsa all ja ka teised siilid elavad seal soojemates maades ja tulevad seal omadega toime. Ja kes päris soojas kohas elab näiteks Aafrikas, tema ei pea üldse magama heitma, vaid tema on siis terve aasta läbi aktiivne, nii et selles suhtes meie siin on natuke teistmoodi, ta magab talveund, aga noh, näiteks kõrbes iilid võivad ka suveund magada, nii et magamine on neil üldse iseloomulik tunnus ja sellega nad saavad ebasoodsates aegadest kergemini välja tulla. Aga kas mõni kõrvuksiil võib siia Eestimaale ka sattuda, sest minule suver lapsed rääkisid seal Karksi kandis, nemad nägid suurte kõrvadega siili, on see võimalik? Ega ta nüüd ise siia ei satu, tähendab, et ta nüüd tuleks sealt kõrbest Valtsiks siia ja siin elaks, aga neid satub siia küll ja satub nüüd niimoodi, et inimesed tänapäeval väga palju liiguvad ja, ja kuhugi läheb, siis tal tekib tahtmine ka midagi või kedagi kaasa tuua, sealt enamasti tuuakse kilpkonni või, või siis neid Šoltobuusikuid stepivaskusse. Tundub siis, et on ka siile kaasa toodud ja siis kodus selgub, et ega seda siili polegi nii hõlbus seal kodus pidada, et mis me temaga teeme, laseme lahti, siis lastakse lahti ja siis juhtubki keegi teine nägema suurte kõrvadega siilia. Imestama, et ei tea, kust see siia saanud. Kas siil koduneb ja kohaneb siin meie kliimas? Jääme lootma, aga ma isiklikult ei taha seda hästi uskuda, et ta nüüd meie metsas elaks, nii et kui, kui teinekord keegi juhtub, kõrbestub kusagilt mõne looma kaasa tooma ja siis selgub, et kodus ikka seda pidada ei saa või pidada ei oska, siis oleks õigem ta siiski viiera loomaaeda, mitte teda lihtsalt metsale lahti lasta, sest nemad on ikkagi kohastunud elama hoopis teistsugustes tingimustes teistsuguse kliimaga aladel. Ja kui me siis nad lihtsalt vägivaldselt kuhugi ümber istutame, siis looma kohanemise võime ei pruugi sugugi nii suur olla ja ta heidab meil lihtsalt hinge. Nii et kui lapsed veel seda suurte kõrvadega siili näevad, siis oleks mõistlik kinni püüda ja teadusemeeste kätte anda. Jah, ma arvan, et see oleks mõistlik küll, kui me tahame, et see siilik kellujaks See loomade ühest kohast teise vedamine on inimesele olnud kogu aeg omane inimene on arvanud, et noh, kui ta ühes kohas on ja olen harjunud temaga koos elama, tingimata peaks ka teise kohta selle viima. Ja noh, niimoodi on toodud näiteks Eestimaale selline tegelenud nagu kährikkoer, ta on pärit Kaug-Idast, hoopis viiekümnendatel aastatel toodi ta kui väärtuslik karusloom meie metsadesse ja vahepeal kujunes temast kaunikesti tülikas metsameestele palju muret tekitanud loom, kes sõi ära linnu poegi ja mune ja, ja tekitas metsades ja tekitab veel praegugi päris palju pahandust. Et iga loom ikkagi peaks elama seal, kus tema see kodupaik on. Jah, Georg, aga äkki sa võiksid kunagi üldse rääkida sellest, kuidas inimesed on loom ühest kohast teise ümber asustanud, jääk, mis siin Eestis on saanud ja ja On seda palju juhtunud. Ja see on päris pikk teema ja ma arvan, et me võiksime sellest kunagi tõesti tõesti rääkida. Kõigest tuleb rääkida. Aga nüüd järgmine küsimus on, kes on Maran? Puu marapuu on üks lind ja tema lähedased sugulased elavad siin Eestimaa peal, meil ka lähedased sugulased, toonekured, Marabonsis, toonekurgede sugulane, ainult tema elab Aafrikas ja Indias. Ja kui teda vaadata tantsuga suure kasvule, linn toonekurest veel tüki maad suurem kui seda marapuud vaadates. No esimene mulje on selline õnnetu, tan musta sulestikuga üleni, aga siis tuleb paljas ilma sulgedeta, kael lõual suur Lott, kukkur on kukkur marapuul ja siis hiiglasuur nokk, mis kinnitub siis kiilaspea külge ja jääb isegi mulje, näiteks nokk on pandud nagu paar numbrit suurem tema külge. Aga see on kõik temale väga vajalik, sellepärast et Marabun, raipetoiduline lind ja vot seal raibetes toitumisel see kiilas pean suure väärtusega, sest siis ei jää Need, bakterid ja muud patsiitikat sulgede vahele saabuma, pead kenasti korras hoida. Siis see suur nokk on ka hea, sest sellega on võimalik kõik need korjused kiiresti lahti kaevata ja sealt need pehmed head siseelundid kätte saada, mida Marabu väga armastab. Sellega on võimalik ka peenemaid luid alla neelata ja ja ka kuigivõrd siis neid seedida. Marabon selles mõttes linnu kohta huvitava toitumisega ta toitub sellest siis, mis teistest loomadest üle jääb ja on nagu omamoodi sanitar, samamoodi nagu raisakotkas. Ja ta on kaunikesti agressiivne lind veel, tähendab oma saaki kaitseb ta hoolega ja on looduses pandud tähele, et kui näiteks lõvi või, või keegi selline suurem loom tahab siis marapuu käest sööki ära võtta, siis ta võitleb oma söögi eest päris julgelt jaga. Ta jagab oma võimsa nokaga selliseid hoopelt. Lõvi on nähtud mitu korda häbelikult, saba jalge vahele tõmbamas ja selle korjuse juurest minema jooksmas. Ja vana puu on veel huvitav selle poolest, et näiteks kui tema lendab tiibade siruulatus on umbes kolm meetrit ja minu teada maismaa lindudel, teistel nii suurt tiibade siruulatust ei olegi isegi nendel kuulsatel kotkastele kondaritel ainult halba trossid hiilgavad veel suurema tiibade siruulatusega. Aga mis häält see marapuu teeb? Vot seda ma ei teagi, näiteks toonekured ka eriti häältide, nemad klõbistad nokka ja ma olen marapuud ka loomaaias vaadanud ja töötaja seal üldse ei taha ennast eriti liigutada, ta lihtsalt seisab mõtlikult, ühe jala peal ja piilub sind paremal juhul ühe silmaga. Aga kui ma hakkan mõtlema, siis, siis miks mitte, ta ei võiks just niimoodi nokaga klõbistada, aga kui, kui ta tõesti häält teeb või keegi on kuulnud mara puhelt siis võiks meile kirjutada ja rääkida, mis häälte Marappu teeb. Jah, meil veebist marapuud küll ainult loomaaias näha, kes nüüd palju ringi saab rännata, seda lindu kohata Aafrikas, aga võib kohata ka natukene väiksemaid Marabusid Indias ja üldse troopilises Aasias. No ma ei tea, kui palju meist nüüd sinna Aafrikasse või Indiasse satub, aga mine sa tea. Lukku Indiasse ei satu siis Tallinna loomaaeda, aga igal juhul lööd ja loomaaias võib seda lindu küll näha ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka Moskvas, Leningradis, Riias, Helsingis ja Stockholmis ja nii edasi, nii edasi. Teda on päris paljudes loomaaedades olemas. Üks küsimus on karude kohta, kes on aspel karu? Haspel, karu, mina seda küll ei tea. Jah. Haspel karu, pisikene loomakene hästi suurte silmadega tan umbes kassi või väikese koera suurune ümmarguse peaga ümmarguste kõrvakestega 50 60 sentimeetrit pikk, umbes sama pikk on tema sabaga taga ja tal on huvitav saba, on niinimetatud haard saba, nii nagu mõningate lahvidelgi ja siis selle saba Koiptomendis täitsa vabalt puu otsas rippuda, nii et kõik neli käppa on samal ajal õhus. Jaa, Zapage joob ta ennast kinni hoida, see on omamoodi nagu viies käsi, viies jalg, kuidas teda siis öelda. Ja niimoodi ta siis seal puudutas, kõnnib mööda kõndimine, on tal kaunikesti selline aeglane, ta jätab üldse kuidagi uimase unise mulje kogu aeg, sest tegemist on loomaga päev, altarit ei tahagi ringi sekeldada, aga öösel liigub ta ka niimoodi mõtlikult ja mõtlikult saab ta liikuda sellepärast, et oma toituda eriti valida sööb põhiliselt puuvilju, sööb ka õisi ja lehti ja vett, kui ta näiteks mõne metsmesilaste pesa üles juhtub leida, kui satub mõne linnupesa või putukate peale suurema putuka peale ei põlga seda ka ära. Aga põhiliselt on taimtoiduline ja kuna ta elab kõrgel puu otsas, siis seal keegi teda ei ohusta, nii et ega ta nii väga kiirustama kuhugi peas. Puuviljad ära ei jookse, mõni liiga küps kukub lihtsalt alla, aga sellele ta järgi minema ei hakka, vaid võtab kõrvalt mõne vähemalt üks sööb selle ära ja niimoodi ta siis tasakesi elab, mis, mis karud on, kas ta on ikka päris õige karu või on ta hoopis rohkem ahvi moodi, kui ta puu otsas saba grippub natukene rääkima ka, kes on tema sugulased, siis saab see nimi ka natukene arusaadavamaks. Muuseas, tal on ka teine nimi veel kude kohtate raamatutes. Tema teine nimi on Kinka suu kirjutatud Genka jõu. Ja tema sugulased on ninakarud pesukarud. Ja noh, kui pesukarude hulka arvata veel ka pandad, siis kasepandakaru on tema lähedane sugulane, viimasel ajal arvatakse küll, et see suur panda ehk bambuskaru on ikkagi rohkem karude poole kui pesukarude poole. Aga nüüd me teame, et siis pesukarud ja ninakarud on selle Haspel karu sugulased ja tema on siis sama palju karu kui näiteks pesu karugi, võtke siis nüüd kinni, mispärast see pesukaru siis just karuks testitud on ka temal ka päris karuga erilist suurt sugulust väljanägemisest tundu olevat ja kõik need tegelased elavad Ameerikas pesukaru siis Põhja-Ameerikas tema üx sugulane, krabi pesukaru, siis natuke lõuna pool mehikus ja siis lõuna poole veel jäävad ninakarud, nemad elavad siis Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, jaa, Haspel, karu või Kinkašuuks, tema elab siis päris Lõuna-Ameerika ürgmetsas. Mõnikord kutsutakse seda džungli, eks seda päris džungel siis ei olevat troopilised vihmametsad ja vihmametsaservaaladel ja seal ta koos ahvidega seal puu otsas turnima, nii et ega ma arvan, paljud kohalikud elanikud teda nii väga ahvidest ei eristage, sest oma väljanägemiselt jaga olemiselt ja üleüldse sarnaneb rohkem ahvidega kui teiste pesukarudega. Kas Ameerikas päriselt karu suurt karu moodi karu ei olegi või et neil on ainult sellised naljakad pesukarud ja ninakarud ja ahv, karud? Ei, nii hull see asi nüüd ei ole, sellepärast et Põhja-Ameerikas on päris suured karud, Need on need grislikarud, ilmselt oled nendest lugenud, et siis on seal veel natukene väiksemad paripallid ehk mustad karud kelle isa loomad on päris musta demosed, pruunikamad. Ja Lõuna-Ameerikas on veel prillkarud, nüüd karusid on seal küll ja küll ja ei ole nagu erilist muret nende karude pärast, aga nojah, ja nende asjadega ongi nii, et me kogu aeg oleme rääkinud kõikvõimalikest loomadest ja nad kõik on laiali siin ilma peal ja sellepärast me mõtlesime, et võib-olla sügisesest hakkaksime rääkima loomadest. Nii et rääkisime siis, kus koha peal see loom elab ja, ja miks ta just selle koha peal elab ja mingi teise koha peale ei lähe ja kuidas nad kõik omavahelisel taimedega seotud on ja hakkasime siis kohe põhjast lõunasse liikuma, vaataksime siis igal pool ära, mis loomad just selle koha peal paika pandud on ja miks nad sinna siis paika sätitud, niimoodi on. Ja siis oleks igalühel tore kohe selline kaart joonistada ja märkida ära, et kus mingi loom elab, kellest me jutt oleme teinud. Ja muidugi see kaart läheb hästi kirjuks, sest need loomi on väga palju, aga noh, sellise väikse arvepidamise, see kaart võiks käepärast küll olla, et vaadata, kuhu saadik siis selle looma levila ulatub, seda võiks küll tegema hakata, nii et endal oleks lihtsalt lihtsam arvet pidada. Nüüd Me oleme loomadest. Et juba päris palju rääkinud ja muidugi oleks tarka natuke taimedest rääkida. Minu arust Urmas juba ootabki. Tere, Urmas, üle pika aja me pole tükk aega kohtunud. Tere. Tere tõepoolest. Sul on süli lilli täis, kirev kimp maa, tulen ju lilleaiast, meil seal praegu suur õitsemine. Mina tunnen selles sinu kimbust ära, valged, hästi suured karikakrad ja siis Ühed on vist rukkilille moodi v Ooey ase pole karikakar, Ki seda hoopiski hüütakse härjasilmaks. Valget keelejad ja kollane südamik, aga äi siin rukkilille ei ole, see on aster sügisel õitsemist, oleks ta vastab, siis on siin neiu silma ja päevakübarat ja punanuppu, mida saab talveks kuivatada ja mürgine taim. Kukekannus. Nii ilus, aga mürgine, et aga mis need valged on? Siin on mitut moodi, valgetel. Üks natuke sahiseb, see on Põhja-Ameerika päritoluga pärl-hõbeleht, mida saab ka talveks kuivatada. Ja siis on üks huule Jeff Bezos tegi ja, ja siis õitseb siin ju veel üks Ülane, mis muidu on kevadine õitse. Aga jaapani Ülo nakkab just sügise poole õitsema. Demanyrus roosakat õitega. Mina mõtlesin, et kõige rohkem lilli on ikka suve alguse poole. Nii palju värve on veel alles ja maailm pakub palju värve ja siin üks on ilma kroonlehtedeta ainult tolmukad, helekollased, son, hängel, hein, angel, hein. Sellest kimbust me võiksime muidugi vist terve saate jagu juttu teha, sa käisid ju pikal reisil ja lubasid sellest ka rääkida. Ja aga siin on palju küsimusi tulnud ja esmalt vast tuleks nendele pikka aega oodanud küsimustele vastused leida siis mõni teine kord vast saab mõne sõnaga sellest reisist ka ehk rääkida. Nii on hea, võib-olla sa vastad Heili küsimusele. Heili kirjutab meile paidest ja küsib, et miks ohakad, nõgesed kaklesid ja teised torkivad, taimed torgivad. Ja see on eriti siilile väga huvitav küsimus. Tere, helile ja tervitusi paidesse. Nõgeseid okkaid ei ole nõgesed kõrvekarvad ja kui inimene oma käega või nahaga puutub nõgese vastutusest, ta kohe tõmbab käe tagasi luges just torkaga, nõges kõrvetab ja see kõrvekarv tungib naha sisse kergesti ja toimeaineks on sipelghappe, nii et see väga mürgine ei ole. Aga ohakad ja kaktused ja paljud muud taimed milledel on kas Ogaadriastlad või okkad või mõned muud torkivad taimeorganid, siis nendel okastel jagadel on mitu ülesannet, aita taim elus. Okkad jagad taimedel ei ole mitte õeluse mõttes, vaid nad taime kaitseks, nemad kaitsevad taime liigse auramise vastu kõrbe ja poolkõrbealadel või ka loomade vastu, et loomad ei sööks nende pehmeid varsi või lihakaid lehti. Aga näiteks TAK, kes ei ela ju kõrbes, aga nutt on ka torkav. Takja, Lonoisikuse haakekarvad. Kui vili valmib, siis on levimiseks, et ta jääb hõlpsasti loomade karvade külge. Niiviisi takjas levitab oma seemneid ja mõtleb oma järelkasvule oma lastele, aga näiteks ohakas või, või hoopis roos või kibuvits roosi, aga ta on ka kaitseks taimele. Aga ohakal ohakas eelistab paljud liigid ka kasvada meilt kuivemalt pinnasel, kuigi ka näiteks soo hakkas, mis kasvab niiskel pinnasel. Ja vahepeal on küllaltki mahlakad lehed, nii et see on ka kaitseks, et loomad ei sööks ära nende võsusid lehti. Nojah, eks igaüks Peab ennast kaitsema, kuidas oskab. Ma loodan, et heli jääb vastusega rahule. Me pidime rääkima ravimtaimedest ja me räägime sellest mõnes järgnevas saates, ma olen just metsa minemas ja siis saab täpsemalt teada, milliseid taimi on just praegu paras aeg korjata. Loodusest. Ahah, nojah, siis kohtumiseni järgmisel nädalal ja me räägime kindlasti, millised taimed on sobilik korjata augustikuu seas. Isendit lähme siis edasi sele, bioloogi meditsiiniajalooga. Vot seda ajalugu on väga raske rääkida, sellepärast et ajaloos kipud kõik asjad omavahel seotud olema ja aeg-ajalt me peame ikka tegema kõrvalepõike ikeselt muudesse valdkondadesse. Eelmine kord me lõpetasime siis kuulsa arsti- ja loodusteadlasel aabits senna tutvustamisega ja tema oli siis see mees, kes kirjutas väga põhjalikud arstiteaduslikud raamatud. Ja tema kohta võib veel niipalju öelda, et tema oli ka omal ajal väga julge mees, sellepärast et tema astus välja alkeemikutele katsete vastu ja ja ütles, et nende ettevõtmised on kaunikesti mõttetud. Tihti metallide kullaks muutmisest ikka midagi välja ei tule, et jätke see tembutamine, nüüd hakake midagi tõsisemat ette võtma. Kui palju teda siis kuulda võeti või kas teda võeti, seda ma muidugi öelda ei oska, aga tollel ajal väga paljud mehed ei julgenud selliseid avaldusi teha ka tema oli siis väga tõsine teadusemees ja tema sellise avalduse julges teha. No tema elas siis 11. sajandi alguses ja järgmisel 12-l sajandil ega eriti palju jälle midagi muutunudki. Aastal 1150 ilmus raamat füüsika ja meie oleme harjunud oma füüsikaraamatutes lugemusel, valguseõpetusest ja tugevusest ja igast palju valemeid eest leidma, kuid tolleaegses füüsika raamatus seda oli neli köidet oli väga palju juttu näiteks taimedest ja loomadest, mida meie ei oska kuidagimoodi füüsikaga kokku panna ja väga palju räägiti ka rahvameditsiinist kõikvõimalikest rohtudega ravimisest, nii et näete, mõisted on ka ajaloos nagu muutusi läbi teinud ja hoopis teistsuguseid tähendusi omandanud. Ja 13. sajandil kirjutas Albert Suur terve rea traktaat kõikvõimalikel loodusteaduslikel teemadel, sealjuures siis ka traktaadi, toimeliste traktaadi, loomadest, traktaadi veel kividest ja mineraalidest ja nii edasi ja nii edasi. Ja koostas ka hästi põhjalikud ja tolle aja teadmistele vastavad kommentaarid vana ja teadlase Aristotelese töödele. Need tööd olid juba väga palju teadusemeeste laudadel olnud, aga keegi ei olnud neid nagu vastavusse viinud kaasaegsete teadmistega. Albert Suur tegi siis taolise töö ära ja huvitav oli tema töö seal see, et vot nendest taimedest ja loomadest kirjutatud traktaatide pööras ta väga palju tähelepanu loomade ja taimede levikule nende geograafiale just sellele, millest me siis oma edaspidistes saadetes ka rääkima hakkame. Aastal 1209 Peame tegema ühe väikse kõrvalepõike, nimelt sellel aastal võttis Pariisi kirikukogu vastu otsuse, mis keelas siis munkadel lugeda loodusteaduslikke teoseid ja seda loeti siis patuks. Aga kui me nüüd natuke ajas tagasi jälle meenutame siis mungad mängisid väga olulist rolli loodusteaduste uurimisel ja, ja selle õpetuse levitamisel, nii et see üks kanal, nagu selle kirikukogu otsusega pandi täiesti kinni. Aastal 1260 kuni 1295 sooritas Veneetsia meresõitja Marco Polo pikka merereisi, kus ta jõudis välja mandril Pekingisse, aga ta käis seal siis ka veel meritsi Sumatra saarel ja üldse nendes Kagu-Aasia maades ja tema merereis oli tolle aja üks pikemaid ja põhjalikumaid uurimisretki sinna eurooplaste jaoks võõrasse idasse ja ta oma reisilt naastes kirjutas siis niinimetatud Marco Polo raamatu Marco Polo reisiraamatu. Ja seal said inimesed väga palju teada nende võõraste maade geograafiast ja nendest rahvastest. Aga sealt tuli ka väga palju huvitavaid teadmisi nende maade looduse kohta, loodusrikkuste kohta, ravimtaimede vürtsitaimede kohta ja nii edasi, nii edasi. Näiteks inimesed said teada, kuidas bambust kasutada, kuidas puuvilla ja siid toota. Ja näiteks vot selline asigi Tõnu Marko pool olla said eurooplased teada, et sütt ja naftat võib kasutada kütteainena. Selle teadmise saamiseks tuli ka pikk merereis, tema kaudu jõudis Hiinast Euroopasse ka kuulus hiina portselan. Ja saadi ka teada suhkrutootmise oskus jõudis Hiinasse siis Egiptusest. Nii et selliseid kontakte aitas tema reis väga palju sisse seada ja teadmisi levitada ja selle Marco Polo reisiga, nüüd jätame praegu oma ajaloo jälle pooleli, järgmisel korral jätkame juba 14.-st sajandist. Väga huvitav, et kas seal füüsika raamatus oli ka koera Koonlastest juttu? No tähendab, vot nendest sellistest mõistatuslikest olenditest need ei olnud, ainult koera koondasid olid väga paljud teistsugused salapärased olendid veel. Nendest tuli juttu keskajal siis kui see teaduse areng pidurdus, me praegu ei ole veel nii kaugele jõudnud. Aga küll me sinna jõuame ka siis me võime rääkida natuke nendest raamatutest põhjalikumalt, mis loom siis kirjeldati ja milliseid fakte tõsi, teadmiste pähe esitati ja need on päris põnevad. Aga nüüd peame ütlema teile Kuulmiseni nädala pärast. Ja kirjutage meile aadressil on ikka endine Tallinn 200 100 Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile. Järgmises saates kuulete ravimtaimedest ja mitmetest huvitavatest loomadest. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
