Ei tea, iial jookseb alla mööda käimine on tõesti siililegi selge. Pere lapsed niimoodi ei öelnud teile täna sugugi, tere Xiili poiss. Vaid me oleme praegu loomaaias ja niimoodi tervitavad meid kabehirved, kellel on siin puuris õige mitu pisikest tallekest veel mõnusat valgete täppidega ja nemad siis miskipärast on praegu erutatud ja, ja häälitsevad üksteise võidu. Muidugi meile meeldiks, kui selle hüüdmise peale siilipoiss siia kohale jõuaks. Ja aga teda kahjuks ei ole ta vist oma saart avastamas. Kui meil nägemiseni jätsime, siis siilipoisi ütlesid. Kui ma lindistamise kohale ei jõua, siis ärge pange pahaks. Ma vaatan, kas ikka ühe Saaremaaväe siit Eestimaalt üles leian. Mina arvan talle, tõstan leidnud selle Saaremaa üles ja on meid jätnud siia siis kahekesi ja peame siis kahekesi see saate tegemisega toime tulema. Loomaaias on nii palju vaadata, siin on küll päris, kas nutupidu või rõõmuks. Ei tea, ma ei oska isegi öelda, mis vehivad sabadega ja muudkui hüüavad ja hüüavad, aga mis põhjus sellel võib-olla on väga raske öelda ei oska mina sedagi, et kuidagimoodi tõlkida inimkeelde. No hea, et need üksteisest ise aru saavad, aga kus nende kodu on päriskodu? Nende kabe, hirvede päriskodu on Lääne ja Kesk-Euroopas, sealsetes lehtmetsades nad siis elavad ja nad on küllalt hästi kohastunud Euroopa suhteliselt karmi talvekliimaga ja need huvitavad hirved selle poolest, et nad tunduvad päris vanapärased olevat. Ka täiskasvanu eas säilib neil taoline täpiline muster, mida siis peetakse teadusemeeste arvates hirvede puhul vanapäraseks tunnuseks. Ja talveks muudavad need hirved värvid talvel nad ilusad tumehallid valge sappa peegliga kui talvel nende loomade puuri juurde tulles jääb mulje, nagu oleks hoopis uued hirved siia toodud. Ei tunne äragi, et need suvised punased ja valgete täppidega hirved võiksid olla siis needsamad, kes talvel peaaegu tumehallid või Mustsetena ringi jaluta. Nüüd tuli siia karja keskel ega suurte uhkete sarvedega isa. Nojah, ta on, hoiab nurga taha peita, aeg-ajalt tuleb välja ja temal on väga huvitavat sarved, need on sellised laiad nagu veidi lamenud tippudega ja ja see on nende hirvede, nagu eripärane tundus, veidi meenutab põhjapõtrade sarvi kabe, hirvede sarved, nad lähed taoliselt laiaks kühvli taoliseks. Meie metsadest, Põderone, laiade sarvedega hirved pikkade ja suhteliselt peenikeste otsast teravate sarvedega, aga millegipärast kabehirvesarved on ka kühvli taolised laiad. Ja minu meelest väga väga kaunid. Aga võib-olla vastad sa laste küsimusele, miks need põdrasarved ära kaotavad vahepeal ja siis jälle uued kasvatajad. Päris raske öelda, miks nad nüüd ära kaotavad. Arvata võib, et nende sarvede kandmine aasta läbi on küllalt koormav ja energiamahukas, kas ja võib-olla see sunniks neid rohkem sööma või isegi ei tea. Mis halba sellest võiks sündida. Sa pead kogu aeg peas, oleks, võib-olla kasvaksid nii hirmus suureks niino kitsedel, mõnikord on sarved koletu suured juba, et neil on raske pead lausa püsti hoida. Seda on väga raske mõistatada, miks taoline sarvede vahele, et tal on välja kujunenud, on aga ilmselt loomade eluvõimeline tuleb aeg-ajalt ilmas arvel olek kasuks ja sellepärast nad siis neid aeg-ajalt kasvatavad ja maha heidavad. See kabehirv siin ka praegu on tema sarved alles täies kasvuhoos pehmed nagu sametiga kaetud, see näitab, et nad kasvavad. Ja kui see kasv on lõppenud, siis hakkavad see nahk sealt maha kooruma. Muutunud sarved luistakse just jooksu ajal sarved taolised luustunud ja siis kasutatakse neid turniiri relvadel. Ja kui turniirid on peetud, siis heidavad loomad maha, nii et talvel enamasti on nad päris ilma sarved eta. Aga kas nad peidavad need sarved nii osavalt ära, et ega neid kerge üles leida ei ole? Ei, ega need loomad need peitmas kuhugi ei ole. Nad lihtsalt käivad metsas omi radu mööda, kuhu inimese jalg harva satub. Ja siis, kui need sarved nii kaugele arenenud, et nüüd ära peavad kukkuma, siis nad lihtsalt viskad nad kuhugi suvalisse paika maha. Enamasti nad satuvad kuhugi sambla sisse, sammal kasvab neile peale, jääd põõsa alla, sest võib-olla tuleb natuke peaga aidata. Et sarv maha kukuks, jäävad nad põõsasse rippuma ja siis kasvavad nad õige pea sinna rohu sisse. Me lihtsalt ei leia neid, aga üldiselt neid ikkagi leitakse. Nii mõnigi laps ilmselt on metsast leidnud põdrasarve. Ja kui me sarvedest siin räägime, siis kas see arvamine ei pea paika, et nende sarvede järgi ikka omaniku vanust? Peab paika, aga seda on raske teha seda vanuse määramist. No selleks on vaja ette võtta siis spetsiaalsed joonised. Ja üldiselt ei ole päris õige see arvamine, et mida vanem, seda suuremat sarved, sest noh, oma parimas elu eas, sellises kõrges keskiiaskuse loom on nagu kõige tugevam, võimsam, siis on tema sarved kõige uhkemad. Kui ta jääb vanemaks, siis need sarved hakkad jälle tagasi tõmbuma, jäävad pulked näiteks põtradele, nii nagu noorest põlveski on nii et päris täpselt nüüd ära öelda kaugelt vaadata, sest see on kaheksa või 10 või 12 aasta vanune põder ja et sarvede harude järgi oleks võimalik täpselt vanust öelda. Nii üksühene see kõik ei ole, see on natukene keerulisem ja selleks on spetsiaalsed sellised raamatut, kus siis piltide järgi on võimalik vanust määrata. Nojah, ja siin paar puuri edasi nüüd mõtliku unise näoga vaatamas meid lakk, lambad, kellel on uhked tahapoole keerdunud sarved ja need on siis hoopis teist tüüpi sarved, juba sarved, mis kasvavad kogu eluaja ja millest siis loom kunagi loobunita maha ei heida ja mida vanem loom, seda uhkemad, võimsamad sarved on. Ja nende sarvede järgi seal sarvede peale tekkinud kaarte järgi võimalik, nagu aastarõngaste järgi siis loomade vanust ka hinnata. Aga siin on ka vaja natukene arvutada ja seda asja täpsemalt tunda, nii et kõik need kriipsukesed saare pealt kokku lugedes ei anna mitte selle looma täpset vanust välja, vaid need tuleb natukene jagada ja korrutada, et siis seda õiget panust kätte saada, sest kui praegu näiteks sellesama suure lakklamba kriipsukesed sarve peal ära lugedes peaks lammas olema selle sarve järgi 80 aastane, aga nii vana ta kindlasti ei ole, ta on, ma usun, maksimum 10 aasta vanune. Nii mõnigi laps on seisnud siin neid vaadates ja mõelnud, et mis lammaste külandi sarved peas Nojah, tähendab lammastel joon ka sarved peas, lammastel on isa, loomadel sarved peas, need on siis oinad. Et ma usun, aineid on kõik kodulammaste hulgas ka näinud. Aga seal AK lammas on kummaline tegelane, kes on nagu vahevorm kitsede ja lammaste vahel. Midagi kitsast ja midagi lambast ja selle vahevormina on ta nimetatud eesti keeles lambaks, saksa keeles on ka lammaste kirja pandud, aga tegelikult loogilises mõttes on ta siis pidaminetusele kitsede, lammaste vahepeal. No ja neil on niisugune väga uhke lakk kaela all. Sellesse nimi, siis lakk, lammas need tavaliselt hobusel on, eks ole lakk kaela peal. Aga sellel lakk lambal on siis kurgu all habemest läheks nagu edasise ja ulatub kuni kõhu alla välja isa loomadel, moodustades uhke mantli kohe sinna jalgade ette. Nii nagu kargasid, põlvpüksid ja kaunikesti koomilised, lähevad need loomust välja küll, kui nii eestvaates vaadata. Siis oleks väga kummaline pilt. Natuke nute vahv pildi peal, kellel onu kopsukene seljas ja Ansib nukra näoga Moskva poole. Kiri alled seoses puuride ümberehitusega kolidorangutanit kaheks aastaks Moskvasse. Ja mis siis nüüd orangutangi puuris? Noh, mina ei saagi aru, keegi seal õrre peal istub, aga kes niimoodi saba meie poole seadnud. No siin on nüüd kanalit eelis praegu üks paar kumaisid, kuni meil see ümberehitus pihta ei ole hakanud, kasutame ära võimaluse, et nüüd komaid, kes jõudsid alles hiljuti Kesk-Aasiast siia, on siis enne, kui nad teiste kullide juurde ümber kolivad, on siis pandud siia afivoori. Ja noh, kui mai on üks niisugune lind, keda võib-olla ei ole palju kuulda olnud, sarnaneb väga valge pea raisakotkaga heaks tunnuseks on see, et krae ümber kaelaliigil on siis nagu niukestest karvataolistest praktiliselt karvadest ja teistel on siis krae sulgedes ilus nimi on teil ka ja see on kohalik nimi ja ja no nii nagu kõik raipetoidulised linnud, nii ka tema on siis palja peaga ja kes siis peavad raipas toituma ja iga päev pea kaugele-kaugele korjuse sisse torkama, kui neil oleks paks sulestik peab veel siis enne kui nad selle sulestiku puhtaks pesta jõuaks, oleks nüüd juba jälge, peaks hakkama uuesti sööma, aga siis on nii paljas pea ja see on kergesti puhastatav ja kõik raipetoidulised liigid, olgu nad siis kollide hulgas või, või näiteks marapuu, neil on Pealtsuled ära ja osa kaela ka, et oleks võimalik oma tavalist toitu võtta. Kõikide raipetoiduliste loomadega on kaasajal see õnnetused, praegused veterinaar-selt ja, ja sanepidreeglid on igas riigis nii karmid, et kõik karjused korjatakse ülesse, maetakse maha ja looduslikku toitu nendele enam ei taha jätkuda ja ja selle tõttu näiteks Kesk-Euroopas on lisaks sellele, et piirkondades, kus nad on välja surema hakanud, neid loodusesse tagasi lastakse, peale selle tehakse lihtsalt nendele toitmist ta tulin hiljaaegu Austriast ja Salzburgi looma, toidab valge pea, raisakotkaid leid käib paarkümmend tükki seal söömas iga päev kindlal kellaajal antakse terve lehmakorjus neile. Siis nad tulevad kaugelt mägedest, nad on väga hea nägemisega, tulevad sealt kõik loomaaeda kokku ja söövad seal kõhutäisi, lähevad mägedesse tagasi. Nii et need on kohe harjunud seal igatahes käima. Nojaa, sest et nad tabasid ära, et see on koht, kus regulaarselt süüa saab, kuni toitmiseninat elasid veel ilma pesitsemata seal mägedes siis pärast kütmist on nad uuesti alustanud seal pesitsemist ja loodus on ikka nii sättinud asjad, kui toidubaas on väga vilets, siis ei toimu paljunemist. Lapsed, kui te mäletate, siis Tallinna loomaaed sai väga kummaliselt telegrammi sellest nüüd natuke aega tagasi. Jah, ja see oli Telegram, kus siis reibas laisa kotkapoju teatas, et Mallorca-le kohale jõudnud ja tunneb ennast seal päris mõnusasti ja tänas kõiki loomaaiatöötajaid tema üleskasvatamise eest. Nad on meie raisakotkaga väga rahul, talle on nimeks pandud Tallinn ja ilus märk on küljes, et teda on võimalik jälgida ja ta lendab kaunis laialt ringi ja tuleb ikka sinna tagasi, kust lahtilaskmise pesapaik on ja selle aasta suve lõpus lastakse viimased veel Mallorcal lahti ja järgmine operatsioon juba lahtilaskmisega Prantsusmaal, nii et need on niisugused üle kummalised programmid ja sellega siis taastatakse praktiliselt nende raipetoiduliste kuuliliste asurkond siis kogu Euroopa mäestiku osas, selleks et loovad paljuneksid, on vaja komplekteerida paare ja need ei saa mitte juhuslikest lindudest kokku võtta ja, ja kõige enne me alustasime me tegelikult kaasalöömist ehk habekotka paljudes programmiga ja sinna läks Meie loomaaiast meil olnud vanalinde ja peale loomaaedade, siis on Viini lähedale tehtud üks niisugune kasvandus, kus siis Kuulsa panda embleemiga WWF ehk maailma puutumatu looduse fond finantseerib sisest kasvandust, kus siis kae kasutatakse neid üles, põhikarjalinnud on siis korjatud loomaaedadest kokku ja see on kõige edukam praegu kulliliste lahtilaskmise programm ja linnud on hakanud pärast tegema just seda, mis, mis neilt on loodetud, nii et see metoodika lahti laskmiseks on olnud väga õige. Aga Mati Kaal, nüüd on loomaaed juba natuke rohkem kui pool sajandit vana. Jah, üks järgmise juubelini on nüüd aasta jagu vähem. Järgmine suurem juubel on ikka 100, saab küll, me oleme siis jõudumööda siin ühte teist katsunud natuke ringi ehitada ja, ja seda suurt valulast paksunahaliste maja natuke kohendanud, nii et neid loomi on võimalik praegu olnud sel suvel juba uues kohas vaadata ja alati on midagi, kui mitte päris suurt uut, siis natukene nii värskemad. Näiteks värske ilmega on meil sel aastal pool-ahvidele mooride väljapanek, seal on paar liiki väga ilusti dekoreeritud aedikutes ja et kui lapsed tulevad, siis ikka midagi on nuut. Siin aia taga müriseb traktor. Ja see traktor ehitab seal suurt tiikide süsteemi, mis peaaegu nagu väike looduslike järvede grupid välja nägema, seda on kokku umbes kolm hektarit veepeeglit ja, ja kui see ükskord valmis saab, siis me loodame niisukese eesti v linnustikku Väikse mudeli teha. Eesti on suur meremaa ja valju on merelinde ja ka muid veelinde, aga meie siin selle väikse loigu pealsa mäelt väga kesiselt neid näidata, et me loodame, et kui need tiigid ükskord valmis saavad, ikega vett pidama hakkavad, siis me saame selle võla Eesti rahva ees lunastada, et me ikka omaenda kodumaa linnud ilusti välja panema. Lapsed kõik teavad, et terve aasta aega oli võimalus siia Loomaaia aia juurde tuua kive. Ja lastekivid on kõik, mis on toodud, on tiigi kalda sees paika läinud ja peale laste aitas meid väga jürikolhoos või sovhoos kom, kes meile siis täiesti ilma rahata andis ka suure hulga kive, sest et lapsed mäletavad, et see hulk oli ikka väga suur, mis meil vaja? Kivid? No seda on raske ütelda, tiigi ehitamine on pooleli, kui hunnikud sinna kaldaserva paika saavad, siis on näha, kas on puudus veel või ei ole. Aga eks jürimehed annavad meile ka veel ja lapsed kaduvad veel. Ehitajad arvavad, et nendel kulub veel vähemalt aasta nende tiikide ehitamisega. Need lapsed võivad seda tegevust jätkata ja ühiste pingutustega saame ehk tiigi valmis. Aga nüüd ootab teid ees üks huvitav reis jälle. Jah, lendan ma Kopenhaagenisse, kus saavad kokku maailmaloomad, direktorid. Ja kui te tagasi tulete, siis küllap on teil lastele ka midagi huvitavat rääkida. No kindlasti on Me palusime, et lapsed kirjutaksid meile ka oma suveelamustest ja anner Reinberg äiamaa külast arvab, et ega suvel eriti palju kirjutamiseks aega ei jää, et kui jälle algab pool, et küllap siis ka siili poisile rohkem kirju tuleb. No ilmselt see nii vist on ka. Kui ma nüüd enda järgi vaatan, siis suvel kirjutuslaua või kirjutusmasina taha istumist sõuab ikka kohutavat enesesundi. Aga Marko Pihelbu Pärnust saatis neile mitu toredat pikka kirju ja Marko kirjutab, et suvi on tal olnud hästi huvitav, sest ta on palju looduses viibinud ja ringi sõitnud ja nüüd ma loen ta kirja, et kevadel jälgisin rannas elavate lindude pesitsemist, täitsin mõnede liikide jaoks pesa kaardi, olen püüdnud ka liblikaid ja putukaid. Mul on juba 25 eri liiki liblikaid. Kihnu saarel nägime üht suitsupääsukest, kellel oli rõngas. Ma ei saanud teda kätte, et vaadata, kus ta rõngastatud on, aga huvitav oleks teada, kas pääsuke tuleb järgmisel aastal sinna pesitsema. Kui nüüd raamatuid nüüd uskuda, kus pääsukestest on juttu olnud, siis umbes pooled tulevad sinnasamasse paika pesitsema, kust nad enne pesitsesid. Ja mõni tuleb õige mitmel aastal samasse kohta, mõni jälle otsib uue paiga, nii et väike lohutus muidugi jääb tagasi tulla, aga kui ta ei tule, siis ka eriti kurvastada ei saa küll ta leidis mõne teise paika. Edasi kirjutab Marconi spordilaagris uru Marial märkasime Pärnu jõe järsu kalda sees jäälinnu pesakoobast Termopesa valesti teinud lisa oli seal, kus kõik lapsed ujumas käivad ja kui suur kisa ja kära oli, siis lendas ta pesast välja. Ei tulnud kaua aega tagasi. Käisime ühe poisiga jälgimas, jäälind on nii ilus lindid, tahaks seda päris iga päev näha. Ja see on tõesti väga tore lind, kui ta jõe kohal või, või järve kohal, kus ta siis parajasti pesitsema saanud, kui ta seal ringi lendab, siis kaugelt vaadates jääb mulje, nagu oleks tegemist tillukese kalliskiviga. Ja minul on ka alati väga suure elamuse see jäälinnuvaatamine jätnud, ainult kahjuks on neid nii vähe ja väga harva satub nende peale et ega väga sagedasti seda ette ei tule, millal jäälinnuga kokku saada, sinu meelest Georg on ka meeliks Marko kiri ja see on kaheksandal augustil posti pandud ja siin on Markul mure, viirpapagoid. Ta kirjutab, nii et meil on kodus praegu suur segadus viipopagoidega vennal osteti kaks papagoid, et üks on emane, tennis on kodus, vaatasime mõlematele noka pealt, helesinine, see tähendab jõuetu. On isased ostsime siis kolmanda, arvatavasti emase, nüüd aga hakkab kohe esimesena toodud noka pealt pruuniks minema. Hiljem toodud Liisu on praegu ainuke, kelle nokapealne on sinine. Nüüd me ei oska enam üldse arvata, missugused papagoid meil on. Nende protokollidega on jah, tõesti, niiet peavad natuke üle poole aasta vanad olema, siis hakkab õieti selgeks saama, missuguse sooga meil tegemist on, kas tegemist isa või emalinnuga ja see tunnus nokapealne lisalindudel sinine ja ema lindudel pruunikas või, või peesikas see on õige tunnus ja nüüd ei jää ilmselt Markol midagi muud ära, kui natukene veel oodata, mis siis juhtub selle kolmanda linnuga. Ja siis, kui see on ka paar kuud olnud, siis ma arvan, saab päris kindlasti öelda, kas olid nüüd kõik kolm isalinnud või kõik kolm emalinnud või jääb see viimane, kes siis nüüd ostetud on see liisu ainukeseks siseseks sellesse seltskonda. Nüüd teine mure oli Marko kirjas veel see, et milline peaks olema siis papagoid õige toidusegu, kui ei pääse poest ostma papagoi teoks spetsiaalselt kokku segatud toitu. Need toidusegud on enamasti taolised, et suur osa selles segumaterjalist peaks olema kaer kaerahelbed ja siis sinna juurde segatud Kirssi. Näpuotsaga võib lisada ka linaseemned ja kanepiseemneid. Natukene võib panna ka päevalilleseemneid ja rapsi. Aga need viimased, kõik on väga palju rasva sisaldavad, nii et seda ei maksa väga palju lindudele anda, siis nad kipuvad rasva minema ja ei taha normaalselt nende areng edasi minna. No ja lisaks seemnesegule tuleks anda neile siis rikkalikult rohelist, mida nad söövad, seda tuleb ise vaadata. Igal linnul on oma iseloomu, ühte asja nagu meie hulgaski. Parema meelega õuna, teine pirni, kolmas porgandit, neljas kapsast. Ja vot neid kõiki asju võib ka lindudele anda, proovida talle riivida natuke porgandit, mõne kapsaleheks oksa külge panna salatit, tomatit võib anda kurki või panda viilutena õunalõigukesi proovida lihtsalt, mis talle meeldib. Mõnele meeldib viinamari ploom või kirss kõiki neid tuleb panna pähe, sest väga suures koguses neid marju paneme, siis võivad lindudel kõhud lahti minna ja see neli jälle ka hästi mõju. Aga kas suvel peaks niit puuri elanikega õue jalutama viima? No eks päikesevalgus neile muidugi hea oleks. Aga see koht siis, kuhu nad õues panna tähendab, vabaks lasta ei saa, siis nad lendad lihtsalt minema ja siis ta jääb hätta. Kui ta puuriga õue viia, siis peaks valima päikesepaistelise koha, kus siis pool puuri oleks päikese käes ja teine poolvarjus, nii et ise saaks valida, kas ta parajasti päikese käes või on ta parajasti varjus, ei tohiks olla tuul väga tõmmata tuuletõmbust, linnud kardavad ja vihm ei tohiks neile peale sadada, kui ilm on vihmane, nii et päris raske sobivat kohta leida. Aga eks see muidugi tore neil lindudel oleks, kui nad päris päikese all või päikese käes olla saaksid. Kuidas neid linnupuurõuest paiguta? Kui on aega, siis võib tulla kord Tallinnasse, juhtudes Loomaaiast läbi, siin on linnupuurid just niimoodi paigutatud natuke seda asja uurida ja, ja sellest õppust võtta. Kodus peetakse ju veel ka merisigu hamstrid ja rotte. Nojah, eks neile ka muidugi oleks seal päikese käes olek heaga, aga enamasti kipub nii olema päris puuriga, neid ei saa sinna päikese kätte viia, siis tahetakse lastaga jalutada seal ja siis järsku läheb meelest ära ja siis uuesti meelde tuleb, siis ei ole seda merisikk aega. Hampsetega rotti nagu kusagil ja ta on läinud ei tea kuhu. Ega päris looduses peale roti teised liigid ikka omadega toime ei tule, nii et noh, kui me nüüd õue viima, siis me peame nende eest hoolt kandma. Siis on siin küsimusi veel Urmasele, aga. Tema on Hiiumaa laidude ja ma arvan, kui ta sealt tagasi tuleksid. Tal on palju põnevat meile nende pisikeste mere saarte kohta rääkida nende taimede kohta, mida ta seal saarte peal leidnud on. Ma ei tea, kui palju nüüd neid hääli kuulda on, mis meie ümber on. Jah, aga neid hääli on siin päris palju, sest on parajasti kulliliste söögiaeg ja neile antakse siis lihatükke siin kätte ja see teeb nad kaunikesti närviliseks ja nad avaldavad siis meelt või arvamustele söögikohta vist käib ümber oma lihatükid oli sellise närvilise sammudega praegu stepikotkas. Ja pahandab selle lihatüki peale või meie peale, et me teda vaatame, võta sa nüüd kinni. Ja nüüd võttis julguse kokku, lendas paku otsa, kus liha on ja närviliselt häälitsedes paneb jala liha peale ja hakkab nüüd usinasti sööma. Ja siin ongi tore see, et on päris palju inimesi, kes seisavad ja kohe vaatavalt kaua-kaua aega. Puuri juures ja eks ta niimoodi vist olekski õige vaadata, ma hiljaaegu lugesin ühte toredat raamatut, mille nimi on rock n roll ja ridamaja ja seal üks isa kirjutab sellest, kuidas tema käis oma lapsega loomaaias. Loomaaias käimine oli just selline, et nad tulid, istusid mingi puuri juurde maha, istusid seal paar tundi ja vaatasid, mis loom teeb. Ei suutnud kuidagi ära imestada neid inimesi, kes närviliselt jookside hüüdsid, et me ei ole ju veel elevanti näinud või me ei ole veel tiigrit näinud, sest elevant tiiger on sealsamas paigas ka nädala pärast või kahe pärast, kolme pärast, siis kui siia loomaaed on võimalik jälle tulla ja ja need elevanti veidi kest vaadata niimoodi rahulikult. Niimoodi saab sellest loomast palju rohkem teada kui niimoodi, et kiiruga-kiiruga loomaaed läbi joosta. Ja kui lõpuks siis küsida, et mida seal nägid, siis tuleb meelde, et karu vist oli ja, ja võib-olla, et oli tiiger ka. Aga ma ei mäleta enam. Muidugi, Tallinna lastel on lihtsam siin loomaaias käia aga kui kaugemalt Tallinnasse ekskursioonile tullakse, siis on muidugi nii, et tahaks ju kõike korraga ära näha. No öelge, aga see loomaaed on ka järgmisel aastal ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel aastal sama koha peal. Nii et kui me korraga kõike ära ei näe, siis me võime järgmisel aastal neid vaadata. Ei kao mitte kuhugi. Ja nüüd siis soovimegi teile veel mõnusaid Augustiku viimaseid päevi, sest et kohe kohe on algamas uus kooliaasta. Ja ma usun, et septembrikuu sees on neid ilusaid ilmu veel küll ja küll. Ega see kool nüüd nii suure hooga vastu käima läheb, et ei jääks näiteks aega ühte väikest ekskursiooni teha septembrikuu number küllalt sooja ja loomaaias palju vaadata. Võib-olla annab õpetajatega rääkida nii, et nad Teidel tooksid siia loomaaeda vaatama ja loomaaias on veel vaadata päris palju, me oleme siin tunnikese ringi kõndinud ja oleme väga-väga palju põnevat näinud.
