Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed, ma olen viimasel ajal mõelnud sellest, et mitte mõelnud, vaid tähele pannud, et praegu on selline naljakas aeg. Ei ole talv, ei ole sügist. Ja ma usun, et loomad on metsas ka segaduses, kui tuleb lumi, siis poevad peitu sellepärast lumi on nende jaoks võõras ja natuke ehmatav. Ta teeb märjaks, on külm ja jäljed jäävad ja igasuguseid asju töö lumega. See tahab natuke harjumist hukkuda, järgmisel päeval ära sulab, siis ei saagi harjuda ja mõne aja pärast floto jälle jälle ehmatab. Kõik linnud näiteks, kes vähegi on juba tahtnud ära lennata, nemmad on ära lennanud, võib-olla mõned hilised veelinnud veel on lahtistel järvedel või siis merelahtedel toituma, sest nemad põhjast tulnud ja seal on asi palju hullem ja nad ei tee sellest märjast külmast väljagi. Seepärast, et mis v lind soiku oled, kui sa vihma näiteks kardad, kuidas ta seal vees siis elada saaksid? Loomudele kasvab selga talvekarv ja väga paljud loomad, kes talveks valgeks läheksid, need peaksid siis juba selle valge talvekarva olema selga saanud või siis kui veel ei ole, siis on lõppjärgus ja selle tõttu nad ka natukene hädas kulunud nüüd ei tule, sellepärast et see peaks neid nagu kaitsma. Kui lund ei ole, siis ei kaitse, vaid vastupidi annab neid välja, nad on õnnetud natuke selle pärast, putukad on kõik kadunud, teod on kõik kadunud. Ei ole üldse tundub see loodus praegu metsas olevat kaunikesti välja surnud, ainult põtru ja kitsi võib sooservadel näha, karu üritab ikka juba magama minna ja kes magada tahab, need on kõik ära kadunud. Hakanud, ennast magama sättinud, nii et selline see praegune aeg on ja metsas käimiseks on selles mõttes natuke vaheaeg, et ei ole endal mõnus loomi mõnus vaadata ja ega neid eriti seal praegu näha ka ei ole. Sellepärast peaks mõtlema natuke selle peale, kuidas minna metsa siis, kui juba kõik on lume all suusatada mõnus ja loomad natukese lumega harjunud. Ja võib-olla natuke lugema praegusel ajal. Ja valmistame ennast ette nendeks talviseks retkedeks õppima, jälgi tundma või siis söömisjälgi, aga ega see ei tähenda, et nüüd mets üldse ei tasu minna, tasub küll, aga lihtsalt see mets ei ole praegu nii põnev, kui ta näiteks oli suvel, kui ta nüüd mõne aja pärast jälle on. Kui ta nüüd varasügisel oli, kus oli seeni välja, see elu kihas? Mul tuli praegu meelde, et kui me seal põhjanaba Luitasime, siis sa, Georg rääkisid, et jääkaru valged karvad on õhku täis. Kas see teebki need karvad valgeks, et nad on õhku täis? Päris nii see ei ole. Üldiselt karvade värvus määratakse ikkagi ära selle järgi, missugused värvained seal sees on, tähendab, on mingisugused värvained ja kui värv, siis seal õhku ei saa enam olla, peab olema värvirakud või värvi terakesed sinna natuke muidugi õhku ka, aga üldiselt suure osa moodustavad ikka värviterakesed ja nüüd valgete karvadega loomadel kõigil ei ole sugugi õhku, et lihtsalt on sellised pigmenditerakesed, mis annavad kokku siis valge värvus. Nii et jah, kõigil ei ole see õhk. Ja miks see just niimoodi on, seda ma ei oskagi päris hästi seletada. Seda peab uurima mõnede loomade värvusega tegeleva teadlase käest, aga ma isegi ei oska teile öelda, kust mu teadvuse mehe praegu leida võiks. Aga see õhk ei pea sugugi olema mitte ainult seal karva sees, vaid ta võib olla ka näiteks karbade vahel, nii et need talvekarvad on hästi tihedad, seal on veel aluskarv ja pealiskarv. Aluskarv on just selline, mille vahele mahub hästi palju õhku ja tegelikult on see karv, kus õhk on hästi palju, vahel soe karv, sest õhk on hea soojus, helistaja ja tema kaitseb, siis ei lase külma nagu ligi ja ei lase sooja kihast välja, aurub aga jääkaru, temal peaks õhku olema seal karvade sees või peab olema seal karvade seest, sellepärast et tema ujub väga palju käib seal vees. Kui see õhk oleks ainult seal karvade vahel pesi, suruks ta sealt karvade vahelt välja, siis jääkaru võiks külmetada, sellepärast on seda õhku sinna karvade sisse temal vaja. Nüüd ma sain küll aru, jah. Aga mul tuli üks mõte veel metsas, kõik sätivad ennast magama või vahetavad karva. Aga need, kes on vees kalad ja triittonid, mis nemad teevad, kui nad sinna ei jää alla, nüüd jäävad triittoniga asi lihtne, tema tuleb eest lihtsalt välja, poeb sambla sisse. Seal ta tõesti on sellises talveuinaku moodi olekus. Nii nagu mõned konnadki, kes poevad siis põhjamudasse ja on seal kenasti paiga väga, vot segasem lugu, need tõesti kaladega kalad, nii nagu kõik kõik loomad, kes seal vees siis elavad, nende aktiivsus sõltub suuresti sellest, milline see vee temperatuur on, nagu veetemperatuur on pluss kolm kraadi. Paga vilgast liikumist sellises vees küll neil kaladel olla ei saa, nad on kaunikesti maha jahtunud. Aga päris eestlaste talveunne nad ka vist teie, vaid nad on sellises pool tardumuses aeg-ajalt ka kõht ikka tühjaks läheb, üritavad midagi süüa hankida või kui keegi neil kallal tuleb, sujuvad eest ära. Nii et sellised ehtsad talveund, nad ei maga, nii nagu vähidki näiteks vähid, täpselt samamoodi kõigu soojased ja sealsamas vee all on kaua ühe paiga peal paigal. Aga siis, kui nälg näpistama hakkab Roomuselt välja sööb natukene. Aga kuna Nendel kõigusoojaste loomadele on nii, et kui sa natuke sööd ja eriti palju ei liigus, toit seedub väga aeglaselt, jätkub sellest toidust väga kauaks, siis nad võivad jälle küllalt pikka aega liikumatult olla ja kui need kalad magaksid talveund, siis kujuta ette, mida need vaesed kalamehed peaksid tegema, kestall läbisel jää peal istuvad ja mussi jääauku sisse lasevad ja välja tõmbavad sest neil ei oleks mingit lootust üldse kedagi kätte saada, sellepärast et ükski magav kala ju ei hakka seda ussi sealt püüdma, ikka peaks kala natuke ärkvel olema. Kas kalad tõesti ei maga vastu tulelikkusest kalameeste vastu? Asi on nimelt selles, et talvel, kus ei jää, tuleb sinna vee peale, siis ei toimu enam õhuga hapnikuvahetust ja see veekogu jääb ainult selle hapniku armule mis siis temasse suve jooksul õhu kaudu tulnud on ja v need kihid, osa muutuvad väga hapnikuvaeseks, need kalad peavad kogu aeg ringi rändama ja otsima endale paika, kus oleks siis hapnikurikkam paik ja kui see jääb väga kauaks sinna, siis kulub sealt kogu hapnik sealt veekogust ära. Siis need kalamehed ja teised kalasõbrad teevad üht-teist kasulikku kaakonnad, jää sisse, auke puurivad, et hapnik pääseb selle etteri ja, ja võib tihtipeale nähagi, et selliste jääaukude juurde siis kogunevad kalad lausa õhku ahmima, sest hapnikusisaldus vees on muutunud nii väikeseks, muidugi seal on koht vahel mõned tõsisemad kalasõbrad võivad veel hakata pumpama sinna õhku juurde, et segatakse selle pump olemisega nii ära, et viimanegi hapnik ära kaob, hoopis jäävad kalad hoopis hapnikunälg ja talvel need kalad siis seal jää all otsivad endale selliseid hapnikurikkamaid paiku kogunevad näiteks sellistesse kohtadesse, kus voolavad järvedesse jõe veed sisse või pojakesed voolavad sisse, sealse voolav vesi toob ka hapnikku juurde, sinna kohta koguneb neid kalu rohkem. Ja seal on siis neil mõnusam olla. Ja vot see on ka üks põhjus, mispärast need kalad siis väga hästi magada ei saa, sest kui sa jääd magama sellisesse paika sinna põhja, kus seda hapnikku on vähem siis sa lihtsalt lämbud ära, tuleb aeg-ajalt ikov ringi liikuda. Aga noh, see liikumine ei ole kuigi aktiivne, võib tõesti kala olla paigalpäevade viisi, kui tal ei ole erilist tarvet liikuda. Ja siis võib tõesti jääda mulje, et ta magab ja see kallade magamisega üldse segane lugu, me ei saa üldse ju aru, millal ta magab, millal ta emaga silmida magame, seal kinni ei pane, aga sellest magamisest me juba ükskord varem kunagi teiega rääkis. Kui nad elaksid troopilistes vetes, kus on toitu küllalt, jääd ei ole, temperatuur ei muutu, siis nad on nii pilkad. Kanad on seal vilkad aasta ringi, aga lapsed soovivad teada, kas soojadel aladel puud ka lehti vahetavad, nii nagu meil. Seal toimub lehtede vahetus natukene märkamatult, soe ala troopika on väga lai mõiste ja seal on selliseid piirkondi nagu näiteks vannid, kus siis vihma ja kuivaperioodid vahelduvad kuivaperiood. Nii nagu meie talv, ütleme nii, sest meil talvel ka põhiprobleemiks on see, et vett ei jätku, vesi külmub ära ja taimed ei saa seda kätte. Sellepärast tuleb need lehed puu otsast alla raputada, sest muidu aurasid nende kaudu nii palju vett, ärat, puu suureks janusse ja kuivaperioodil troopikas. Täpselt sama asi ei ole maa sees, aurumine on suur ja puu võiks ära kuivada, sellepärast seal saab, andis väga paljud puud, heidavad lehed maha Jon raagus, nii nagu meilgi vihmaperioodil kasvavad alles uued lehed küll. Ja lehtede eluiga üldiselt on lühike ja väga paljud puud vahetavad lehti märkamatult, mitte kõik lehed korraga, vaid tasapisiosa lehti sureb, kukub alla ja kasvavad teise paika. Jälle uued lehetasemeline lehtede vahetumine toimub troopilistes vihmametsades, kus sademeid on küllalt. Täpselt samamoodi. See on siis umbes samamoodi nagu meie kuused oma okkaid salamisi vahetavad. Just, just täpselt samamoodi. Ja meil on näha seal kuuskede okaste vahetumine selles, et kuuskede alused on siis kaetud Paksu okkakihiga. Tihtipeale, ja eriti just kevadel, kui lume peale tuleb neid okkaid hulgaliselt, aga seal troopilises vihmametsas on igasuguseid söödikuid elukaid nii palju, kes söövad kogu aeg, keegi tahab midagi süüa, süüakse kõikvõimalikke asju. Nii et need lehed õieti maapinnale jõuad lehtede sees ahistamist seal kunagi teha ei saa, sest Need lehed ei õieti veel maapinda puudutada, juba keegi on, kes ta nahka paneb ja uuesti sinna toitaineringesse tagasi saadab. Need on kindlasti lehesööjad. Hoia, seal on igasuguseid, seal on mõned seened ja mõned putukad ja mõned ussid ja noh, neid on palju, kes söövad meil ka näiteks kuhu need lehed siis kaovad, mis puude otsast alla kukkunud, mis neist lehtedest saab? Osa Liisutakse kokkuja osa kuivatatakse ära raamatute vahel ja osavist muutub mullaks. Ja ma soovitan sul teha selline katse, lapsed, kes tahavad, võivad ka teha samasuguse katse, vaata kuidas lehe muutumine mullaks käib. Võtta see leht, paned aknalaua peale ja vaata, kas ta muutub seal siis mullaks? See on väga huvitav, ma selle peale kunagi mõelnud raamatu vahel küll mullaks ei lähe. No ma võin sulle ette öelda, aga te võite ise proovida, et usuksite, mindud ta seal aknalaua peal ka mullaks lähetada võiks eestlasel õige mitu aastat, kui ema näiteks ütleb, mis hirmus leht siin vedeleb ja seda prügiämbrisse viska, aga kui keegi teda ei puutu, seisab ta seal päris kenasti, aga pange see sama leht nüüd purgi peale, kus on mõned vihmaussid sees ja, ja noh, ühesõnaga tavalist mulda. Pange ta sinna ja jätke see purgiga leht seisma ja vaadake, mis temaga siis juhtub. Kas te näete, et vihmaussid õige pea selle lehe ära, sikutan auklikuks, kus närinud ja ja tegelikult vihmaussid just need, kes sahistavad lehtede sees, sikutavad lehti maa sisse, kus nad siis selleks kuumuseks muudad, noh, seal on seened ja teised mikroorganismid löövad ka veel selles kaasa. Aga lihtsalt niisama iseenesest ei muutu see lehe elus mitte midagi, ainult et noh, nende elu on meil väga raske jälgida. Kui me istume tund aega kännu peal, siis me ei märka seal ümberringi midagi, toimus kuigi see mullases toimub igasuguseid põnevaid asju. Aga siis, kui me oleme siin alles kahe kuu pärast tagasi, oleme kõik lehed üksipulki ära märkinud, siis näeme, et osa lehti on puudu ja osa auklikuks näritud ja osa on endiselt nii, nagu oli, nii et seal mingisugused muutused toimuvad ainult vaatamiseks jälgimiseks kulub kole palju aega ja hiigla palju kannatust. Ja siis, kui see maa ära külmub, siis sealt ei tule suurt kedagi välja, siis kolib elu kuhugi sügavustesse ja praegu sügavustesse tagavarade kogumise aeg ka, sest niipea, kui see külm on tulnud, siis siis lõpeks toimetamine seal maa peal ära kuni kevadeni. Looduse ringkäik justjust, ainult et see kõik on väga keeruline ja väga paljudest asjadest ei tea me veel mitte midagi. Aga nüüd ootavad järge küsimused meie heale sõbrale Märt Kruusile ja tema muidugi nagu teada, räägib putukatest. Alo Särg kirjutab ja tahab teada, et kus riigis või noh, üldse, kus kohas Märt Kruus on leidnud püüdnud kõige ilusamaid ja huvitavamaid liblikaid. Väljaspool Nõukogude Liidu piire ma ei ole liblikaid püüdmas küll käinud, aga muidugi võtta ikka nüüd, et Eesti on meie kodu ja kõik muu, mis nüüd Eesti piiri taha ja kui nüüd välismaa, siis võiks öelda, et siis ma olen isegi väljaspool Eestit käinud ja minul on jätnud kõige toredama mulje putukate jaht Sis Kaug-Idas. Sellest ma olen isegi korra juba rääkinud päris pikalt peale selle ma olen käinud ka siis Kesk-Aasias ja siis ka mägedes püüdnud. Eks igal pool on ikka vähemalt üks või kaks või isegi rohkem kõige ilusamaid, sest ikka püüad ja kui sa näed isegi ühte liiki väga paljusid lõpuks vaadata, võib-olla ei olegi nii ilus, aga kui te esimest korda tuleb, siis tundub küll, et oi, et seal midagi väga ilusat ja, ja huvitavad, aga võib-olla siis ongi niimoodi iluiluks, aga kui teda on vähem nähtud, siis lihtsalt ta tundub väga huvitav ja põnev. Kaug-Idast mulle meeldis, noh, võib-olla oma soliidsuse poolest seal on üks selline suur, peaaegu mustjas või tumepruun, eks prahve. Tal pole pandud eestikeelset nime, aga need olid soliidsed nii välimuse poolest ja kui ta lendab, kadu on suur, jub muidugi värvikirevam, vaid on teisi ka seal näiteks maaki pääsusaba päeval, tähendab don vahva küll, ja toredat Siilakud on soliidne liblikas, eks igalühel on niimoodi seal oma lemmik. Lihtsalt ta mulle jätsid sügava mulje, et eks seal on teisi ka näiteks tööPaabusamadeks Actias, seal on kaks liiki veel neid ka pikkade Sillakutega kollektsionääride hulgas on ka hästi hinnatud, aga heleroheline ja suur liblikas Mullen lihtsalt tumedam ja ümarate vormidega liblikatest palju parema mulje. Nojah, ja kuna ma ise lihtsalt ei ole saanud eriti palju maailmas ringi käia just ja pole saanud liblikaid üldse putukaid igal pool püüda, siis ma usun, et kui ma saaks, siis ma läheks kindlasti troopikas, sest troopikas on ikkagi hoopis teistsugune fauna. Kuigi mitte öelda seda ei saa, nad meie fanalid on noh, ütleme kolevi muidugi kahtlemata seal rikkaliku taimestik on hoopis midagi muud, kui meil siin on ja kasvõi seal Lõuna-Ameerikas vä Aafrikas on selliseid piirkondi, kus isegi ühes kohas või ainult päevaliblikaid koguda juba kuus-seitsesada liiki, võib-olla isegi rohkem mingisuguse väikese piirkonna. Aga kui nüüd võrrelda näiteks Eesti fanasid juba suud, liblikaid üksi on meil ütleme, 900 liiki. Nii et noh, see on suur vahe, aga siis peale selle meie 900-st liigist enamus on siiski aktiivsed, öösel me neid ei näe, ei kohtagi ja ma lugesin raamatust seaded, need troopikauurijad, nemad võivad seal ühe päeva jooksul püüda päevaliblikatest juba 30 40 liiki, mõnes kohas isegi seal viis 60 liiki, aga meil võid püüda ühes kohas siin terve suvi otsa ja ei pruugi seda viitekümmet 60 liiki päevaliblikatest kätte saada. Et vahe on suur ja peale selle, siis, kui nüüd värvikirevuse sinna juurde panna, siis troopilised liblikad on muidugi ikka palju efektsemad ja sellepärast oleks täitsa huvitav tropiks minna, neid seal püüda raamatust lugenud, et omal ajal, siis kui edendav Loovidaksid, troopika vastab või nad said hakata selle vastu rohkem huvi tundma, siis siis neid suuri liblikaid, kes seal puude latvade kõrgusel lendasid, siis muidu ei saanud kätte, siis üks troopikauurija vallas oli, kes siis endale palkas need indiaanlased abiks ja need lasid siis tempide nooltega neid suuri liblikaid ülevalt alla, sest muidu lihtsalt neid igalt kätte. Muidugi kõik liblikad, nii kõrgele lendudest, enamus ikkagi ojamaapinnale ligemale, aga kui on suured metsad, siis need praktiliselt päikese käes seal üleval, seal nad siis ikka lendavad ja nende areng muidugi siis vastsetel võib siis ka ikka toimuda seal puude võras. Ja nüüd ma lugesin, et kasutatakse tänapäeval õhupalle, isegi see uurija siis sõidab seal kondlis vihmametsade kohal või kusagil troopiliste metsade puulatvade kõrgusel ja seal ta siis püüab liblikaid, aga see pidi väga ohtlikuna seal, ilmad pidid olema ikkagi väga muutlikud, et kui tuleb mingi kasvõi torm või midagi, siis see on küllaltki eluohtlik. Ta soovitab ikka kasutada natukene kindlamaid, kui kaks jalga maas oled siis püüda litrit taga ajanud. Ja see on põnev küll, jah. Georg, mul on üks väga suur küsimus nimelt malettinud sellest parksepa keskkoolilaste imelike nimede nimekirjast ühe nime, ma ütlen selle nime, siis saab kõik kohe selgeks või veel segasemaks. See nimi on härg, lima, kerakonn. Härg, lima kerakonn. Ja see on täitsa naljakas nimi, aga elukas ise on mulle päris tuttav. Mina olen temaga niimoodi päris pikka aega koos töötanud, mis ta siis on, härg, lima, kera või konn ja see on üks kon. Nonii, väga tilluke ei ole ka suured konnad on kuus kuni kaheksa sentimeetrit pikad ja küllalt kehvade peenikeste jalgadega paksu kerega tempi ümmarguse ninaga ja kui ta siis pahaseks saab, tõmbed õhku täis ja näeb välja nagu väike õhupall, kes on kuri kurja. Siis ta on nagu kera, jah, aga mis tal selle härjaga pistmist on, kas see on see valmi lugu, et kus kolm tahtis saada härjaks, et võib-olla sellepärast see nii valmikkonna sugulane minul ka alguses oli seganud, mis tal selle härjaga tegemist on, aga siis kui saabus seal loomaaias pulmaaeg, siis ma sain aru küll, kui ta hakkas karjuma, siis see oli tõesti tunnenicus, keegi härjamäe sinna pisikese terraariumi toonud ja see, see möirgas seal nii kõva häält tegi, see tilluke on. Et sellest siis ärja nimi, aga nüüd on veel lima ta üleni ise kaetud limaga, sest see konn elab suurema osa oma elust maa sees, maa peale suurt ei tulegi, kaalub enda sinna pinnase sisse ja seal, et libedamine, see kaevamine läheks hääletama keha pinnale lima siis ta ei vigasta oma nahka otse lima kaitseb nende kivikeste ja oksakese kõige prahi eest, mis seal võib siis talle selga tulla. See lima on kaunikesti paks ja kleepuv, näiteks kuusekonn kätte võtta, siis ta väärikud käed ebameeldiva musta limaga kokku ja sõidab kuidagi käte pealt ära tulla, nii et kui seda konna näiteks ühest akvaariumist teise tõsta ja neid mitu tükki käes sai hoitud siis õige mitmeks ajaks jäid käed mustaks ja kriimuliseks. Isegi seebiga kõval nühkimisel ei tulnud see Limaselt käte küljest lahti, nii et härg lima kerakonn, kõik tema komponendid said ära seletatud ja tuleb välja, et tegemist on hariliku väiksemat sorti konnaga, kelle kodumaa on Kagu-Aasia, Vietnami, Tai ja need paigad. Kas me ei võiks praegu minna sinna loomaaeda, seda härjahäält kuulama, mida teeb? Ei, seda me kindlasti ei saa, sellepärast seda häält teevad nad ainult siis, kui pulm, aeg. Ja üldiselt neil kõige pulmalikum pulmaaeg öösel öösel me üldse sinna loomaaeda ei pääse. Mis siis teha, noh siis me ei kuulegi, ta häält? Ei kuule, jah, aga siin ilmas on väga palju asju, mida me ei saa ja mida me ei kuule, mida me ei näe. Ja kui meil äkki kunagi õnnestub kas ise lindistada või siis leida lindistatud selle konna häält, siis me võime teile muidugi seda ette mängida. Konnad on huvitavad tegelased ja kehtist vaatas seda filmi Elumaal. Nägite seal väga palju kummalisi asju. Terve seeria 50 minutit oli konnade elust ja järjekorrad on tõesti väga põnevad ja ma loodan, et te näete nendest konnadest veel ühte kui teist põnevat ja ma usun oma saadetes, räägime teile ka nende konnade elust veel mitmelgi puhul. Võib-olla siis on huvitavam neist konnadest juttu kuulata, kui on parasjagu kevadel see suur konnade kontserdiaeg. Jah, ja võib-olla isegi õnnestub sinna kontserdile kohale minna ja jälgida elavat kontserti. Aga ma näen, Georg, et sul on täna lisaks ajalooraamatule kaasas ka üks soomekeelne raamat, mille kaanel istub ilus armas punasega. No see on üks väga tore raamat, ma seda loen aeg-ajalt sellepärast et siia on kokku kogutud väga paljude raadiokuulajate televaatajaid. Küsimused looduse kohta, tähendab, mida inimesed on tahtnud teada siis loodusest tihtipeale sa näed midagi sellist, millele sa ei oska kohe seda seletust leida, siis on vaja küsida kellegi käest. Ja Soomest on juba aastaid õige mitmeid aastaid raadios ja televisioonis. Selline tore seeria loodusõhtu loon tõlda, kus siis inimesed telefoni teel esitavad stuudiosse kogunenud teadvuse meestele küsimusi. No need on tavaliselt neli korda aastas kevade küsimused, suveküsimused, sügise küsimused ja talveküsimused. Ja siis need teadusemehed aitavad neil neile tekkinud küsimustele või, või nähtuda asjadele vastust leida. Need on väga toredad saated ja ja nende saadete siis selliseks kokkuvõtteks on välja antud raamat Loodusõhtud. Esimene osa on mul praegu siin meie ees laua peal, aga ma tean, et on ilmunud ka teine osa vist veel ka kolmas. Nii et neid küsimusi looduse kohta on tõesti palju ja põnevaid. Me võime kohe praegu mõne küsimuse ette lugeda näiteks kasvõi kõige esimene küsimus, milleks raamat algab, et milline ja kui pikk on siili talveuni. Noh, sellest me oleme oma saadetes juba korduvalt rääkinud, näete, küsimus on üpris sarnased. Vaid näiteks selline küsimus, et kas karupojad sünnivad tõesti siis, kui ema magab? Noh, minu meelest sellest me oleme oma saates rääkinud ja kellel meeles ei ole, siis sellele teadmiseks nad sünnivad tõesti siis kui karuema magab ja on ju sellised, et õpivad käima palju hiljem, kui enamik teisi loomi. Nemad õpivad käima alles siis, kui kevad kätte jõuab. Et nad pesast putku ei saaks panna, sel ajal, kui tema juures seal peavad olema, tulevad neil muud tarkused palju varem kui näiteks käimise tarkus. Väga paljud mäletavad teist veel, kui me käisime loomaaias karu poegadega sõprus tegemas ja meil on see karupoja mõnus jorin lindi peal ka ja ma usun, et sellisel rajal, kus üldse hääli vähe on oleks päris mõnus praegu seda karupoja jorinat kuulata. Kuuluma. Karupoja jorina kuulamine oli küll hea mõte läks heaks, selline naljakas jorin, aga Georg on nüüd võtnud välja juba teise raamatut ja see on muidugi ajalugu. Ja tänase saate järgi jääb mulje, et ma olen hirmus raamatukoi, et ei teegi muud, kui kannan seljatäite viisi kaasas raamatuid ja tõstad neid ühest hunnikust teise. Täna juhtus lihtsalt nii, et need raamatuid sattus nii palju kaasas olema. Meil tavaliselt see laudni raamatute rohke siin ees ei ole. Nii, eelmine kord me jäime siis pooleli aastasse 1672 sel aastal siis tegi šoti uurija Robert Morrison väga põhjaliku töö sarikaliste taimede süstemaatika alal ja see oli üldse üks põhjapanev töötaimede süstemaatika korrastamise alal. Ja võib-olla väga paljud hilisemad süstemaatilised uurimustööd põhinesid just selle šotlased öödel 1675 kuni 1679 uurist juba mitmes saates korratud teadusemees Malpiigi taimed, anatoomia, tema oli siis väga põhjalik mikroskoobiga töötaja tegi seda head mitmed aastad uuristada taimed anatoomiat kirjeldas küll lehti, küll varsi, küll juuri, õisi, kõigi anatoomilised ehitust. Sest nagu ma ütlesin, igal ajastul on iseloomulik mingisugune oma kindel uurimise meelisteema ja mikroskoop oli siis nende ajastu teadusemeeste selline mänguasi, mis neile nagu kõige rohkem võimalusi pakkus Inglismaa teadlased Jon rei ja läbi uurides loomade anatoomiat koostasid uue loomade süstemaatika raamatu ja see oli äärmiselt põhjalik ja üpris sarnane oli see süstemaatiline käsitlus juba tänapäeva looma süstemaatika. 1677. aastal avastasid kaks meest Jan haav ja Anton von löövenhuk jälle kuulsad mikroSkopistid. Seemnerakud ehk spermatosoidide. Ja 1680. 81. aastal ilmus minu meelest huvitav raamat loomade liikumisest ja seal siis räägiti, kuidas need liik, hobused tekivad, kuidas loomad erineval viisil liikuda saavad. Ja tegelikult see on hirmus põnev ja tänapäevalgi sellel alal väga palju põnevaid uurimisi tehtud. Ja minu meelest see on teema, mida meie oma saadetes peaaegu üldse pole puudutanud. Ja see on huvitav küll, et miks üks lindist näiteks hüppab, teine kõnnib, kuidas üks või teine loom liigub, et miks mõni läheb kribinal-krabinal ja teine läheb laisalt või ja neid liikumisviis on igasugused, kes roomab, kes hüpakis lendab, kes jookseb, kes vänta Biburit, kes sibistab ripsmetega. Ma arvan, sellest me kunagi peaksime põhjalikumalt rääkima ka, aga näete, esimene töö sel alal ilmus juba peaaegu 300 aastat tagasi. Ja 1682. aastal tuli väga põhjalik raamat välja, mille pealkirjaks oli taimeanatoomia. Mida see raamatu sisaldada, seda te saate teada siis, kui te vaatate oma tuletate meelde, milline nägi välja viienda klassi botaanika õpiks, seal oli põhiliseks õppimise aineks taimede anatoomia, nii et see raamat siis rääkis sellest, kuidas on ehitatud juured, varred, lehed ja kihid seal juurde, vartise lehtedes on ja nii et väga huvitav ja põnev raamat ja väga ilusasti olid need pildid sinna jälle joonistatutes. Tolle aja teadlast olid väga head ja põhjalikud, joonistad ja ma arvan, et selle taimeanatoomia raamatu juurde me täna seal ajaloo jällegi võimekki lõpetad. Jah, ega liiga palju ka ei maksa korraga rääkida, muidu ei jää meeldik midagi. Nii see on. Ma usun, et, Usinamad teist on ka üht-teist üles märkinud ja kui nädala pärast meie saadet kuulama asute, siis on ka vaja paberit-pliiatsit. Maakaarti ja hea oleks, kui see maakaart oleks lahtiselt Gröönimaakohast, sest järgmises saates jätkame oma reisi põhjapooluselt lõuna poole ja satume jõustuma mõttelise reisi käigus Gröönimaa kanti. Nii et Kuulmiseni nädala pärast ja kirju ootame ikka meie vanal aadressil. See on Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile.
