Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad, Terjel, tere minu poolt ka. Täna siis vastame jälle teie küsimustele loeme teie kirjut. Georg räägib teile täna veel põnevate nimedega loomadest. Ja siis kõige lõpuks tuleb jälle ajaloojutuga. Ma arvan, et kõigepealt siilipoiss loetki ühe pika pika pika kirja, mille on saatnud Marko, kes elab Pärnus. Jah, see kiri on selline. Tere, siilipoiss olen püüdnud sinu saatilik, ulatan, kui vähegi aega on, käin veel ujumistrennis ka iga päev meie lähedal, koplis on koht, kus lindude rännaku ajal neid rõngastatakse. Jaa, käin igal nädalavahetusel seal onudel rõngastamisel abiks. Seal on väga huvitav kahju, ainult, et saan kaks päeva nädalas seal olla. Nojah, tegelikult muidugi kaks päeva nädalas on ju päris palju. Edasi kirjutab Marko veel nii, et nendel päevadel, millal tema on seal olnud, on kätte saadud ja rõngastatud 36 eri liiki linde. Puidu, kes on vähe või palju. Ma arvan küll, et seda on ikka päris palju kohe sellepärast, et 36 liiki linde võrgust välja võtta ja tulen kastada, see on ikka päris tugev ränne. Iga linnuga, mis tegemist, ära tunda, peos, hoida, rõngastada ja Marko kirjutab, et ta on peos hoidnud suur-kirjurähni Apurri põõsalindu kivideksi, sabatihased, tutt, tihased, käblikud, siidisaba puukoristajat, ohakalindu ja palju teisi linde. Aga kõige rohkem lendab mõrda pöialpoisse ja tihaseid. Ja tihastega peab olema ettevaatlik sellepärast et nemad toksivad nokaga. Tihases riiakat, küll nad on sellised õppimisvõimelised ja targad linnud. Mis mõttes õppimisvõimelised, kust nad seda toksimist siis õpivad? Välismaal on need piimapudelit tuuakse hommikul juba inimestele ukse taha. Ja siis Londonis, Helsingis ja Stockholmis näiteks õppisid tihased üpris pea ära, et need piimapudelikorgid on õhukesed ja hommikul, kui piima viia, oli ära läinud pudelid ukse taha jätnud, nii olid tihased kallal. Kookisid need korgid lahti, jõid piima pealt koore ära. Mina ütleks muidugi, need lihased olid tublid, aga no piimaomanikele see küll lõbus. Ei ei olnud küll, aga see näitab seda, et nad oskavad igas olukorras leida õige lahenduse ja kiiresti endale kasulikult selle olukorra ära lahendada. Need pudelid viiakse ikkagi edasi, ainult et siis kaetakse need pudelid pealt kinni, aga mõni omanik, kes sellest eriti välja, et tihane ka natuke piima jooksis, need ei ole midagi ette võtta, et mõned tehased kasutavad rahulikult endisi kohti edasi. Aga mis suhtes nad veel õpihimulised on või mida nad veel õppida võivad? Näiteks võivad nad õppida teisi selliseid toidu leidmise võimalusi näiteks koguna talvel salkadesse ja rändavad mööda linna ringi, kujundavad välja oma sellised marsruudid, kus nad siis kindlasti toitu leiavad erinevad kuudel ja muidugi minu jaoks on tõeliselt huvitav see, et nad on ära õppinud erinevate pesapaikade kasutamisel põhiliselt tihased pesitsevad puu andes me oleme sellest rääkinud õige mitmel korral. Aga näiteks väga paljud tihased on nüüd leidnud huvitavaid puutega sarnaseid kohti, kuhu pesa teha aknaraamide sisse. Kui seal on mõni suurem auk siis paari aknaraami vahele ukse hingedepesadesse elektripostide sisse tähendab seal, kus need kaablid on, otsad on ära isoleeritud, moodustavad sellise, nagu harkjala ja sinna harkjala keskele teevad tehased pesi näiteks loomaaias. Kui ma töötasin, siis loomaaia elektripostide soid vähemalt pooltes tihasepesad sees. Varakevadel nad olid juba leidnud need praod üles, ronisid sinna postidesse pesa tegema ja nad on just nii nutikalt seal pesapaiga valinud, et peale nende praktiliselt suurem lind enam sinna sisse ei mahu. Keegi seda pesa seal rüüstada ei saab, kastsid sinna juurde ei pääse, kui kasvõi näiteks kõrva vastu posti kuuldepoegade Sirtsumista juurde ei pääse. Nii et see oli ideaalne pesapaik ja esimestel aastatel oli üks kaks posti asustatud, aga nüüd viimastel aastatel on peaaegu pooled või üle poolte tehaste pesi täis olnud. Selle tihaste õppimise looga tuli mulle meelde, et Siret, kes elab Ramsil, on kirjutanud, et meie akende taga linnud juba toksivad. Kui eile tulin koju, oli meil aken lahti ja üks Lindsay pannkooki, miks? Noh, kui see lind oli tihane, siis näed, tihased on õppinud pannkooke sööma. Nojah, ma arvan, miks ta seda kooki süüa on väga lihtne selleta, tal oli kõht tühi, midagi muud, seal ilmselt süüa parajasti olnud, nii et ta sõi selle pannkoogi lihtsalt ära. Küllap oli hea pannkook võib-olla koguni moosiga. Ma arvan, et see tihane, kui see tihane oli mõni teine lind, võis ka see olla, küllap ta siis tuletas perenaisele meelde, et lindudel hakkavad kõhumured ja lapsed peaksid lindude toidumoona. Hoolitsema hakkama on, võib-olla õnnestub veel looduses kõndides midagi korjata, seemneid või mingit taimi. Tänavu aasta on raske midagi lindude jaoks kõrvale panna, kui endalgi pole suurt midagi poest osta, ainult talongide eest jagatakse. Aga noh, võib-olla ikka jätkub natuke lindude tarvis ka. Siilipoiss nüüd me rääkisime siin vahepeal muud juttu ja Marko kiri on ikka veel lõpuni lugemata. Ja Marko kirjutasin veel ühest huvitavast asjast, 13. oktoobril püüdis ta kabli lähedal lindude rõngastamise koha peal mõrrast kõikide üllatuseks uue rähni liigi ladinakeelse nimega Tendrocoopos meeldivus ja arvatavasti oli see selle liigi esmaleid Eestis. See on põnev küll ja ma usun, et see määrang oli päris õige, sest ma tean, seal töötavad väga teadlikud ornitoloogid ja kui see oli esmaleid Eestist, siis vaevalt et meil Eestimaal väga palju inimesi üldse ongi sellist rähni kunagi näinud on selles mõttes Marko lausa õnneseen. No mina pean tunnistama, et kui ma Marko kirja esimest korda lugesin, siis kodus võtsin ka kohe linnumääraja ette. Eesti määras talinduse sees ei olegi ja siis võõramaistest määratest vaatasin, milline see dendro koopus meedius välja näeb, aga looduses ma pole teda kunagi näinud. Teda eristada nendest meie teistest rähnidest nii sõnalise kirjelduse järgi on kaunikesti raske. Kui ma ainult sõnadega seletama hakkan Briti kõrvale vaataksime, siis ma kardan, et ega seal suurt midagi aru saada ei ole. Marko kirjutab veel, et üldse on ta kuulnud laulmas või näinud üle 130 erineva linnuliigi. Seda on küll päris palju. Huvitav. Markol on tore loodusringi õpetaja hilja toimet ja temaga on nad tihti looduses käinud ja linde tundma õppinud. Aga Kablis juhendab neid Akulevits. Ja Pärnus on tõesti toredad looduse õpetajad ja lapsed on ka väga tublid, kes siis seda loodust tundma õpivad põnevaid töid teinud Pärnu linnustiku kohta Kapli linnustiku kohta ja üksikute linnuliikide kohta ja, ja ma arvan, et me peaksime saatma hilja toimetile ja Akulevitser tervisi ja soovime neile jõudu, et nad edasi jaksaksid lastele linde õpetada, sest praegu paistab küll olevat, et nemad on need kõige põhjalikumad lindude õpetajad üldse tervel Eestimaal. Jah, väga suurt tervitust õpetajatele ja kõigile lastele ka, kes seal Pärnu kandis neid linde uurivad. Ja nüüd siis järgmisest kirjast. Hästi huvitav ümbrik, sellel on joonistatud kaktus ja kirja on saatnud Riin Kübarsepp ja ümbriku sees on veel üks pilt, õitsvad kaktused. Ja siis on Riin saatnud meile oma pildi ja pika kirja. Kirja peal on ka joonistatud kaks kaktust. Ta on 11 aastane ja kogub kaklusi. Tal on neid 25 erinevat liiki ja üldse 50 kaktust kokku. Riinum kogun neid täpselt ühe aasta, siis ta on küll ühe aasta jooksul päris palju jõudnud koguda ja ilmselt on kaklustega palju hoolt ka. Ta kirjutab, lette käis kakluste näitusel, kus ta täiustas oma teadmiste varasalve aga meil palub rääkida maailmas leiduvatest haruldasest, kaklustest ja nende kasvatamisest. Ja mulle meeldivad kaktused, aga, ja ma arvan, et ma olen suurkakluste sõber, aga Riini küsimustele teab Urmas küll kindlasti paremini vastata. Jaa, Riin, sul on päris suurkogu ja see on ju nii lühikese aja jooksul saadud ja sa oled väga hoolased, sa jõuad kõik selle korras hoida ja sul peab olema väga palju teadmisi, et, et osata nende eest hoolitseda. Aga mina arvan nii, et eks nad omamoodi kõik huvitavad. Ja kaktused on ju nii hirmus palju, neid on üle 2000 erineva liigi kasvamas nii Põhja-Ameerika kui Lõuna-Ameerika mandril ja üks liik kasvab ka looduslikult Aafrikas, aga Euroopas või Austraalias olnud sisse viidud mõned liigid lamba- või loomasöödaks ja mõned ka lihtsalt. Kui dekoratiivsed aiataimed esialgu istutatud ja hiljem annad, siis metsistunud inimene kohe aretus, mõned kaktuseliigid ilma asteldeta, et nad ei torkaks, tuleksid nad pehmed. Kes teist on nüüd meie saateid hoolega kuulanud, siis vast mäletate, et Urmas mõni aeg tagasi rääkis kaktustest, mille viljad on söödavad. Ja paljudel kaktuseliikidel on viljad söödavad, jaga taime. Vare, liha nii-öelda on söödav, on hapuka maitsega, sellest võib suppi keeta või võib neid lausa praadida ja mitmesuguseid roogasid saab kaklustes teha ka osooni, selle osa mürgised näiteks üks uimakaktus Lofro sisaldab lausa narkootilisi toimeaineid ja omal ajal indiaanlased kasutasid neid mitmete rituaalide läbiviimisel, kuivatasid selle kaktuselõike ja sõid neid ja siis nad hakkasid nägema muusikat ja värve kuulma. Veider ja päris kindlasti, aga kui rääkida kakluste mitmekesisusest, siis neid on tõesti väga mitmesuguseid, on nii tibatillukesi kui suuri puuhiiglasi. Osa liike on selles mõttes väga huvitavad, et nendel maapealne osa on palju väiksem kui maa-alune suur paksenenud Emonenud peajuur, see on vajalik vee kogumiseks ja hoidmiseks kõrbealadel ja kes kaktusekasvatusega alustab, siis vast kõige rohkem peab silmas pidama seda, et nad soovivad talvel võimalikult valget kasvukohta, nad tuleks panna akna ligi. Ja kui on keskküttega ruum, siis on küll seal hea kuiv õhk, ent väga suur soojus mis keskküttega majas on, ei ole neile hea. Kuna valgust on vähe, siis peaks vast andma väga pimedal ajal natuke lisavalgust ja kastmine sõltub ruumi temperatuurist. Kui on jahe ruum 10 kuni 15 kraadi siis ei pruugi üldse kastaneid lausa kuu aja jooksul. Ja mida soojem ruum, seda sagedamini tuleks kasta. See sõltub ka muidugi milline muld on, kas seal on rohkem kruusa või see muld on pisut rammusam ja samuti ka poti suurusest taime enda suurusest, kui võimalus on temal juurestik. Talvisel ajal peaks kastmisega olema eriti ettevaatlik vesi ei tohi sattuda taimeokaste asteldaja karvade peale ka vahele. Nii võivad nad kergesti mädanema minna. Kas ta võiks ainult mullapinda juurekael? Mullapind on kasulik, kata väikeste kividega, siis valgub vesi kiiresti potimullast läbi. Aga kui potile alustasikene või mingi nõu, siis sinna alla ei tohi vesi kauaks jääda tuleb üsna pea. Raboloto kaktusehuviline võib ka eesti keeles üsna mitut kaktuse raamatut uurida. Nende pärast leida raamatukogudest. Kaktused on maailmas põnevaid ja ideid, lapsed huvitab, siis Urmasid neist kahtlustest edaspidi veel rääkida. Ja aga selleks te peate saatma konkreetseid küsimusi, mis teid täpsemalt huvitab? Aga siis on meil siin üks küsimus veel ka pikka aega ootamas, et miks gladiooli varred kõverduvad. Ei tea, võib olla mitu põhjust. Gladiolan mugulsibullill ja tema talve meil õues külma talve ei kannata, selleks tuleb sügisel võtta mugulsibulad üles. Paljud gladioolid, liigid on pärit sooja kliimaga Aafrika, eriti Lõuna-Aafrika kappima aladelt ja aedvormid on saadud mitmete erinevate liikide eristamisel gladiolon avatud kasvukohtade Timesile pärast temaga meil Eestimaal ei talu varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Gladiooli mugulsibulat tuleks maha panna väga päiksepaistelisse kohta ja see muld ei tohi väga niiskust pidav olla. Toitainete suhtes on kakladiool küllaltki nõudlik. Ta vajab paar korda suve jooksul lisaväetamist ega mulla hulka võib kevadel segada mineraalväetisi kaaliumi, fosfori. Nii et võib-olla siis sellepärast, et Secladiaal mingis pimedas paigas kasvas, läksidki varred kõveraks. Ei pruugi sellest olla võib ka sellest olla, et, et ei oldud istutatud küllalt sügavale, sest Gladooli varson üpris tugev ja juurestik ei ole tal väga rikkalikult arenenud ega hargnenud ja kui mugulsibul on üpris maapinna lähedal, siis lihtsalt tuulega sügise poole need varred raskuse tõttu murduvad ja lamanduvad, et õigem on ta kas kinni siduda või istutada. Kevadel sai mugulsibul sügavale, umbes 10 kuni 15 sentimeetri sügavusele. Lapsed, kes te kõik kevadel tahate lilli kasvatama hakata oma aias, uurige nüüd talvel hoolega kirjandust, et iga Lillica aias oma õige paiga leiaks ja iga juur või sibul õigesse sügavusse sattunud. Ja nii nagu igal lapsel ja inimesel on oma eriharjumused ja soovid toidu suhtes, kes armastab magusat, kes rohkem soolast, nii on taimede nõuded ka, et ega ikka iga taim igas pinnases ja kasvukohas ei edene hästi. Aitäh, Urmas ja lapsed saatke küsimusi. Ega neid, kes huvitavaid loomanimesid meile kirja pannud, eriti palju ei ole, aga parksepa keskkooli viies B-klass on küll saatnud terve pika nimekirja kõigist nendest nimekirjas olevatest elukatest nüüd rääkida ühes saates küll ei jõua ja siis ma ise valisin välja mõned minu jaoks põnevamad nimed ja räägime siis nendest, mis sa välja valisid. Ma vaatan ka lobasuu, kala, harjashammas, kroonvähk ja kukkurtihane. Ja huvitav. Ja need on tõesti natuke naljakad nimed. Siin siin nüüd ette, et kuidas võiks välja näha logisev kala, sest et see nimi, loba su kala jätab sellise mulje, et oleks kalagis vahetpidamata ainult ladistab. Kuidas see välja näeb, kuidas kostab, mis keeles ma nüüd selle loba su kala kohta otsisin igalt poolt materjali ja uurisin neid pilte, mis ma erinevatest raamatut nägin, sest ma ei ole teda elusast peast kunagi näinud. Ta elab meist väga kaugel Aafrika jaga Aasia rannikuvetes ja ka jõgedes ja sinna ei ole kahjuks pääsenud teda silmast silma kohtuma. Aga kui ma vaatasin seda pilti, siis ma sain küll aru, mispärast tal on pandud nimi, tal on tõesti suur suur suu ja see on kogu aeg niimoodi pool lahti ka veel jätab mulje, et tegelased, kes kogu aeg räägib ja räägib ja räägib veel natuke, siis kui on ära rääkinud, hakkab veel natuke edasi rääkima ja nii edasi ja nii edasi. Ja võib-olla on see nimi ka sellepärast, et kalad tegelikult seal vee all ei ole üldsegi nii vaiksed, nagu meie arvame. Nad teevad kaunikesti kõva lärmi ainult selleks, et seda lärmi kuulda on vaja erilisi mikrofone, erilist tehnikat ja meie oma kõrvaga litsiateeristan, see ütelus, tumm kui kala ei pea sugugi paika, vaid kalad lobiseb päris kõvasti, ilmselt tema siis lobiseb teistest veel rohkem. Ja võib-olla sellepärast talle siis taoline nimi on pandud ka, aga aga võib-olla on ka see nimi tulnud siis sellest, et ta lihtsalt näeb lobise tüübi moodi välja, tegelikult on vähese jutuga seal vee all, aga kas loomad üldse jutukad või nemad väga mõistlikud oma juttu rääkinud, isegi ilmaasjata ei hakka üksteise juttu rääkima. No üldiselt jah, ega nad niisama lobisema vist ei hakka, et nad lihtsalt ajaksid tühja juttu vaid nad tahavad ikkagi vahetada asjalikku infot. Kui neil midagi öelda ei ole, siis parem on paik ainult teatud aegadel natis laskuvad pikemasse vestlustes, see vestlus on hoopis teistsugune kui meil. Tihtipeale me vaatame loomal suu kinni, ta ei räägi midagi teeta, vehib sabaga ja muudab oma kehaasendite, ta räägib hoopis teistviisi. Jah, aga kas loomad teevad nalja, kaob, kui nad omavahel räägivad ise. Järgmine nimi on harjashammas. Umbes samamoodi nagu naljahammas. Kostab küll samamoodi, mis sa arvad, kes võiks olla harjashammas? Ma arvan, et see on vaal. Ja tähendab siis imetaja? Ei, ta ei ole imetaja, ta ei ole ka tema on ka üks kala, aga tema on kala, kes elab korallriffide juures ja seal, kus on kõik kalad hästi kirjutab, need on siis sellised kalad, kes elavad hästi kirju ümbruses, on ise ka väga, väga kirjud ja harjashammas on veel nende hulgas selline eriti lapiku kehaga külgede täiesti kokku surutud, suhteliselt lühikese sabaga ja suhteliselt terava nokkisega ninaga ja need hambad on tõesti nii nagu harjased nendega, ta kraabib sealt korallide küljest toitu lahti ja sööb siis korallide pinnal olevaid siis väikesi loomi või korallloomi endid. Ja tema on huvitav selle poolest, et seal suures segadus ümberringi, kõik kalad on hirmus kirjud ja kuidagi on vaja ära tunda samast liigist tegelasi, muidu poleks nii, kui neist asja midagi aga aeg-ajalt kuse pulmaaeg kätte jõuab ja vaja järglasi soetada, siis on väga raske samast liigist isendite üles leida. Ja siis peavad need värvid olema eriti kirkad ja eriti silmatorkavad, neid on palju neid harja sambaid. Nendel on siis need värvid eriti kirevad ja nad on vist ühed kirevamad kalad üldse, keda siin maailmas kohata võib. Ja huvitav on see, et väga paljudel neil on veel lisaks õigetele silmadele niinimetatud valed silmad, mis on tunduvalt suuremad, kui siis need õiged valed silmadele, joonised ainult, mitte päris silmad. Milleks neil neid tarvis on ja kuhu need joonistused on siis ümber silma või? Joonistussaba juurde hoopis võiks öelda, et nad on kalad, kellel on kaks nägu, üks on peapoolne näkku ja teine sabapoolne ja siis sabapoolne nägu kaunikesti hirmuäratav ja suur jäetakse kalast mulje, et ta on tegelikult ainult üks suur pea. Ja kui on suur pea, siis seal taga on suur suur kere veel ja siis röövkaladele peaksin nagu hirmu peale. Nojah, siis ta on selline kollitajagala. Ta üldiselt püüab endast jätta natukene vale muljet ja nüüd, mis pärast need troopika või korallriffide kalad, lapikud kõik on, asi on selles, et nemad elavad seal korall riffide ääres, kus on hästi palju kõikvõimalikke pragusid, kus on niisugune paks ja pontsakas ei mahu sealt pragudest lihtsalt sisse pugema. Aga sellise lapiku ja väljavenitatud kehaga mahutsenisse pragudesse sisse saad vaenlase eest niimoodi kenasti pakku joosta. Korallid Ma olen kindel, et see järgmine loom on ka vihtsalt korallide lähedalt. See kroon, vähk, korallid on ka kroonid, et see on kindlasti sealt. Või on hoopis koralli merekuningas. Vaat siin ollakse vaal nüüd õige koha peal olnud selle kroon vähi juures. Harjashammas on kala ja kroonvähk ovaal või ei ole aga ta vaalaga väga tihedalt seotud, nimelt elavad kroonvähid vaala naha sees. Moodustavad seal selliseid välja kas või nii nagu kroonid näeksid need välja, nad on siis ühes kohas elavad vähiksid, kellel kroonikujuline kest ümber ise elavad seal sees nende elu ja see bioloogia on väga keeruline. Sellest me ei hakkagi rääkima ka, lihtsalt teadmiseks, kus kohas nad elavad ja kuidas nad välja näevad. Cropelised teokarpi moodi kesta sees ja ja seal vaala naha sees nad siis elavad. Vähist tundub tegelikult oma väljanägemiselt kaunis kaugel, tan vähirühm, kes näeb välja nagu peenike jalakenud, aga kuidas vaalad sellesse suhtuvad, et need vähid nende nahas elavad? Ma küsisin su käest vastu, kas sulle meeldiks, kui sul näiteks kirbud seljas elasid? No ma mõtlesin sellepärast, et äkki vaalal nendest mingit kasu või noh, tihti on ju niimoodi näiteks laisklooma seljas elavad vetikad. Nendest nüüd sellel halal suurt kasu küll midagi olete. Kas vallal ei ole mingit sellist sõpra nagu näiteks krokodill, krokodill on ju üks lind, kes tema hambaid puhastab? Minu teada ei ole need kalad, kes siis sööksid, ent vähiksi peaksid sealt mingit tulu saama, aga seal mingit tulu saada neil ei ole, nii et sellepärast pole ilmselt ka sellist kala. Siis tuleb vaaladele ainult jätkuvat. Ka kannatust soovida, aga selle tulu jutuga on vist nüüd kukkurtihane seotud? On ju, tema saab kindlasti kuskilt mingit tulu, millega ta siis seda kukrut täidab, paneb sinna mingi terakese või? Sinna ta paneb, küll, tähendab kui mina olin väike, siis mina arvan, et kukkurtihase temalegi muffettima paneb tiivad sinna soojale saba või midagi sinna, aga tegelikult see asi ei ole, see kukkur on tegelikult tema pesa, tähendab, ta punub proo vahele, villast ja jõhvidest ja ma ei teagi, mis seal on ilus viltjas moodustist ta tuleb ja seal torukesis küljes, mille kaudu sinna pessa sisse saab, sinna munevad oma munad ja munadest tulevad sealt pojad välja ja siis pojad välja lendad, siis jääb see pesa kasutamata päris kasutamata, siis ikka jääga. Asi on nimelt selles, et kukkurtihase pesa siis hiljem kasutad, teised tihased või teised väikesed linnud ööbimispaigana, et nemad ei viitsi sealt torukese kaudu sinna kukrusse sisse pugeda, vaid nemad nokitsevad veel ühe augu sinna juurde, kuhugi hakkad sealt otseteed sisse käima. Nii nagu meil tihtipeale keegi ei viitsi ümber raie minna, vaid tõmmatakse üks aia latt lahti ja hakatakse läbi aiaaugu pugema, umbes niimoodi auku on teinud siis teised tihased kukkurtihasepessa kajakad seal magamas siis sees käima. Ja see kukkurtihane on siis selline lind, kes elab vähesel arvul ka meil siin Eestimaal. Need, kellel on, on, võib Emajõe luht Matsalus seda lindu kohata, aga üldiselt palju-palju õnne olema. Väga palju kannatlikku meelt ja, ja palju looduses viibivad, et selline kohtumine teoks saaks. Ja eks üldse on nii, et mõnel on sellist head silma, näeb looduses väga palju, aga teine võib seal kõndida ja ei kohta ei ühegi looma ega linnuga. Nii see asi, paraku ond inimene näeb seda, mida ta vaadata oskab ja mida ta näha tahab. Ja need on kõik põnevad asjad, kuidas vaadata, kuidas näha ja ja siia sobib vist see ajaloojuttu päris hästi otsa. Sellepärast et keegi on selle ajaloo ka kirja pannud ja. Mina ei ole näinud ja ajalugu on tegelikult õpetlik ja huvitav, ma päris huviga loendada kohe ise ka. Ja siis, kui vahele jääd mõttesse, et mida need inimesed just selle üle mõttesse, kuidas need inimesed on need avastuse teinud, mis asjad, inimesi kõik on huvitanud. Ja see ajastu on selles mõttes huvitav, et kui näiteks tehakse mingi tehniline avastus või tehniline leiutis siis kõik need teadlased vaimustavad just sellest tehnilisest võimalusest ja läheb kindla asja uurimiseks väga erinevad teadlased hakkavad seda uurimist tegema ja, ja näiteks seitsmeteistkümnes sajand oli suur mikroskoobi vaimustuses ajanud siis tulid esimesed päris võimsad mikroskoobid. Eelmine kord rääkisime löövennuukist, kes tegi 40 korda suurendava mikroskoopi. Umbes nii palju suurendavad praegu need kooli mikroskoobid, kui nad kõige väiksemale võimsusele panna. Ja kui nad siis suurema suurenduse peale panna, siis suurendavad need kooli mikroskoobid 400 800, isegi 1200 korda. Näete, kuidas teie võite jälle edasi vaadata, aga otse 40 kuuekümnekordse suurenduse mikroskoobiga tehti siis sealt seitsmeteistkümnendal sajandil avastusi ja ja Francisco reedi 1668. aastal kirjutas väga põhjaliku töökatsed mis puudutavad putukate paljunemist ja seal ta andis väga põhjaliku ülevaate putukate anatoomiast. Kasutas väga palju mikroskoopia luupia tegi hästi peenikest tööd ja ma olen näinud neid vanu teaduslikke raamatuid, kus on siis kirjas nende uurimuste tulemused ja seda väga huvitav vaadata, vaadata just sellepärast, et see teadusemees ei ole kirjutanud kõike seda, mis ta seal välja mõelnud, vaid ta on joonistanud, on kohutavalt palju joonistanud väga ilusalt, väga kalligraafilised. Need, need teadlased pidid olema omamoodi kunstnikutest, need joonised on nii täpsed. Et tihtipeale, et foto peal sellist täpsust ei ole võimalik saavutada, nii nagu nendel vanadel joonistel on võimalik märgata. Ja see Löfven, Huck ise jätkas oma mikroskoobi ka tehtavaid uurimusi ja tema uuris siis näiteks selliseid asju, kuidas liigub veri, kapillaaride millised on mikroorganismid ja siis vaatas ka, kuidas need punased verelibled välja näevad ja kuidas nad seal kapillaaride ringi liiguvad. Ja sellega siis ta tõestas ära ka, et see vereringe ikkagi töötab, tähendab, eri liigub seal kapillaaride kaudu ringi ju eriti, kui veel hiljem kopsukapillaaride Need avastused tehti, siis sai selgeks, et on olemas tõesti väike vereringe, toimub gaasivahetus seal kopsude sees. Ühes saates oli juttu nendest vereliblede, st ja siis mul ei tulnud meelde, mis raamat see oli noh, see, kus verelvilalist juttu oli see lasteraamat, aitäh sulle, Siret, sa kirjutasid ja meelde tuletasid, mis raamat see oli, sest kui ma nüüd seda sinu kirja lugesin, mul tuli ka meelde kohe milline raamat välja nägi. Ja see on lugu kahest relvrest. Ja see on päris tark. Raamat seda peab kohe mitu korda lugema. Mõnda raamatut tuleb tõesti mitu korda lugeda, sest alati ei märka kõike esimesel lugemisel, mis seal huvitavat kirja pandud on. Ja ma arvan, et järgmisel korral, kui ajaloo juurde läheme, jõuame aastasse 1672 ja räägime edasi, mis siis sellel aastal põnevat avastati? Aitäh, Georg, kõigi nende põnevate juttude eest, mis me täna kuulsime. Nädala pärast saate jälle vastuseid oma küsimustele, aga kahe nädala pärast seikleme koos teiega Gröönimaal ja vaatame, kes ja kuidas seal elavad. Kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
